Asjaolud J K esitas 24.09.2009.a maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Irina Karamõševa-Katšan esitas 27.10.2009 vastuavalduse lapse elukoha kindlaksmääramiseks. 14.01.2010.a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Pooled on kokku leppinud, et poolte ühise lapse elukohaks jääb XXX ning et pooled ei tee üksteisele takistusi lapsega suhtlemisel. Menetlusosalised otsustasid loobuda määruskaebuse esitamise õigusest. J K ja I K –K paluvad endile tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 krooni. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis kokku leppinud, et kompromissi kinnitav määrus ei ole kaevatav (
Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt, kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. Tulenevalt
lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on 22.09.2009 tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks“) avalduse esitamise eest riigilõivu kokku 200 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses 2 2-09-48226 avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 100 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda J K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. I K –K on 27.10.2009 tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank AS-is (viitenumber XXX, selgitus: „riigilõiv ts.asi nr 2-09-48226“) vastuavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 200 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 100 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda I K –K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Raivo Einula Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.