) § 116 lg 1 alusel seoses koondamisega. Tööinspektor-juristi seisukoha järgi annavad MTA taotluses kirjeldatud asjaolud ja kogutud faktilised materjalid alust järeldada, et koondamine ei oma seost K. Elbrechti teenistujate esindajaks olemisega. MTA 27.11.2008 käskkirjaga nr 2993-k vabastati K. Elbrecht teenistusest arvates 01.12.2008 LõMTK haldusosakonna spetsialisti ametikohalt seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu; määrati maksta talle hüvitisena 12 kuu ametipalk, 18 tööpäeva palk etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest ning hüvitist 11 kalendripäeva kasutamata puhkuse eest. Kaebustes halduskohtule (kaebused liideti ühte menetlusse 03.04.2009 kohtumäärusega) palus K. Elbrecht tühistada tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsus ja MTA 27.11.2008 käskkiri, tunnistada tema koondamise tõttu teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks, ennistada ta teenistusse ning välja mõista MTA-lt saamata jäänud tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest. Kaebuses leiti, et tööinspektori otsus on motiveerimata ja sellest ei loe välja, milliste faktiliste materjalidega tööinspektor tutvus ning milliseid asjaolusid kontrollis ja kaalus. Põhjendatud pole, miks ei arvestata kaebaja seletuskirjas märgituga, et ametiasutus kasutab ära struktuurimuutusi 2 selleks, et vabaneda kaebajast kui tülikast teenistujate esindajast. Samuti ei võtnud tööinspektor arvesse Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu (EMTAL) juhatuse esimehe I. Tageli arvamust, et kaebaja koondamine on otseselt seotud tema ametiühingualase tegevusega. Vastustajate poolt on eiratud
lg 2, mis näeb koondamise korral ette ametnike esindaja teenistusse jäämise eelisõiguse. Samuti ei pakutud kaebajale teist ametikohta (
lg 3 rikkumine) ega kaalutud teenistujate ümberpaigutamst
Kaebajale esitati koondamisteatis 24.10.2008 ning selleks ajaks oli MTA teinud teenistuse jätkamiseks ettepaneku paljudele teistele teenistujatele, kuid mitte kaebajale. Kaebajale teadaolevalt tehti vähemalt viiele LõMTK haldusosakonna spetsialistile ettepanek jätkata teenistust MTA üldosakonna alluvuses töökoha asukohaga Lõuna piirkonnas loodavatel uutel ametikohtadel. Teenistust jätkas M. J., kes töötas kaebajaga identsel LõMTK haldusosakonna spetsialisti ametikohal, samuti jätkati teenistust haldusosakonna arhivaari S. K.. Väljaspool LõMTK tööpiirkonda tööle asumiseks tehti kaebajale pakkumine alles pärast seda, kui ta oli kirjutanud 24.10.2008 koondamisteatele, et ei nõustu koondamisega. Pakkumine oli formaalne, sest teada oli, et kaebaja, kelle elukoht on Viljandis, Tallinnasse tööle asumine pole võimalik. Kaebaja oleks olnud nõus jätkama teenistust massiteavituse spetsialistina, kuid MTA leidis põhjendamatult, et kaebajal puudub sellel amtikohal töötamiseks haridus ja töökogemus. Kaebaja sattus MTA juhtkonnaga vastuollu, kuna taotles spetsialistide võrdset kohtlemist ning tegi ettepanekuid töökorralduse parendamiseks ja palkade ühtlustamiseks. 10.01.2008 kohtumisel ametiühingu usaldusisikutega ähvardas LõMTK juhataja töötajaid koondamisega, mispeale esitas kaebaja küll enda nimel kuid LõMTK haldusosakonna spetsialistide kaitseks kaebuse halduskohtule. Tööinspektor ei täitnud nõuetekohaselt talle
§-ga 133 pandud kohustust kontrollida, kas kaebaja teenistust vabastamine pole seotud tema tegevusega töötajate esindamisel. Vastustajad palusid jätta kaebused rahuldamata. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni vastuväidete kohaselt juhindus tööinspektor-jurist oma tegevuses
