Obsah (6)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741

2-09-65873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2010. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja num

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Koigi Vald Koigi Vallavalitsuse kaudu esitas 07.12.
2. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Lxxxx Kxxx vastu üürilepingust tuleneva võla summas 6960,90 krooni ja viivise summas 2966,76 krooni nõudes. Pärnu Maakohus saatis 10.12.
3. a asja kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagi 21.12.
4. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 23.12.2009.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja esitas 05.02.2010. a kohtule avalduse, milles taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja pole hagile vastanud kohtu määratud tähtajaks.. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel oli 03.06.

1. a sõlmitud tähtajaline üürileping, mille alusel kostja kasutas hagejale kuuluvat korteriomandit xxxxxxx külas majas nr x. Kostja rikkus üürilepingut ja jättis hagejale üüri ja kommunaalmaksed nõuetekohaselt tasumata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu punktis 4.
2. on pooled kokku leppinud, et üüri ja teenuste tasumisega viivitamisel tasub üürnik üürileandjale viivist 0,2 % viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist 31.10.
3. a seisuga 2966,76 krooni. 2-09-65873 Hageja nõue kostja vastu üürilepingust tuleneva võla summas 6960,90 krooni ja viivise summas 2966,76 krooni nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1400 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik