Obsah (4)

§ 12§ 7§ 9§ 84

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2483 Haldusasi V.R. kaebus Loksa Linnavalitsuse 10.12.2007

§ 12lg 3).

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale, tema esindajale ja vastustajale Loksa Linnavalitsusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD 1. 30.10.2009 esitas V.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Linnavalitsuse 10.12.2007 ehitusloa nr 615 tühistamiseks. 03.11.2009 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud

§-s 10 sätestatud nõuetele. Kaebuse esitaja taotles kohtult Loksa Linnavalitsuse 10.12.2007 ehitusloa nr 615 tühistamist, kaebus esitati kohtule aga alles 30.10.2009, seega pea 2 aastase hilinemisega. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.

1. 23.11.2009 kohtule esitatud kaebuse täienduses märkis kaebuse esitaja, et Loksa Linnavolikogu 06.07.2006.a otsusega nr 29 oli kehtestatud xxxxxx ja zzzzzzz detailplaneering. Koostati Harjumaal Loksa linnas xxxxxx asuva väikekorteritega elamu ridaelamuks ümberehitamise projekt, mille alusel väljastati 10.12.
2. a ehitusluba nr 615 xxxxxxx aadressil asuva ehitise laiendamiseks. Kuna ümberehitamise projekt ei olnud kooskõlastatud kõikide xxxxxx korteriomanikega (kaebaja ja tema abikaasa ei olnud oma allkirjadega kinnitanud xxxxxx asuva elamu ridaelamuks ümberehitamisega nõustumist), siis olid nad õigustatult veendunud, et Loksa Linnavalitsus keeldub ehitusloa väljastamisest. Loksa Linnavalitsus ei informeerinud kaebajat ehitusloa nr 615 väljastamisest. Sellest, et ehitusluba oli väljastatud sai kaebaja teada täiesti juhuslikult ning juba üle poole aasta ehitusloa väljastamise momendist. Kaebuse esitaja palus ennistada haldusakti vaidlustamise tähtaeg. 23.11.2009 määrusega võttis kohus kaebuse menetluse ja andis vastustajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse osas oma seisukoha esitamiseks. Kaebuse esitaja esitas kohtule 27.11.2009 vastuse kohtumäärusele, milles selgitab, et vaidlusalane ehitusluba oli väljastatud ning kaebaja sai sellest teada täiesti juhuslikult. 2008 aasta juulikuus nägi kaebuse esitaja, et tema naabrid alustasid ehitustegevust Loksa linnas xxxxxxx asuvas majas. Loksa Linnavalitsus ei informeerinud kaebajat ei ümberehitamise projektist ega ka ehitusloa nr 615 väljastamisest. 2008 aasta juulikuus pöördus kaebaja ise Loksa Linnavalitsuse poole palvega seletada, mille alusel naabrid alustasid ehitustegevust. Alles 2008 a augustikuus (täpselt kuupäeva kaebaja ei mäleta), väljastas Loksa Linnavalitsus kaebajale 10.12.2007 ehitusloa nr
3. Seega kaebaja sai teada ehitusloast
4. a augustikuus ning sellest ajast kuni kaebuse esitamiseni tuleks kaebaja arvates lugeda hilinenud ajaks, mille suhtes taotlebki ta tähtaja ennistamist. Kaebuse esitaja märgib, et pärast ehitusloa kättesaamisest pöördus kaebuse esitaja kirjaliku avaldusega Loksa Linnavalitsuse poole, milles avaldas, et ei ole nõus ehitusloa väljaandmisega, ümberehitamise projekt, mille alusel ehitusluba väljastati temaga kooskõlastatud ei olnud, ümberehitamise projektis tehtud muudatustega ta nõus ei ole. Loksa Linnavalitsus ei pööranud kaebaja tähelepanu asjaolule, et ehitusluba väljaandmise mittenõustumisega peaks kaebaja viivitamatult pöörduma Halduskohtusse vaid vastupidiselt jätkas kirjavahetust kaebajaga. Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul võib tähtaja möödalaskmist pidada mõjuvaks põhjuseks haldusorgani poole pöördumisi arvestades, st kui katset lahendada vaidlus kohtuväliselt. Ühtlasi on oluline, et kohtuväline avaldus oli Loksa Linnavalitsusele esitatud halduskohtusse pöördumiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Kuni kohtusse pöördumiseni oli kaebuse esitaja püüdnud lahendada vaidluse kohtuväliselt, oma õiguste kaitseks esitas ta avaldusi nii Loksa Linnavalitsuse kui ka Harju Maavalitsuse poole.