§-st 133. Selle sätte eesmärgiks ei ole takistada ametniku teenistusest vabastamist, vaid selgitada välja teenistussuhte lõpetamist keelavad/lubavad asjaolud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks tema arvamust, et tegelikuks teenistusest vabastamise põhjuseks on tema ametiühingualase tegevuse pinnalt tekkinud konfliktid. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja ametikoht koondati. Kooskõlas
lg-ga 4 küsis tööinspektor kaebaja koondamise kohta arvamust EMTAL-lt ning sai ka vastuse, milles küll paluti mitte anda nõusolekut kaebaja koondamiseks, kuid ei viidatud tema konfliktile tööandjaga. Rikutud pole
See säte on kohaldatav vaid juhul, kui koondamine toimub sama ametikoha ja ühesuguste teenistusülesannetega ametnike hulgast, millise olukorraga käesoleval juhul tegemist polnud. MTA vastuväidete kohaselt pole kaebaja koondamisel seadust rikutud. Kaebuses esitatud väited kaebaja konfliktist MTA juhtkonnaga ning MTA soovist vabaneda kaebajast kui tülikast teenistujate esindajast on põhjendamatud. Kaebaja poolt juhtkonnale ettepanekute tegemine LõMTK haldusosakonna spetsialistide palkade ühtlustamiseks ja ettepanekutele negatiivsete vastuste saamine ei tähenda, et juhtkond oleks olnud kaebaja vastu negatiivselt meelestatud ja soovinuks temast lahti saada. Koondamissituatsioon oli reaalselt olemas. Rahandusministri käskkirjaga kinnitati alates 01.12.2008 MTA uus struktuur ja koosseis. Ametikohtade arv vähenes oluliselt nii keskuses (MTA) kui ka piirkondades. Senine asjaajamise/dokumendihalduse korraldus MTA-s muutus täielikult. Teenistuse ümberkorraldamise tulemusena tsentraliseeriti Ida, Lõuna ja Lääne maksu- ja tollikeskuste haldusosakondade juhtimine, samuti kaotati keskuse personali- ja koolitusosakond ning haldusosakond. Nimetatud osakondade asemele moodustati MTA üldosakond, mille üheks allüksuseks on asjaajamistalitus. Seoses LõMTK haldusosakonna kaotamisega kadusid ka asjaajamise spetsialistide ametikohad, mis asusid Valgas, Viljandis, Võrus, Jõgeval ja Põlvas. 3 LõMTK senises haldusosakonnas teenistuses olnud 24-st ametnikust viidi MTA üldosakonda üle 11 ametnikku, neist 3, kes koordineerivad/haldavad LõMTK piirkonnas asjaajamise funktsiooni, asjaajamistalituse koosseisu. MTA üldosakonda asjaajamistalituse arhivaari ametikohale viidi üle LõMTK senise haldusosakonna arhivaar A. A. (töökoha asukoht Tartu), kelle teenistusülesanded oluliselt ei muutunud. Spetsialisti ametikoht, kus kaebaja töötas, ametijuhendi järgi oli tema töökoha asukoht Viljandi. MTA üldosakonna asjaajamistalituse arhivaari ja LõMTK haldusosakonna spetsialisti ametikoha teenistusülesanded on erinevad nii sisult kui ka mahult – spetsialisti teenindada oli vaid Viljandi maksu- ja tollibüroo (mis alates 01.12.2008 on kaotatud), arhivaari teenindada on kogu LõMTK piirkond. Endine LõMTK haldusosakonna arhivaar S. K. (töökoha asukoht Tartu) viidi üle MTA üldosakonna asjaajamistalituse vanemspetsialisti ametikohale (dokumendihaldur, töökoha asukoht Tartu), mille teenistusülesannete sisu ja maht (teeninduspiirkond kogu LõMTK) ei kattu nende ülesannetega, mida täitis kaebaja haldusosakonna spetsialisti ametikohal. Endine LõMTK haldusosakonna spetsialist (asjaajamise alal, töökoha asukoht Valga) M. J. viidi üle MTA üldosakonna asjaajamistalituse peaspetsialisti ametikohale (dokumendihaldussüsteemi peakasutaja, töökoha asukoht Valga, Tartu). M. J. endise ja praeguse ametikoha ametijuhendite võrdlusest nähtub, et ametikohtade eesmärgid ja teenistusülesanded on erinevad.
