← Eesti

2-09-49598/9

Obsah (7)§ 187§ 429§ 661§ 173§ 1741§ 168§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2010.a, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-49598 Menetlusosalised ja nende esind

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud J B esitas 01.10.2009.a kohtule hagi V B vastu elatise nõudes. 12.01.2010.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, milles palub ka määruskaebuse esitamise tähtaega Tsiviilasi nr 2-09-49598 lühendada ühe päevani. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ning küsis kostja seisukohta esitatud avalduse suhtes. Kostja nõustus hagist loobumisega ja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2040 krooni. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Määruskaebuse esitamise tähtaega kohus ei lühenda, kuna selleks puudub poolte kokkulepe (

§ 661lg 4).

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 1741

lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud arve summas 1200 krooni konsultatsiooni ja vastuse hagiavaldusele koostamise eest ning arve summas 840 krooni konsultatsiooni ning vastuse koostamise eest. Kohus arvestades tsiviilasja keerukust, koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on 600 krooni, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Tamara Šabarova Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.