← Eesti

2-09-46121/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2010 a Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn Tsiviilasja

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 5 kohaselt võib elatise suurust vähendada alla alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles 3 Tsiviiltoimik 2-09-46121 suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 61

lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Hagejale on määratud keskmine puue tähtajaga kuni 30.09.

  1. Korduvekspertiisi tähtaeg on 05.08.2010 – 20.08.
  2. Hageja töövõime kaotuse protsent on
  3. Hageja pensioni suurus on 2299 krooni kuus. Hagejal on alles 40 % töövõimest. Kohus on seisukohal, et hageja sissetulekut ja tema enda seletust kohtuistungil arvestades tuleb pidada põhjendatuks vähendada hagejalt oma poja M MT ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust vähendada pooles ulatuses summast, mida kohustatud isik oli kohustatud tasuma vastavalt Harju Maakohtu 15.10.2007 määrusele tsiviilasjas 2-07-6877, s.o 1 525 kroonini kuus. Kostja vastuväited (välja arvatud väide hageja töötamise kohta, milles kohtul on alust kahelda, arvestades esitatud tõendeid hageja tervisliku seisundi kohta) on sisult õiged, kuid need ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, arvestades objektiivset olukorda. Riigikohus on 12.03.2007 3-2-1-19-07 lahendis osundanud, et

§ 61

lg 6 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu.

-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja

§ 61

lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole

§ 61lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust.

Hageja esitas hagiavalduses koos nõudega elatusraha vähendamiseks ka teise nõude, paludes pikendada elatusraha võlgnevuse tasumise tähtaega kuni 01.11.2011.

§ 71

kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda võlgnevust tasuda. Isiku töövõimetus on mõjuv põhjus vanema elatise võlgnevusest osaliselt või täielikult vabastamiseks. 11.04.2008 otsuses 3-2-1-14-08 on Riigikohus leidnud, et elatise vähendamiseks alla

§ 61

lg sätestatud miinimummäära või elatise välja mõistmata jätmiseks töövõimetuse tõttu peab töövõimetus olema püsiva iseloomuga ning selleks võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära.

§ 61

lg 2 tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet

§ 61lg 4 sätestatud ulatuses.

Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta elatist. Kohtu käsutuses puuduvad andmed hageja muu vara kohta, mille arvelt saaks kohustatud vanema ülalpidamiskohustust täita. Samas on kostjal alles 40 % töövõimest ja ta võib käia tööl ning saada töötasu ning tema sissetulekud koos pensioniga oleksid märgatavalt suuremad kui praegu. Ainuüksi töökoha puudumine ei saa olla niisuguseks asjaoluks, mis tingiks elatise väljamõistmata jätmise või vähendamise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seda on 4 Tsiviiltoimik 2-09-46121 korduvalt osundanud ka Riigikohus oma lahendeis (nt 19.06.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-6507, millest nähtub, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest). Samas tuleb otsust tehes arvestada ka tegelikku olukorda ja neid asjaolusid, mis olid kohtule otsuse tegemise ajal teada. Olenemata sellest peab kohustuse olemasolu selle kandjat distsiplineerima, et teha tööd selles ulatuses, et suuta maksta oma ainsale ülalpeetavale elatist. Kohus peab vajalikuks osundada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel. Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatusraha võla tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole lahendatav käesolevas hagiasjas, vaid seda tuleb lahendada täitemenetluse käigus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et võlgnevus, mille tasumise ajatamist hageja taotleb, on tekkinud enne 15.10.2007.a. kohtumääruse väljaandmist tsiviilasjas 2-07-6877 ja kajastub seega nimetatud kohtumääruses. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 on jõustunud kohtumäärus täitedokumendiks. Täitemenetluse algatamise õigust saab käsutada vaid sissenõudja. Kohus ei ole tuvastanud, et 15.10.2007.a. määruse täitmiseks oleks kostja pöördunud täitemenetluse alustamiseks täituri poole. TMS § 45 võimaldab peatada, ajatada või pikendada täitemenetlust, mida aga käesolevas asjas ei eksisteeri. Eitamata asjaolu, et hageja võlgnevus elatusraha maksmisel oma poja ülalpidamiseks on tekkinud mõjuvatel asjaoludel, ei ole hageja palunud elatusraha võlgnevuse tasumisest vabastamist Perekonnaseaduse (

) § 71 alusel.

§ 71

ei võimalda kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest peatada või ajatada. Jõustunud kohtumääruse alusel väljamõistetud elatise võlgnevuse ajatamine väljaspooltäitemenetlust ei tulene ka muudest seadustest. TsMS § 423 lg 2 p kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on mõistlik ja põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Raivo Einula Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.