MTK haldusosakonda ega haldusosakonna seniseid ametikohti. Võttes arvesse kaebaja erialast ettevalmistust, oskusi, vilumusi, kogemusi ning teadmisi, ei olnud MTA-l võimalik pakkuda talle samas piirkonnas (senise töökoha asukohas) sarnast ametikohta, mistõttu anti kaebajale võimalus valida ise endale sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade hulgast. 30.10.2008 e-kirjas avaldas kaebaja soovi jätkata teenistust LõMTK teenindusosakonnas massiteavituse spetsialistina. Seda kohta kaebajale pakkuda ei saanud, sest tal puudusid ametikohal vajalikud maksualased teadmised, ning pakuti kaebaja seniste ülesannetega seonduvat ja tema kvalifikatsioonile vastavat MTA üldosakonna asjaajamistalituse spetsialisti ametikohta asukohaga Tallinnas, mille peale kaebaja teatas, et teises paikkonnas asuv töökoht talle ei sobi.
lg 3 kohaselt saab teenistujaid esindava isiku vabastada teenistusest koondamise tõttu ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul; kaebaja koondamiseks oli tööinspektori nõusolek olemas. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas tööinspektor-juristi otsuse ja MTA käskkirja, ennistas kaebaja teenistusse ja mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu, mille suurus tuleb määrata MTA-l ja millest tuleb maha arvata kaebaja poolt koondamisega seoses saadud hüvitised. Kohus leidis, et MTA eiras K. Elbrechti kui teenistujate esindaja
lg-st 2 tulenevat eelisõigust teenistusse jäämiseks, tööinspektor-jurist on aga kaebaja koondamiseks nõusoleku andmisel lähenenud asjale formaalselt. MTA-lt vastava taotluse saamisel oleks tööinspektor-jurist pidanud kontrollima ja hindama eelkõige seda, kas teenistujate esindaja teenistusse jäämise eelisõiguse printsiibi eiramine MTA poolt oli õigustatud ning kas teenistujate esindajaks olev K. Elbrecht soovis talle seadusega antud eelisõigust realiseerida ja teenistust jätkata. Tööinspektor-jurist ei ole oma seisukohta selles osas avaldanud, ega ole arvestanud ka asjaoluga, et EMTAL K. Elbrechti koondamist ei toetanud. Haldusasja materjalist ei nähtu samuti, et kaebaja koondamise küsimuse otsustamisel oleks arvestatud tema pikaajalise tööstaaži (18 aastat avalikku teenistust ning sellest 14 aastat MTA süsteemis) ja kahe ülalpeetavaga, et MTA oleks astunud samme kaebajale teise sobiva ametikoha leidmiseks ja pakkumiseks (
lg 3) või oleks kaalunud
lg-s 4 sätestatud võimalust teenistujate ümberpaigutamiseks eesmärgiga vältida teenistujate esindaja teenistusest vabastamist. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites märkinud, et kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Käesoleval juhul ongi 4 kaebaja olnud ise aktiivne ning avaldanud soovi jätkata teenistust näiteks massiteavituses, millisel ametikohal töötamiseks oli tal olemas nõutav keskharidus; vajalik ametialane ettevalmistus ja töökogemused on omandatavad tööprotsessi käigus ja täiendkoolituse läbimisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Tööinspektsioon ning Maksu- ja Tolliamet, leides, et kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Tööinspektsiooni apellatsioonkaebuse kohaselt leidis kohus alusetult, et tööinspektor-jurist lähenes asjale formaalselt.
