3-09-2599/19

3-09-2599 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2599 Haldusasi UAB Vakaru Laivu Statykla kaebus Siseministeeriumi kantsleri 07.10.2009. a käskkirja nr 175L „Riigihanke „Multifunktsionaalne reostustõrjelaev“ (viitenumber 113674) pakkujate kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine“ ning Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 02.11.2009. a vaideotsuse nr 22509/113674 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel UAB Vakaru Laivu Statykla kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Sekretäril saata kohtumäärus esindaja kaudu teadmiseks kaebuse esitajale Siseministeeriumile, Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile ning Uudenkaupungin Työvene OY-le. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13. juulil 2009. a avaldas Siseministeerium riiklikus riigihangete registris riigihanke „Multifunktsionaalne reostustõrjelaev“ (registreerimisnumber 113674) hanketeate. Pakkumused esitasid Uudenkaupungin Työvene OY, Damen Shipyards Gorinchem ja UAB Vakaru Laivu Statykla. Siseministeeriumi kantsleri 07. oktoobri 2009. a käskkirjaga nr 175L „Riigihanke „Multifunktsionaalne reostustõrjelaev“ (viitenumber 113674) pakkujate kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine“ kvalifitseeriti Uudenkaupungin Työvene OY ja 1 Damen Shipyards Gorinchem (p 1) ning jäeti kvalifitseerimata UAB Vakaru Laivu Statykla (p 2). 2. 15. oktoobril 2009. a esitas UAB Vakaru Laivu Statykla vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon), taotledes Siseministeeriumi kantsleri 07. oktoobri 2009. a käskkirja punkti 1 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil vaidlustuskomisjonis loobus UAB Vakaru Laivu Statykla vaidlustusest ühe pakkuja (Damen Shipyards Gorinchem) osas ning esitas taotluse täiendada vaidlustust, vaidlustades UAB Vakaru Laivu Statykla kvalifitseerimata jätmise. Vaidlustuskomisjoni 02. novembri 2009. a otsusega nr 225-09/113674 jäeti UAB Vakaru Laivu Statykla vaidlustus Siseministeeriumi riigihankes „Multifunktsionaalne reostustõrjelaev“ (registreerimisnumber 113674) rahuldamata. 3. UAB Vakaru Laivu Statykla esitas 09. novembril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi kantsleri 07. oktoobri 2009. a käskkirja nr 175L „Riigihanke „Multifunktsionaalne reostustõrjelaev“ (viitenumber 113674) pakkujate kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine“ ning vaidlustuskomisjoni 02. novembri 2009. a vaideotsuse nr 22509/113674 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus kohaldada esialgse õiguskaitsena hankelepingu sõlmimise keelamist. 4. Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2009. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta selles esinenud puuduse tõttu ning anti 3-päevane tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Kohus märkis puudusena taotluselt riigilõivu tasumata jätmist. 5. 10. novembril 2009. a esitas kaebuse esitaja kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, millega kõrvaldas esialgse õiguskaitse taotlusest puuduse. 6. 11. novembril 2009. a edastas kohus esialgse õiguskaitse taotluse potentsiaalsetele menetlusosalistele Siseministeeriumile, vaidlustuskomisjonile ning Uudenkaupungin Työvene OY-le esialgse õiguskaitse taotlusele omapoolse seisukoha esitamiseks hiljemalt 12.novembriks 2009. a kella 17.00-ks. 7. Potentsiaalse vastustaja Siseministeeriumi vastus kohtunõudele saabus kohtusse 12.novembril 2009. a kell 16.59. Siseministeerium on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata ning lubamatu, kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja esineb oluline avalik huvi, mis õigustab kaebuse esitaja väidetava õiguskaitsevajadusega mittearvestamise ning tingib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise. 8. Potentsiaalse vastustaja vaidlustuskomisjoni vastus saabus kohtusse 12. novembril 2009. a kell 17.04, mille