5. Loksa Linnavalitsuse 23.12.2009 esitatud vastuse kohaselt on kaebaja õigesti märkinud, et ehitusloa väljastamine sai kaebuse esitajale teatavaks augustis 2008.a. Kuigi haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, oli ta saanud sellest teada muul viisil, kuid ikkagi viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult, mistõttu on kaebetähtaeg möödunud. Kaebuse esitajal oli võimalus 1 kuu jooksul pöörduda halduskohtusse arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama ehitusloa väljaandmisest. Vastustaja toetub siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-23-07 ja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks peab olema isikust mittesõltuv mõjuv põhjus ning arvestada tuleb aega, mis kulub isikul peale haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmisele, haldusakti esitamisele ja tutvumisele. Teatavaks tegemata haldusakti korral tuleb seega kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik, kui esinevad olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Antud juhul puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. 01.11.05 koostatud xxxxxxx hoone ehitise ülevaatuse akt on koostatud V.R. poolt esitatud kaebuse alusel. Vastustaja lisab kohtu jaoks selle akti ning fotod, millest nähtub, et kaebaja ja teised xxxxxxx korterite omanikud on juba sellel ajal, kui projekti ja ehitusluba ei olnud, omavoliliselt hoonet ümber ehitanud. Nende ümberehituste tõttu koostatigi hilisem projekt ja anti välja ehitusluba. 18.10.06 väljastati Loksa Linnavalitsuse poolt projekteerimistingimused nr 68 ja seejärel koostati projekt kaebaja jt omanike poolt ebaseaduslikult alustatud ehitustegevuse põhjal. Ehitusjärelevalvet teostanud ametnik luges projekti kooskõlastatuks, kuna V.R. ja I.R. olid juba alustanud projektikohaseid ümberehitusi hoones (omaette sissepääsu rajamist hoone otsaseina jms). Kõik tööd teostati enne ehitusloa väljastamist, mis andis aluse arvata, et loata ümberehitustega on kaebaja eelnevalt ümberehitamise projektiga nõustunud ja heaks kiitnud. Selle kasuks rää2 gib ka asjaolu, et märgitud isikud kinnitasid ka elektrivarustuse projekti 30.06.06.a., mis järgib vaidlustatud ümberehitusprojekti. 21.08.08 pöördusid V.R. ja I.R. Loksa Linnavalitsuse poole kirjaga 501/13-10, milles paluvad tühistada detsembris 2007 V.K.le väljastatud ehitusloa. See oli ilmselt ekslik pöördumine, kuna luba oli väljastatud A.K.le. Ka teised korterite omanikud olid alustanud ümberehitustega ja V. K. le (projektis krt 6 omanik) oli väljastatud kasutusluba nr 800 25.02.09.a. Lõppjärgus on A.K. korteri ehitus. Olukorras, kus kaebaja ise toimetas projekti kohaselt, ei ole mõistlik ehitusluba tühistada ja hoone esialgset olukorda taastada. See tooks kaasa mõttetuid ja suuri kulutusi ka kaebajale. Väidetav sissepääsu puudumine on lahendatud kaebaja ja I.R. poolt kahe sissepääsu rajamisega maja otsaseina, mis ei sõltu endisest üldkasutatavast koridorist, mida ta nüüd sooviks taastada ja mille ümberehituses oli ta kaasosaline. Lisaks puudub kaebajal halduskohtusse pöördumise õigus