§-st 133 tuleneb, et tööinspektor peab töötaja koondamiseks nõusoleku andmise taotluse saamisel välja selgitama: 1) kas tegelikult esineb situatsioon, mis on õiguslikuks aluseks teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks, ning kas see pole fabritseeritud või näiline; 2) kas teenistujate esindaja on oma seadusliku tegevusega teenistujate huvide esindamisel põhjustanud tööandjaga konfliktsituatsioonide tekkimise, enda tagakiusamise ja diskrimineerimise ning milles need konkreetselt väljenduvad Nõusoleku andmisest keeldumiseks peab tööinspektor olema veendunud, et esineb
lõikes 5 sätestatud olukord ja/või puudub teenistussuhte lõpetamise õiguslik alus (puudub koondamissituatsioon vms). Käesoleval juhul tööinspektor kaebaja koondamiseks nõusoleku andmisest keeldumise aluseid ei tuvastanud. MTA-s toimusid olulised struktuurimuutused ja ümberkorraldused ning koondamissituatsioon oli olemas. Tööinspektor küsis MTA taotluse kohta arvamust EMTAL-lt ja kaebajalt endalt. Kuigi mõlemad palusid kaebaja koondamiseks nõusolekut mitte anda, ei esitanud kumbki konkreetseid fakte või asjaolusid, millest võinuks järeldada konfliktsituatsiooni olemasolu kaebaja kui teenistuja esindaja ja tööandja vahel. Kohus kohaldas ebaõigesti
Kaebaja ametikoht senisel kujul ei säilinud, mistõttu oli tal teenistusse jäämise võimalus vaid
Seadusest ei tulene teenistujate esindaja univeersaalset teenistusse jäämise eelisõigust. Ametniku sobivuse ametikohale otsustab tööandja ja tööinspektor ei saa sellesse sekkuda ega seada tööandjale tingimuseks, et töötajate esindajaks oleva ametniku peab igal juhul teisele ametikohale üle viima olenemata tema kvalifikatsioonist ja ametikohale sobivusest. Ka
lg-s 4 sätestatud teenistujate ümberpaigutamiste tegemist ei saa tööinspektor seada tingimuseks teenistujate esindaja ametist vabastamise otsuse tegemisel. Tööandja ja töötaja vahelist vaidlust ametikoha sobivuse üle (so käesoleval juhul vaidlus selle üle, kas kaebaja oleks olnud sobiv jätkama teenistust massiteavituses) ei ole pädev tööinspektor lahendama.
lõikes 2 ettenähtud teenistujate ametisse jäämise eelisõiguse realiseerimisel senisele ametikohale jäämisega ja teisele ametikohale üleviimisega (
Esimesel juhul puudub hindamiseks vajadus, sest ametisse nimetamisel on teenistuja teenistusse sobivusega juba arvestatud ja ametniku kohustused ei muutu. Teisel juhul ametikohustused ei ole samad ja tööandjal tekib vajadus ja õigus ametniku hindamiseks. Kohus on jätnud viidatud asjaoludega arvestamata. Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses leitakse ebaõige olevat halduskohtu seisukoha, et kaebajal oli eelisõigus teenistusse jäämisel. Sarnaselt tööinspektoriga on MTA seisukohal, et
lg-s 2 sätestatud teenistusse jäämise eelisõigust on võimalik rakendada vaid olukorras, kus vähemalt üks ametikoht senisel kujul jääb alles (ei muutu ametikoha põhieesmärk, palk ega oluliselt ülesannete maht). Käesoleval juhtumil sellise olukorraga tegemist pole. Põhjendamatu on kohtu etteheide, et MTA rikkus
Arvesse võttes kaebaja erialast ettevalmistust, oskusi, vilumusi, kogemusi ja teadmisi ei olnud MTA-l pakkuda kaebajale samas piirkonnas sarnast ametikohta, 5 mistõttu antigi talle võimalus valida endale sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade seast; samuti pakuti talle pärast seda kui kaebaja enda koondamisega ei nõustunud, konkreetset ametikohta Tallinnas, mida kaebaja vastu võtta ei soovinud. MTA on kaebajale põhjendanud, miks ei saanud arvestada tema sooviga jätkata teenistust massiteavituses – sellel ametikohal töötamiseks olid vajalikud maksualased teadmised, mis kaebajal puuduvad ning kaebaja senisele haldusosakonna spetsialisti ametikohale esitatavad kvalifikatsiooninõuded ei ole samad, mis massiteavituse ehk teenindusosakonna ametnike kvalifikatsiooninõuded. Põhjendatud pole ka etteheide, et kaebaja puhul pole kaalutud