kohaselt ei soovi vaidlustuskomisjon võtta seisukohta kaebuse esitaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse suhtes. Siiski peab vaidlustuskomisjon kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamisel vajalikuks märkida, et UAB Vakaru Laivu Statykla kaebuse punktis 8 on ekslikult väidetud, et /…/ sama riigihanke objekti (Multifunktsionaalne reostustõrjelaev) eelmise etapi kvalifitseerimisel peeti kaebuse esitaja kvalifitseerimiseks täpselt sama suurusega netokäivet piisavaks. Kaebuse esitaja nimetatud „sama riigihanke objekti eelmine etapp“ on tegelikult Siseministeeriumi riigihange „Multifunktsionaalne reostustõrjelaev” (registreerimisnumber 111229), mis lõppes kõikide pakkumuste tagasi lükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks. Eelnimetatud riigihankel ning selles hankija poolt tehtud otsustel puudub igasugune õiguslik seos riigihankega „Multifunktsionaalne reostustõrjelaev” (viitenumber 113674), milles 2 Siseministeeriumi ja vaidlustuskomisjoni poolt tehtud otsuste peale on UAB Vakaru Laivu Statykla esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtule. 9. Kolmanda isiku Uudenkaupungin Työvene OY vastus kohtunõudele saabus 12. novembril 2009. a kell 16.22. Kolmas isik on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamatu, mistõttu palub kohtul jätta see rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 10. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebeõiguse küsimuses (I) ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (II). I 11. Tulenevalt HkMS § 7 lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul on vaidlustatud Siseministeeriumi kantsleri 07. oktoobri 2009. a käskkiri tervikuna ning taotletud viidatud haldusakti tühistamist. Oma subjektiivsete õiguste rikkumisena on kaebuse esitaja välja toonud pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Kohtu hinnangul on tagatud viidatud subjektiivsete õiguste efektiivne kaitse üksnes juhul, kui kaebuse esitajal on õigus vaidlustada esmalt hankija otsuse punkti 2, millega ta jäeti kvalifitseerimata ning koos punktiga 2 vaidlustada ühtlasi ka punkti 1. 12. Vastavalt RHS § 129 lõikele 2 võib vaidlustuskomisjoni otsuse peale pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse 1) vaidlustaja, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud otsuse või § 126 lõike 1 punktis 5 nimetatud otsuse vaidlustuse osalise rahuldamise kohta või § 126 lõike 1 punktis 6 nimetatud taotluse osalise rahuldamise kohta; 2) kolmas isik, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 5 nimetatud otsuse; 3) hankija, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud otsuse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on RHS § 129 lõikes 2 nimetatud kaebuse esitamise tähtaeg 7 päeva vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Seega on käesoleval juhul ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ning halduskohtusse saab pöörduda üksnes taotlustega, mille osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. 13. Nähtuvalt kaebuse materjalidest on kaebuse esitaja pöördunud 15. oktoobril 2009. a vaidlustuskomisjoni vaidlustusega (tl 15-18), milles taotletakse 1) vaadata vaidlustus läbi avalikul istungil, rahuldada vaidlustus täielikult ja tunnistada kehtetuks hankija tehtud hankemenetlusega seotud vaidlustatud õigusvastased otsused, milleks on hankija 07. oktoobri 2009. a käskkirja nr 175L punkt 1. Vaidlustuskomisjoni 02. novembri 2009. a otsuse 22509/113674 kohaselt esitas UAB Vakaru Laivu Statykla vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil vaidlustuskomisjonis taotluse täiendada vaidlustust, vaidlustades UAB Vakaru Laivu Statykla kvalifitseerimata jätmise. Vaidlustuskomisjon on märkinud oma otsuses, et vaidlustuse avalikul istungil läbivaatamise ajaks (27.10.2009.

1. a)oli päevast, mil vaidlustaja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (08.10.2009.
