2-09-60589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-60589 Tsiviilasi O. T. h

) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse S. T. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes

§ 61

lg 1 ja 2 ning 70 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista elatis 1800 krooni kuus hageja kasuks lapse S. T. ülalpidamiseks alates

1. novembrist 2009a. kuni
2. detsembrini 2024.a. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline 3 jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei oleks õiglane kulude jaotus selliselt, need jätta tervikuna poolte endi kanda. Hageja on esitanud põlvnemise tuvastamise nõude ja elatise nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja tunnistanud, et S. T. on tema poeg. Kostja on kohtus võtnud nimetatud osas hagi õigeks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalus koos hagejaga esitada ühine kirjalik avaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks perekonnaseisuasutusele, kuid kostja seda teinud ei ole. Seega on kostja põhjustanud olukorra, kus hageja oli sunnitud pöörduma hagiga kohtusse, kuigi poolte vahel ei olnud vaidlust lapse põlvnemise tuvastamise nõude osas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskuludest kostja kanda põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulud ja elatisraha nõude menetluskulud jäävad samuti kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Ebaõiglane on jätta menetluskulusid hageja kanda, kui kohus täies ulatuses hagi rahuldab. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
3. TsMS § 179 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista riigi kasuks eraldi määrusega peale asjas tehtud lahendi jõustumist. /allkiri/ Ruth Sild Kohtunik 4