Seda ei tehtud, sest täidetud polnud tingimused ametniku kvalifikatsiooni ja teenistusalaste näitajate osas. Kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamine toimus seetõttu, et seoses MTA uue struktuuri, koosseisu ja põhimääruse kinnitamisega toimusid muudatused ka LõMTK-s, kus kaotati haldusosakond ja nimetatud üksuse funktsioonid jaotati MTA üldosakonna talituste vahel. Karin Elbrecht vaidles apellatsioonkaebustele vastu, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja on teenistujate esindaja ning tal on
Põhjendatud pole apellatsioonkaebustes esitatud seisukoht, et kaebaja koondamiseks puudusid keelavad asjaolud. Kaebajal oli konflikt tööandjaga, millest ta tööinspektorit teavitas. Tööinspektor oleks pidanud algatama uurimise kaebaja seletuskirjas toodud töötajate esindajana tagakiusamise asjaolude kontrollimiseks. MTA uues struktuuris oli alates 01.12.2008 olemas vähemalt kaks kaebaja kvalifikatsioonile ja teenistuslikele näitajatele vastavat ametikohta – MTA üldosakonna asjaajamistalituse peaspetsialist ja vanemspetsialist mille eesmärgid ja tööülesanded olid praktilised samad võrreldes kaebaja senise ametikohaga vanas struktuuris. Kaebaja koondamist ei püütud vältida ka talle teise ametikoha pakkumise (
lg 3) või ametnike ümberpaigutamise teel (
MTA enda poolt koostatud juhise „Maksu- ja Tolliameti struktuuri ümberkorraldamise juriidilised aspektid“ punktis 5.6 on öeldud, et teisele ametikohale üleviimisel tehakse teenistujale kirjalik pakkumine, mis sisaldab informatsiooni ametikoha põhifunktsioonide, ametipalga ja töö tegemise asukoha kohta“. MTA viidatud 30.10.2008 e-kirjas personalitalituse peaspetsialisti poolt avaldatud arvamus „Teie praeguse valdkonnaga ja kvalifikatsioonile vastav ametikoht oleks teile pakkuda asukohaga Tallinnas“ on tehtud vormitäiteks ja teadmises, et kaebajal elukoha muutus Viljandist Tallinna pole võimalik. Kõnealuse 30.10.2008 kirjaga on aga MTA ise tunnistanud, et uues struktuuris olid olemas kaebaja senise valdkonnaga ja kvalifikatsiooniga ametikohad, ning sellega tunnistati ka, et kaebaja kvalifikatsioon vastab teenistuse jätkamiseks MTA üldosakonna asjaajamistalituse koosseisus moodustatud asjaajamistalituse peaspetsialisti ja vanemspetsialisti ametikohtadel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja oli teenistusse nimetatud LõMTK haldusosakonna spetsialistina (ametijuhendi järgi spetsialist asjaajamise alal töökoha asukohaga Viljandi) ning vaidlusaluse 27.11.2008 käskkirjaga vabastati ta teenistusest
Selle sätte järgi võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Õige on kaebaja arusaam, et üksnes ametikoha üleviimine teise struktuuriüksusesse, kui sellega ei kaasne ametikoha eesmärgi ja põhifunktsioonide muutust, ei too kaasa koondamissituatsiooni. Käesoleval juhul on aga tuvastatud, et seoses muudatustega MTA ning piirkondlike maksu- ja tollikeskuste struktuuris ja teenistujate koosseisus (rahandusministri 06.10.2008 määrused nr 29 ja 30) vähenes alates 01.12.2008 MTA-s ametikohtade arv 351 ja LõMTK-s 131 ametikoha võrra 6 ning LõMTK struktuuris ei olnud alates 01.12.2008 enam haldusosakonda. Kuna teenistuse ümberkorraldamise tõttu ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arv vähenes, siis oli olemas koondamissituatsioon ja vajadus ametnike koondamiseks. Kuna LõMTK uuenenud struktuur ei näinud ette ametikohta, millel kaebaja varem töötas ning MTA uuest struktuurist ja koosseisust ei nähtu LõMTK haldusosakonna spetsialisti asjaajamise alal ametikoha senisel kujul muusse struktuuriüksusesse üleviimist, siis oli ka K. Elbrechti puhul tekkinud koondamissituatsioon. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja oli Viljandi Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingu juhatuse esimees ja peausaldusisik.