2. a)möödunud juba 13 tööpäeva, mistõttu vaidlustuse täiendamine seni esitamata ning põhimõtteliselt uue taotlusega ei ole kooskõlas RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtajaga. Eeltoodust nähtub, et vaidlustuskomisjon ei ole kaebuse esitajale taotlust hankija ülalnimetatud käskkirja nr 175L punkti 2 tühistamiseks RHS § 122 lg 3 punkti 1 alusel 3 tagastanud eraldi otsusega, vaid on selgitanud 02.novembri 2009. a otsuses, miks esitatud taotluse lahendamine võimalik ei ole. Sellest pidi kaebuse esitaja aru saama, et vaidlustuskomisjoni 02. novembri 2009. a otsusega keelduti nimetatud taotluse läbi vaatamisest tähtaja rikkumise tõttu. Seega sisuliselt on hankija otsuse punkti 2 osas pöördutud tühistamistaotlusega halduskohtusse eeldusel, et ka vaidlustuskomisjoni tagastamisotsus on käsitletav RHS §-s 129 halduskohtusse pöördumise õigust andva otsusena. 14. Kuigi RHS § 129 lg 2 ei anna expressis verbis võimalust esitada kaebust vaidlustuskomisjoni otsuse peale, millega tagastati vaidlustus läbivaatamatult, on Tallinna Ringkonnakohus oma 22. jaanuari 2008. a määruses nr 3-08-97 märkinud järgmist. „RHS § 129 lõiget 3 tuleb tõlgendada ka süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt, mitte ainult keeleliselt. Arvestades vajadust tagada hanke- ja vaidlustusmenetluse kiire läbiviimine on ilmne, et seadusandja on lõike 3 sõnastanud lünklikult ja tema tegelik tahe oli 7-päevase tähtaja kehtestamine ka vaidlustuse läbivaatamata jätmise otsuse peale kaebuse esitamisel.“ Küll aga ei tulene eeltoodust, et tegemist on absoluutse õigusega kaevata iga vaidlustuskomisjoni otsuse peale, millega jäeti vaidlustus läbi vaatamata. Ringkonnakohus on samas määruses selgitanud, et kaebus kuulub tagastamisele ka HkMS § 33 lg 3 punktis 5 sätestatud alusel, sest selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Viidatud sätte kohaselt tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale samuti, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kohus on märkinud, et sõltumata kaebuse esitaja faktiväidete põhjendatusest, ei ole kaebust võimalik rahuldada, sest vaidlustuskomisjon on kohaldanud RHS § 121 lõiget 1 õigesti. Vastavalt RHS § 121 lõikele 1 peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Seega olukorras, kus kaebus on esitatud vaidlustuskomisjoni otsuse peale, millega vaidlustus tagastati selle esitajale läbivaatamatult põhjusel, et rikutud on kaebetähtaega, puudub kaebuse esitajal kaebeõigus. 15. Ka käesoleval juhul on hankija otsuse punkti 2 osas vaidlustus tagastatud tähtaja rikkumise tõttu, mistõttu sõltumata kaebuse esitaja faktiväidete põhjendatusest ei ole võimalik kaebust nimetatud osas rahuldada. 16. Kuivõrd eeltoodust nähtub, et kaebuse esitajal puudub Siseministeeriumi kantsleri 07.oktoobri 2009. a käskkirja punkti 2 osas kaebeõigus, siis kontrollib kohus, kas punkti 1 vaidlustamine iseseisvalt on võimalik. Isoleeritult käskkirja punkt 1 kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa, mistõttu ka selle vaidlustamine eraldiseisvalt punktist 2 ei aita kaasa kaebuse esitaja õiguste kaitsele. Seda põhjusel, et isegi juhul, kui eeldada kaebuses toodud väidete õigsust käskkirja punkti 1 õigusvastasuse osas ning punkt 1 kohtu poolt tühistataks, jääks jätkuvalt kehtima käskkirja punkt 2. Seega olenemata käskkirja punkti 1 tühistamisest ei saaks kaebuse esitaja ikkagi jätkata osalemist pakkumismenetluses ja saavutada kaebusega taotletavat eesmärki, milleks on hankelepingu sõlmimine. 17. Tulenevalt HkMS § 11 lg 31 punktist 5 tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kaebust ilmselgelt rahuldada, eeldades selles toodud väidete õigsust, mistõttu kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele. 4 II 18. HkMS § 121 lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebuse esitaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohus on 22.11.2004. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-76-04 märkinud, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohtu 21. detsembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08. aprilli 2004. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-1304 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. 19. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, kui ilmselgelt põhjendamatu kaebus, siis esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ei kuulu. 20. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul on kaebuselt riigilõiv tasutud. Kuivõrd kaebus tagastatakse selle esitajale seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Lea Kuuse Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 15.02.2010 MÄÄRUSE RESOLUTSIOON Jätta UAB Vakaru Laivu Statykla määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 16.11.2009 määrust haldusasjas nr 3-09-2599. Tagastada Siseministeeriumi 07.10.2009 käskkirja nr 175L punkti 1 peale Damen Shipyards Gorinchem puudutavas osas ja punkti 2 peale esitatud kaebus HKMS § 11 lg 31 punkt 1 alusel. Tagastada Siseministeeriumi 07.10.2009 käskkirja nr 175L punkti 1 peale Uudenkaupungin Työvene OY puudutavas osas ja vaidlustuskomisjoni 02.11.2009 otsuse peale esitatud kaebus HKMS § 11 lg 31 punkt 5 alusel. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. 5