← Eesti

2-08-5034/8

Obsah (4)§ 217§ 77§ 29§ 220

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 04. märts 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

§ 217

lg 2 p 1 asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui ostja ja müüja ei ole müügilepingus selgelt tingimustes kokku leppinud, kohaldatakse kohustuse täitmise üldnõudeid, mis on sätestatud VÕS §-s 77.

§ 77lg 1 võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.

Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Eeltoodust tuleneb, et lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja müügi korral jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kuivõrd VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita seda liiki asjadele omase keskmise kvaliteediga, tuleb välja selgitada, milline oli lepingu sõlmimisel poolte ühine arusaam müüdava asja olemusest. Selleks kohaldatakse lepingu tõlgendamise üldreegleid, mis on sätestatud VÕS §-s 29.

§ 29

lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 5 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi.

§ 29

lg 3 kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Viidatud sätetest tuleneb kohtu arvates, et müügiasja kvaliteedile esitatavate nõuete hindamisel tuleb arvestada selgitusi, mida müüja või tema esindajad on ostjale jaganud.

§ 29

lg 3 kui müüja loob tahtlikult ostjal eksliku ettekujutuse asjast ja ostjal ei ole mõistlikku põhjust müüja avaldatus kahelda, siis tuleb lähtuda kvaliteedi hindamisel sellest, kuidas ostja pidi kvaliteedinõudeid mõistma. Käesoleval juhul ei ole kostja ja hageja müügilepingus kinnistu omadusi detailselt fikseerinud. Lepingu p 1.7.5 kohaselt lepingu esemeks I olev kinnistu on hoonestatud, seal paikneb kinnisasja oluliseks osaks olev ehitis, mille koosseisus on 1,5 korruseline elamu /---/. Täpsemat kirjeldust müügieseme kohta lepingus kokku lepitud ei ole. Müügikuulutuse (tl 16) kohaselt on ehitis 2006 aastal renoveeritud kivimaja rullmaterjaliga katusega müügis hinnaga 3,5 miljonit krooni. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et müügiläbirääkimiste käigus sai hageja teada, et maja on valminud 1996 aastal. Ümberehitusprojekti seletuskirjast (tl 83) nähtub, et projekt on koostatud aiamaja ümberehitamiseks individuaalelamuks. Muudatusprojekti kohaselt säilivad aiamaja olemasolevad seinakonstruktsioonid ja majandusruumide lagi, kuid seinad soojustatakse täiendavalt ja 4