lg 2 näeb ette, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel; põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul; võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud kehavigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavad. Õige on apellantide seisukoht, et teenistusse jäämise eelisõigust tuleb arvestada siis, kui on tegemist koosseisude koondamisega, so mitmest samalaadsest ametikohast vähemalt üks jääb alles. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et säte on kohaldatav ka juhtumil, kui struktuurimuudatuse käigus luuakse varasemaga võrreldes sarnaste funktsioonidega ning koondatavale ametnikule seniste ametiülesannete tõttu sobiv ametikoht. Asjas on tuvastatud, et MTA teenistuse ümberkorraldamise tulemusena tsentraliseeriti piirkondlike maksu- ja tollikeskuste juhtimine, kaotati haldusosakonnad ja MTA personali- ja koolitusosakond ning moodustati nimetatud osakondade asemele MTA üldosakond, mille koosseisus on ka asjaajamistalitus asjaajamise- ja dokumendihaldusega seonduvate ametikohtadega, millest kolm - asjaajamistalituse peaspetsialist (dokumendihaldussüsteemi peakasutaja), vanemspetsialist (dokumendihaldur) ja arhivaardokumendihaldur on töökoha asukohaga LõMTK piirkonnas (Valga, Tartu) ning millistele ametikohtadele nimetati üleviimise teel LõMTK senised ametnikud M. J., S. K. ja A. A.. Asja materjalidest nähtub, et MTA üldosakonna asjaajamistalituse peaspetsialisti ametikohale nimetati alates 01.12.2008 M. J., vabastades ta LõMTK haldusosakonna spetsialisti ametikohalt. Kohtutoimikus olevate kaebaja ja M. J. LõMTK haldusosakonna spetsialistide ametijuhendite võrdlusest nähtub, et M. J.l ja kaebajal olid identsed teenistusülesanded, ametikoha eesmärk ning ametikohale esitatavad kvalifikatsiooninõuded, erinev oli vaid töökoha asukoht (kaebajal Viljandi, M. J.l Valga). LõMTK haldusosakonna spetsialisti asjaajamise alal ja MTA üldosakonna asjaajamistalituse peaspetsialisti (töökoha asukoht Valga, Tartu) ametijuhendite võrdlusest nähtub, et ametikohtade eesmärgid ja funktsioonid ei kattu täielikult, kuid on oma sisult sarnased ning praktiliselt samad on ka kvalifikatsiooninõuded. M. J. MTA üldosakonna asjaajamistalituse peaspetsialisti ametikohale nimetamine ning kaebajale pärast seda, kui ta enda koondamisega ei nõustunud, MTA üldosakonna asjaajamistalituse ametikoha Tallinnas pakkumine näitab, et MTA uues struktuuris oli olemas kaebaja seniste teenistusülesannetega seonduv ja tema kvalifikatsioonile vastav ametikoht, millel ettenähtud ametiülesandeid oleks olnud ta suuteline täitma. Käsitletud olukorda tuleb võrdsustada koosseisude koondamisega, mil tuleb arvestada
Kaebaja kui teenistujate esindajale kohaldus esimene viidatud sättes nimetatud eelistuse kriteerium, millega MTA oleks pidanud arvestama MTA üldosakonna asjaajamistalitusse ametnikke valides ning selgitades kõigepealt välja kaebaja seisukoha
Koondamisest oleks saanud kaebajat teavitada alles pärast sellise valiku tegemist ja koondada kaebaja juhul, kui ta poleks soovinud talle seadusega antud eelisõigust kasutada. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaebaja teenistusse jäämise eelisõigusega üldse arvestanud ning seega on kaebaja koondamine seadusevastane
Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu apelleeritud otsus lõppjäreldustes õige osas, millega tühistati MTA käskkiri, ennistati kaebaja teenistusse ja mõisteti tema kasuks välja tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest. 7 Eeltoodu alusel jääb ka MTA apellatsioonkaebus rahuldamata. Samas leiab ringkonnakohus Tööinspektsiooni apellatsioonkaebuse põhjendatud olevat, rahuldab selle ning tühistab vastavas osas esimese astme kohtu otsuse.