§ 7lg 1 alusel, kuna ehitusloaga ei ole rikutud tema õigusi ja piiratud vabadusi.

Kaebuse esitajat küsitledes on püütud välja selgitada, kuidas tema õigusi rikutakse, kuid kaebaja ei oska selgitada, milles seisneb vaidlusküsimus. Palub jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 5. Kaebus on esitatud täpsustuse ( tlk 71) kohaselt Loksa Linnavalitsuse 10.12.07 a ehitusloa nr 615 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kaebust võib lugeda tähtaegseks või kui kohus seda ei saa lugeda tähtaegseks, siis on kaebaja eelnevalt vahetanud kirju vastustajaga, mistõttu V.R. ei pöördunud kohtusse, samas on ta ühtlasi läbinud kohtueelse menetluse. Vastustaja kaebaja selgitustega ei nõustunud. 6.

§ 9

lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kaebus esitati kohtule 30.10.2009.a. ja kaebaja ning vastustaja märgivad, et kaebuse esitajale väljastati ehitusluba augustis 2008.a. Kohus leiab, et kaebus on esitatud hilinemisega ja kaebuse esitaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis võimaldaksid kohtul tähtaja ennistamise taotluse rahuldada. Kohus selgitab oma seisukohta täiendavalt alljärgnevalt.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et Riigikohtu halduskolleegium „on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (
2. detsembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00;
4. oktoobri
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02;
6. oktoobri
7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06). Neis asjades ei ole kolleegium väljendanud seisukohta, et haldusakti väljanõudmine ja kaebuse esitamine peaksid mahtuma üldise 30-päevase kaebetähtaja sisse. Vastupidi, kolleegium on rõhutanud, et haldusakt tuleb välja nõuda mõistliku aja jooksul ning et sel3 lisel juhul võib kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda. Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimuks 30 päeva jooksul, siis puuduks vajadus tähtaja ennistamise järele“. Kohtupraktikas eristatakse eeltoodu tõttu isikuga seotud erinevaid olukordi, kuna teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga, kellele haldusakt teatavaks tehti. Kuna vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja sai haldusakti märgitud ajal, siis kohus lähtub sellest esitatud ajast ja loeb, et kaebuse esitaja sai kätte vaidlustatud ehitusloa hiljemalt augustis 2008.a.
8. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et ta sai teada ehitusloast juhuslikult üle poole aasta ehitusloa väljastamisest, kuid arvesse tuleb võtta erandilikku momenti sellest, et kaebaja oli protsessitoimingutes kogenematu ja eksis kogenematusest ja teda viidi eksitusse, mistõttu palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.
9. Kaebusele lisatud materjalist nähtub, et kaebaja kasutas õigusabi hilisemalt 08.04.09 seisuga (ÕB Markus kiri tlk 49). Kaebuse esitaja ei ole täpsemalt märkinud, millal ta pöördus õigusnõustaja poole abi saamiseks, kuigi kaebaja märkis, et tähtaja ennistamisel tuleb arvestada, et tegemist oli õiguslikes küsimustes kogenematu inimesega. Kohus ei näe kaebusest, et kaebajal oleks olnud takistatud juba varasemalt, see on augustist 2008 arvates mõistliku aja kestel pöörduda õigusabi saamiseks nõustaja poole. Selles kirjas märgitakse muuhulgas, et 10.12.07 anti välja ehitusprojekti alusel ehitusluba nr
10. Seega on hilisemalt selle kirja koostamise ajast kaebaja saanud kasutada õigusabi ning õigusabi andjaga koos pidi ta olema teadlik, et väljastati ka ehitusluba nr 615, mida tuleks kohtus vaidlustada. Kaebuse esitaja ehitusloale ilmselgelt tähelepanu ei pööranud, kuna ta esitas küsimusi projekteerimisega seotult, mis ei tähenda aga, et ehitusloast ei olnud ta teadlik, samuti oli kasutada õigusnõustaja abi, kellega koos tuli võtta seisukoht, missugust õiguskaitsevahendit tuleks kasutada. Kaebaja ei täpsustanud, kuidas teda on eksitatud ja kes täpsemalt ja millega eksitas. Kaebaja esindaja pöördumised vastati nendes küsimustes, mis olid esitatud, sj oli teada ehitusloa väljastamine. Kaebaja enda antud selgituste kohaselt oli ta ehitusloa kätte saanud juba augustis 2008, mida kinnitab ka vastustaja. Seega oli kaebajal võimalus pöörduda õigusnõustaja poole juba märgitud ajast juhul, kui ta ei suutnud iseseisvalt hinnata õiguslikku olukorda. Kuigi büroo tegi Loksa Linnavalitsusele 22.09.09 omakorda kirja nr 117 (tlk 57), ei saa sellest järeldada, et vastustaja on kuidagiviisi kaebuse esitajat eksitanud. Kaebuse esitajal oli õigus esitada nõue vastustajale, kuid see ei vabastanud teda kohtusse pöördumise kohustusest, kui ta soovis vaidlustada ehitusluba. Kaebaja valis nõustaja abiga abinõud, mille kohaselt ta kohtusse ei pöördunud ja on ilmselge, et hilisel õigusabi kasutamisel ei ole võimalik viidata, et kaebaja ei teadnud, kuidas talitada. Juhul, kui õigusnõustaja eksis, siis ei ole see seostatav vastustaja eksitava tegevusega. Kaebaja valis ka õigusabi kasutades kohtuvälise lahendi kasuks; sj märgib kohus, et kohtuvälise asja lahendamine ei ole samastuv

§ 9lg 3 märgitud kohtueelse menetluse läbimisega.

Kuigi kaebaja märgib, et teda eksitati, ei ole toimiku materjalide põhjal ja eeltoodu alusel tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja oli viidud eksitusse ja see takistas õigeaegse kohtusse pöördumise. 4 10. Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (

§ 12lg 3).

Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, vaid peab need välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Kaebuse esitaja märgib, et kuni kohtu poole pöördumiseni oli kaebuse esitaja püüdnud lahendada vaidluse kohtuväliselt, pöördudes oma õiguste kaitseks nii Loksa Linnavalitsuse kui ka Harju Maavalitsuse poole.