(6)lagi riputatakse uue talastiku külge. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et aiamaja ehitati 1996 aastal ümber elamuks ning selle käigus säilis aiamaja vundament ja osaliselt aiamaja konstruktsioonid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli müügilepingu sõlmimisel teadlik 1996 aastal toimunud ümberehituste sisust. Hageja väitel avaldas kostja müügiläbirääkimistel, et kunagine aiamaja on 1996 aastal täielikult lammutatud ning elamu on ehitatud n ö nullist. Kohus on seisukohal, et hageja pidi enne müügilepingu sõlmimist 1996 aastal toimunud ümberehituse olemust mõistma. Maakler OLütlustest nähtub, et maakler oma tavapärases praktikas teeb koopiad ka ehitus- ja ümberehitusprojekti seletuskirjast. Maakler kinnitas, et ta oli teadlik, et elamu ehitati 1990ndatel ümber aiamajast ning avaldas nimetatud informatsiooni ka hagejale. Kohus leiab, et tunnistaja L ütlustes ei ole põhjust kahelda, mistõttu võib lugeda tõendatuks, et maakler avas hagejale 1996 toimunud ümberehituse olemuse. Nimetatud infot pidi olema kerge mõista, kuivõrd ümberehitamine pidi kajastuma ka maja konstruktsioonides (nn uus ja vana osa) ning hageja pidi olema teadlik, et piirkonna näol on tegemist endise suvilarajooniga. Tunnistaja HR ütlustest nähtub küll, et kostja avaldas müügiläbirääkimistel, et eelmine omanik ehitas maja 1996 ning lammutas seal varem asunud suvila, kuid isegi juhul, kui kostja avaldas ühel kohtumisel, et maja ehitati nullist, siis pidi hageja, arvestades maakleri poolt öeldut ja muid asjaolusid, kokkuvõttes mõistma, et tegelikult oli tegemist ümberehitusega suvilast. Samuti nähtub tunnistaja HR ütlustest, et kostja avaldas müügiläbirääkimistel, et ühe kütusepaagiga saab hakkama ühe aasta. Kohus märgib, et nimetatud informatsioon omab tähtsust lepingu tõlgendamisel, kuid sellist avaldust ei ole mõistlik pidada absoluutseks garantiiks, sest kütte kulu sõltub väga palju sellest, kui intensiivselt maja köetakse. Kvaliteedipuudusega oleks tegemist siis, kui küttkulu erineks kostja väidetust massiivselt, nt kordades. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kvaliteedinõuete hindamisel tuleb lähtuda asjaolust, et elamu püstitati 1996 aastal kasutades mõningaid suvila konstruktsioone, sh vundamenti ja mõnede seinte kandekonstruktsioone ning elamu kütmiseks kulub kütteõli suurusjärgus üks paagitäis aastas. II Hageja väitel seisnevad puudused ebapiisavas energiatõhususes, mis avaldub soojakadudes ja suures küttekulus. Samuti on maja puuduseks katuse läbijooks. Tõendina soojakadude kohta on hageja esitanud AA I OÜ poolt 19.03.2007 teostatud termograafia ekspertiisi. Tõendina küttekulude kohta on hageja esitanud küttekulu arvestuse ja kütteõli ostukviitungid. Termograafia ekspertiisist (tl 34) nähtub, et ekspert MT on välja toonud temperatuuride erinevused ja viidanud „puudulikult soojustatud“ kohtadele. Samuti on ekspert avaldanud arvamus, et välisõhu juurdepääsu tõkestamine on puudulikult lahendatud. Samas ei nähtu aktist, mida mõistab ekspert „puuduliku“ soojustamise ja õhu eest kaitsmise all ja kas nimetatud puudujääk on millegi poolest ebatavaline enam kui 10 aastat vana maja korral. Ka ei nähtu hageja seisukohtadest, miks ta leiab, et soojakaod on just sellise ulatusega, et enam kui 10 aastat vana maja puhul tuleb seda pidada mittetavapäraseks puuduseks. Teisisõnu ei ole hageja selgitanud, millised ja millel tuginevad on need kvaliteedinõuded, mida tema arvates võib enam kui 10 aastat vana maja soojustusele esitada. Kohus on seisukohal, et tavapäraste energiatõhususe nõuetega ei ole vastuolus hageja küttekulu. Isegi kui hageja küttekulu vastab tema poolt väidetule, oleks see vastavuses Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“, mille kohaselt on kütteõli kulunormiks kuni 5,39 tonni aastas. Kohus nõustub kostja arvestustega, mille kohaselt on, võttes aluseks hageja esitatud kütteõli kuludokumente ja jättes arvestamata märtsis 2008 ostetud õli, kulunud perioodil detsember 5
(6)2006 kuni 1. veebruar 2008 kokku 2,6 tonni õli. Kokku 1,3 kütteperioodi kohta ei erine see kogus kordades kostja poolt müügiläbirääkimistel avaldatud õlikulust ega ka VV määruses nr 258 esitatud nõuetest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud lepingutingimustele mittevastavus energiatõhususe osas. Hageja väitel on maja lepingutingimustele mittevastav, kuna esines katuse läbijooks. Tõendinda katuse läbijooksu kohta on hageja esitanud tunnistaja MM ütlused. Tunnistaja MM ütlustest nähtub, et tunnistaja on hageja elamu katusel vigu parandanud 4-5 korda, sest katuse kattematerjal on lahti tulnud, parandamiseks on kulunud 4-5 tuubi silikooni, kokku 235 krooni. Hageja väitel avaldus katuse läbijooks esmakordselt 2007 veebruaris. Kohus leiab, et arvestades läbijooksu ulatust (seda oli võimalik parandada 4-5 tuubi silikooniga) ja asjaolu, et tegemist on enam kui 10 aastat vana kärgbituumenkatusega, ei näita läbijooksu esinemine 2007 veebruaris seda, et läbijooks oleks olnud olemas müügilepingu sõlmimise ajal. Kuna hageja ei ole tõendanud puuduse olemasolu müügilepingu sõlmimise hetkel, ei saa pidada kostjat nimetatud puuduse eest vastutavaks. Kohus märgib ka, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul pärast läbijooksu avastamist kostjale nimetatud puudusest teada andnud ja on seega kaotanud õiguse puudusele tugineda

§ 220lg 1.

Kuivõrd kohtulikul uurimisel ei ole leidnud kinnitust, et elamul oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavusi, siis ei ole täidetud hinna alandamise eeldused ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.