, mis sätestab teenistusest vabastamise aja piirangud, näeb lõikes 3 ette, et teenistujaid esindavaid isikuid võib vabastada teenistusest muuhulgas ka koondamise tõttu ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul; lõige 4 näeb ette, et tööinspektor peab teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist kirjalikult põhjendama; lg 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Eeltoodust järelduvalt nõude, taotleda tööinspektorilt nõusolekut teenistuja esindaja teenistusest vabastamiseks, eesmärk on tagada, et teenistusest vabastamine toimuks üksnes mõnel
-s sätestatud alusel, mitte varjatult teenistuja esindajana tööandjale vastuvõetamatust tegevusest tuleneval põhjusel. Seega MTA-lt kaebaja koondamiseks nõusoleku taotluse saamisel pidi tööinspektor võtma seisukoha
lg-s 5 sätestatu suhtes, so kas esineb kaebaja teenistusest vabastamiseks õiguslik alus või on tegemist olukorraga, kus kaebajast soovitakse vabaneda tema tegevuse tõttu teenistujate huvide kaitsmisel. MTA taotluses Tööinspektsioonile põhjendati kaebaja koondamist oluliste struktuuri ja koosseisude muudatustega, mille tulemusena ei säilinud alates 01.12.2008 muuhulgas ka kaebaja ametikoht LõMTK haldusosakonnas. Tööinspektor on koondamissituatsiooni olemasolu MTA taotluses kirjeldatud asjaolude pinnalt tuvastanud õigesti ning asjaolu, et ta ei ole seda pikemalt lahti kirjutanud, ei muuda tööinspektori otsust sisuliselt õigusvastaseks. Järgmisena pidi tööinspektor välja selgitama, kas kaebaja teenistusest vabastamine on/ei ole seotud tema ametiühingutegevusega, so teenistujate esindajaks ja peausaldusisikuks olemisega. Asja materjalide juures on olemas nii kaebaja enda seletuskiri kui ka EMTAL arvamus tööinspektsioonile kaebaja koondamise küsimusega seonduvalt. Seega puudub alus väita, et tööinspektor ei ole enne nõusoleku andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemist selgitanud välja asja lahendamiseks tähendust omavad asjaolud. EMTAL arvamus ei kajasta K. Elbrechti tegevust teenistujate esindamisel ja selle pinnalt väidetavalt tekkinud konfliktide olemasolu. Kaebaja enda seletuskirjas esitatud arvamus, et koondamissituatsiooni võidakse kasutada ära tema kui teenistujate esindajast vabanemiseks, on üldsõnaline ja konkretiseerimata. Arvestades viidatud seletuskirjas ja arvamuses märgitut, MTA struktuuris ja töökorralduses toimuvaid muudatusi ning kaebajal endal koondamissituatsiooni tekkimist, järeldas tööinspektor põhjendatult, et kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu ei ole põhjuslikus seoses teenistujate esindaja tegevusega teenistujate huvide esindamisel. Neil asjaoludel leidis tööinspektor oma otsuses põhjendatult, et puudub õiguslik alus kaebaja kui teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajate seisukohaga, et kui tööinspektor selgitas välja koondamissituatsiooni olemasolu ja et kaebaja teenistusest vabastamine ei ole seotud tema tegevusega teenistujate esindamisel (seda pole tuvastatud ka kohtumenetluses), siis ei saa kohus tühistada tööinspektori otsust nõusoleku andmise kohta sel põhjusel, et tööinspektor pole välja selgitanud, keda ametnikest ametikohtade vähenemise tõttu tulnuks eelistada, et vältida eelisõigust omava ametniku teenistusest vabastamist koondamise tõttu ning võimaldades talle teenistuse jätkamist. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotles tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kokku summas 4 664 kr, sealhulgas 4 020 kr esindaja tasu ning 644 kr transpordikulu (Viljandi-Tallinn-Viljandi kokku 322 km x 2 kr/m), hüvitamist. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab Tööinspektsiooni apellatsioonkaebuse ja jätab rahuldamata MTA apellatsioonkaebuse, tuleb kaebaja taotlus rahuldada osaliselt ning ringkonnakohus mõistab MTA-lt kaebaja kasuks välja poole taotletud summast, so 2 332 kr, sh 2 010 kr esindaja tasu ja 322 kr transpordikulu. 8 Kohtunikud Lauri Madise Viive Ligi 9 Silvia Truman
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.