§ 9

lg 3 ei lükka kaebetähtaja kulgemist edasi igasuguse kohtuvälise vaidluse lahendamise katse korral. Selles sättes peetakse silmas vaid seadusega reguleeritud kohtueelset menetlust, mitte aga kirjavahetust või läbirääkimisi väljaspool seaduses ettenähtud õiguskaitsemenetlust ega ka kohtumenetluse alternatiivina kehtestatud õiguskaitsevahendeid. Kohtuväline vaidluse lahendamise katse võib üksnes erandina kujutada endast kaebetähtaja ennistamise mõjuvat põhjust, näiteks juhul, kui esineb põhjendatud kartus, et kohene kaebuse esitamine võib tuua kaasa kaebuse esitaja hilisema ebaõiglase kohtlemise. Kohus jääb ka peale täiendavate selgituste saamist seisukohale, et kaebus on esitatud hilinemisega ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kokkuvõtvalt märgib kohus selguse huvides kaebajale tema esitatud väidete suhtes veelkord, et kaebaja sai teada 2008 aasta juulikuus, et naabrid alustasid ehitustegevust Loksa linnas Pärna t 5 asuvas majas. Kuigi kaebaja märgib, et Loksa Linnavalitsus ei informeerinud kaebajat ei ümberehitamise projektist ega ka ehitusloa nr 615 väljastamisest, nähtub, et kaebaja pöördus 2008 aasta juulikuus ise Loksa Linnavalitsuse poole palvega seletada, mille alusel naabrid alustasid ehitustegevust. Kaebuse esitaja sai esitada teda huvitanud küsimused, et otsustada, kuidas edasi talitada. Eelnevalt märkis kohus, et ta nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et kaebaja sai kätte vaidlustatud haldusakti 2008 a augustikuus. Ehitusluba on välja antud juba 10.12.2007 nr-ga 615. Seega oli kaebaja saanud kätte ka ehitusloa ning arvates 2008.a. augustikuust tuli tal võtta seisukoht, kas luba on vajalik vaidlustada kohtus või valib ta kohtuvälise lahendi kasuks. Arvates augustikuust 2008 on kohtusse pöördumise tähtaega silmas pidades venitatud ilma mõjuva põhjuseta pikka aega. Kui kaebuse esitaja sai tutvuda vaidlusaluse loaga märgitud ajast, siis tuli tal vajadusel pöörduda koheselt õigusnõustaja poole, et otsustada kohtusse pöördumise vajadus või esitada kaebus iseseisvalt ilma nõustaja abi kasutamata. Kaebuse esitaja ekslikult leiab, et ta läbis

§ 9lg 3, so seaduses silmas peetud ja reguleeritud kohtueelse menetluse.

Kaebuse esitaja kohtuvälist katset vaidlusküsimus lahendada ei lükka edasi kaebetähtaega ning ei ole mõjuvaks põhjuseks, et ennistada tähtaeg. Kaebaja ei nimetanud niisuguseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks lugeda hilinemist põhjendatuks. Kohus juba sisuliselt nõustus ka vastustaja seisukohtadega, milles see toetub Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-23-07 ja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks peab olema isikust mittesõltuv mõjuv põhjus ning arvestada tuleb aega, mis kulub isikul peale haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmisele, haldusakti esitamisele ja tutvumisele. Kuna tegemist on juhtumiga, mil haldusakt oli teatavaks tegemata, siis teatavaks tegemata haldusakti korral tuleb kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kaebuse esitaja pöördus haldusakti väljastamiseks vastustaja poole mõistliku aja jooksul, kuid edasine tegevus jäi venima kohtu arvates kaebajast tulenevatel põhjustel, kuna augustikuust 2008 arvates ei ole ta pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul ja kaebusest ei nähtu takistusi, miks sellest ajast arvates ei ole kaebuse esitaja astunud samme, et selgitada välja va5 jadus õiguskaitse vahendi valikuks. Kaebaja hilisemad pöördumised ei selgita ega tõenda, et ta ei saanud mõjuval põhjusel kohtusse pöörduda, seda enam, et tal oli kasutada õigusnõustaja abi. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik, kui esinevad olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Õigusabi puudumisele kaebaja ei viita. Kirjavahetuse pidamine erinevate ametkondadega ei saanud takistada kohtusse pöördumist. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtaja küsimused. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei saa olla alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitsesüsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, siis peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Antud juhul puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks ja kaebusest ei nähtu, et esinesid ka konkreetsed objektiivsed takistused kohtusse pöördumiseks. 11.

§ 84

lõike 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. V.R. on tasunud käesolevalt kaebuselt 17.10.2009.a. riigilõivu 250,00 krooni Sampo Pank Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072673. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 12 lg-le 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a. määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korras“ sätestatud nõuetele vastav avaldus. Karin Kalmiste Kohtunik 6