(6)lagi riputatakse uue talastiku külge. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et aiamaja ehitati 1996 aastal ümber elamuks ning selle käigus säilis aiamaja vundament ja osaliselt aiamaja konstruktsioonid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli müügilepingu sõlmimisel teadlik 1996 aastal toimunud ümberehituste sisust. Hageja väitel avaldas kostja müügiläbirääkimistel, et kunagine aiamaja on 1996 aastal täielikult lammutatud ning elamu on ehitatud n ö nullist. Kohus on seisukohal, et hageja pidi enne müügilepingu sõlmimist 1996 aastal toimunud ümberehituse olemust mõistma. Maakler OLütlustest nähtub, et maakler oma tavapärases praktikas teeb koopiad ka ehitus- ja ümberehitusprojekti seletuskirjast. Maakler kinnitas, et ta oli teadlik, et elamu ehitati 1990ndatel ümber aiamajast ning avaldas nimetatud informatsiooni ka hagejale. Kohus leiab, et tunnistaja L ütlustes ei ole põhjust kahelda, mistõttu võib lugeda tõendatuks, et maakler avas hagejale 1996 toimunud ümberehituse olemuse. Nimetatud infot pidi olema kerge mõista, kuivõrd ümberehitamine pidi kajastuma ka maja konstruktsioonides (nn uus ja vana osa) ning hageja pidi olema teadlik, et piirkonna näol on tegemist endise suvilarajooniga. Tunnistaja HR ütlustest nähtub küll, et kostja avaldas müügiläbirääkimistel, et eelmine omanik ehitas maja 1996 ning lammutas seal varem asunud suvila, kuid isegi juhul, kui kostja avaldas ühel kohtumisel, et maja ehitati nullist, siis pidi hageja, arvestades maakleri poolt öeldut ja muid asjaolusid, kokkuvõttes mõistma, et tegelikult oli tegemist ümberehitusega suvilast. Samuti nähtub tunnistaja HR ütlustest, et kostja avaldas müügiläbirääkimistel, et ühe kütusepaagiga saab hakkama ühe aasta. Kohus märgib, et nimetatud informatsioon omab tähtsust lepingu tõlgendamisel, kuid sellist avaldust ei ole mõistlik pidada absoluutseks garantiiks, sest kütte kulu sõltub väga palju sellest, kui intensiivselt maja köetakse. Kvaliteedipuudusega oleks tegemist siis, kui küttkulu erineks kostja väidetust massiivselt, nt kordades. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kvaliteedinõuete hindamisel tuleb lähtuda asjaolust, et elamu püstitati 1996 aastal kasutades mõningaid suvila konstruktsioone, sh vundamenti ja mõnede seinte kandekonstruktsioone ning elamu kütmiseks kulub kütteõli suurusjärgus üks paagitäis aastas. II Hageja väitel seisnevad puudused ebapiisavas energiatõhususes, mis avaldub soojakadudes ja suures küttekulus. Samuti on maja puuduseks katuse läbijooks. Tõendina soojakadude kohta on hageja esitanud AA I OÜ poolt 19.03.2007 teostatud termograafia ekspertiisi. Tõendina küttekulude kohta on hageja esitanud küttekulu arvestuse ja kütteõli ostukviitungid. Termograafia ekspertiisist (tl 34) nähtub, et ekspert MT on välja toonud temperatuuride erinevused ja viidanud „puudulikult soojustatud“ kohtadele. Samuti on ekspert avaldanud arvamus, et välisõhu juurdepääsu tõkestamine on puudulikult lahendatud. Samas ei nähtu aktist, mida mõistab ekspert „puuduliku“ soojustamise ja õhu eest kaitsmise all ja kas nimetatud puudujääk on millegi poolest ebatavaline enam kui 10 aastat vana maja korral. Ka ei nähtu hageja seisukohtadest, miks ta leiab, et soojakaod on just sellise ulatusega, et enam kui 10 aastat vana maja puhul tuleb seda pidada mittetavapäraseks puuduseks. Teisisõnu ei ole hageja selgitanud, millised ja millel tuginevad on need kvaliteedinõuded, mida tema arvates võib enam kui 10 aastat vana maja soojustusele esitada. Kohus on seisukohal, et tavapäraste energiatõhususe nõuetega ei ole vastuolus hageja küttekulu. Isegi kui hageja küttekulu vastab tema poolt väidetule, oleks see vastavuses Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“, mille kohaselt on kütteõli kulunormiks kuni 5,39 tonni aastas. Kohus nõustub kostja arvestustega, mille kohaselt on, võttes aluseks hageja esitatud kütteõli kuludokumente ja jättes arvestamata märtsis 2008 ostetud õli, kulunud perioodil detsember 5

(6)2006 kuni 1. veebruar 2008 kokku 2,6 tonni õli. Kokku 1,3 kütteperioodi kohta ei erine see kogus kordades kostja poolt müügiläbirääkimistel avaldatud õlikulust ega ka VV määruses nr 258 esitatud nõuetest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud lepingutingimustele mittevastavus energiatõhususe osas. Hageja väitel on maja lepingutingimustele mittevastav, kuna esines katuse läbijooks. Tõendinda katuse läbijooksu kohta on hageja esitanud tunnistaja MM ütlused. Tunnistaja MM ütlustest nähtub, et tunnistaja on hageja elamu katusel vigu parandanud 4-5 korda, sest katuse kattematerjal on lahti tulnud, parandamiseks on kulunud 4-5 tuubi silikooni, kokku 235 krooni. Hageja väitel avaldus katuse läbijooks esmakordselt 2007 veebruaris. Kohus leiab, et arvestades läbijooksu ulatust (seda oli võimalik parandada 4-5 tuubi silikooniga) ja asjaolu, et tegemist on enam kui 10 aastat vana kärgbituumenkatusega, ei näita läbijooksu esinemine 2007 veebruaris seda, et läbijooks oleks olnud olemas müügilepingu sõlmimise ajal. Kuna hageja ei ole tõendanud puuduse olemasolu müügilepingu sõlmimise hetkel, ei saa pidada kostjat nimetatud puuduse eest vastutavaks. Kohus märgib ka, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul pärast läbijooksu avastamist kostjale nimetatud puudusest teada andnud ja on seega kaotanud õiguse puudusele tugineda