KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Raivo Einula Otsuse avalikult teatavaks 6. jaanuaril 2010 tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-49081
) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest ning sama seaduse §- st 70 lg 1. 8.
§ 60
lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 9.
§ 70
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. 10. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesättest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Lk 3
(5)- Kõigepealt koosnevad igakuised lapse ülalpidamiskulud kulutustest, mille üle pooled ei vaidle. Need on lapse eluasemekulu 700 krooni, toiduraha 1500 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, transpordile 100 krooni, kooli jaoks 500 krooni, riietele-jalatsitele 500-1000 krooni ja kulutused hügieenitarvetele 60 krooni, so ca 4000 krooni kuus, miks on lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus.
- Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel juhinduda lapsele tulevikus lisanduvatest kulutustest, s.o. näiteks lasteaiamaksust või koolikohustuse täitmisega seonduvatest kulutustest. Vaidlustamata asjaolu on see, et lapse ülalpidamiskulud lapse kasvades suurenevad. Kui lapsest lahus elav vanem ise vabatahtlikult elatist suuremas summas seetõttu nõus maksma ei ole, on last kasvataval vanemal õigus nõuda kohtu kaudu elatise suuruse muutmist
§ 61lg 3 alusel.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles, kui palju peab kumbki vanem sõltuvalt oma varanduslikust olukorrast lapse ülalpidamiskuludest kandma.
- Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses vaid hageja eluasemekulude suurust tõendavad arved. Muid tõendeid pooled ei ole esitanud ega taotlenud kohtu kaudu nende kogumist.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski
§ 61
lg 6 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla
§ 61lg 4 sätestatud minimaalmäära.
Kohus leiab, et kostja väited temal ebapiisava sissetuleku kohta või selle puudumise kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool ühe lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku sissetulekut. 16. Arvestades asjaoluga, et hageja palub elatise välja mõista käesoleval ajal üksnes
§ 61
lg 4 sätestatud miinimumsummas, milleks on ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ehk käeoleval ajal 2175 krooni, tuleb hagi selles ka rahuldada. Elatise alla alammäära võib kohus välja mõista kohustatud isikult üksnes siis kui kostjal oleks teine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel miinimumsummas vähemkindlustatuks kui elatist saav laps või kui vanem kellelt elatist nõutakse oleks töövõimetu või kui lapsel endal olev piisav sissetulek või ilmneksid muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud nagu sätestab
§ 61lg 5 ja lg 6.
Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Üksnes kostja ajutine tööta olemine või töötu abiraha saamine ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks kostja võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kummagi vanema õigust teha lapsele kulutusi summas, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetud elatise määra, kui neil selleks võimalusi on. 17. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette
§ 61
lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2 175 krooni. Tulenevalt vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest laste ees on seadusandja lähtunud seega eeldusest, et keskmise lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt kuupalga alammäära suurune summa, milleks on otsuse tegemise ajal 4 350 krooni. Üksnes juhul kui asjas on tõendatud konkreetse lapse huvid ja vajadused, mille katmiseks kulub sellest summast suurem summa, saab kindlaksmääratav elatis olla suurem kui
§ 61lg 4 sätestatud määr.
18. Asjaolu, et kostja kahtleb, kas temalt väljamõistetav elatusraha kasutab hageja lapse huvides, ei saa omada otsuse tegemisel tähtsust. Niisugune väide on Lk 4
(5)asjakohatu. Kohus ei võta elatise väljamõistmise nõudes kohtuotsuse tegemisel arvesse kostja poolt esiletoodud väiteid lapse huvides vajaminevate kulutuste osalisest katmisest vabatahtlikult, sest see ei anna alust elatis välja mõistmata jätta. Poolte suhete lõppemise asjaolud ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, samuti isa ja lapse vahel suhtlemise võimaldamine. Kui kostja leiab, et hageja rikub tema õigust piisaval määral oma lapsega suhelda ja tema kasvatamises osaleda on tal õigus esitada vastavasisuline avaldus kohtusse hagita perekonnaasjana
- Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele elatusraha 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest, so 01.10.2009.a.
- Seejuures arvestab kohus, et kostja on miinimumilähedase elatise suurusega menetluse käigus sisuliselt nõustunud ja arvestades tema materiaalseid võimalusi, võimeline seda ka lapse ülalpidamiseks maksma. Kostja on aktsepteerinud hagiavalduses esitatud kulutuste suurust lapse ülalpidamiseks kuus. Elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks igakuiselt minimaalmääras on kohtu arvates mõistlik ja ka reaalselt täidetav. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole hagejale raha andnud lapse ülalpidamiseks. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (
§ 61lg 3).
Menetluskulud. Menetluskulud
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.
- Kohtuväliseid menetluskulusid pooltel samuti ei ole. Raivo Einula Kohtunik Lk 5
(5)