KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2589 Haldusasi A.S. kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud

§ 11lg 3.1 p 5 alusel.

Edasikaebamise kord 3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale A.S.le. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

1) A.S. esitas 09.11.09 kohtule kahjunõude Tallinna Vangla vastu. Kaebuses on nimetatud tema poolt esitatud pöördumisi Tallinna Vangla vastu, kaebuses kirjeldab kaebaja seda, et Tallinna Vangla jättis temale vastused esitamata; samas märgib kaebaja, et Tallinna Vangla jättis tema kahjunõuded käiguta. Kaebaja kirjeldab asjaolusid, mis tingisid kahjunõude esitamise vanglale summas 10 000 kr. Kohtukaebuses palub A.S. määrata kahju kohtu äranägemisel. Seega nähtub, et A.S. ise märgib ära kohtule saabunud kaebuses seisuga 09.11.09, et 10 000 kr suuruses hüvitamisnõudes on veel kaebus vangla poolt lahendamata. 2) A.S. on pöördunud Tallinna vangla poole veel teisegi kahjunõudega ja Tallinna Vangla lahendas selle kahjunõude 11.11.09 (kiri nr 1-13/43314-3). Vangla keeldus kahjunõude rahuldamisest ja vangla vastusest kaebaja kahjunõudele nähtub, et A.S. pöördus vangla poole 24.08.09 ja soovis kahju hüvitamist summas 5000 kr. Vangla märkis, et nõue on vormistatud puudustega ja andis kaebajale aja puuduste kõrvaldamiseks (10 päeva). 02.10.09 täpsustas kaebaja nõuet ja vangla lahendas taotluse 11.11.

1. Seda nõuet kaebaja ei olnud haldusasja nr 3-09-2589 kohtukaebuses kaebuse nõudena ära märkinud. Vangla keeldus kahjunõude rahuldamisest ja vangla vastusest kaebaja kahjunõudele nähtub, et A.S. pöördus vangla poole 24.08.09 ja soovis kahju hüvitamist summas 5000 kr (une segamise 1 motiiv). Vangla märkis, et nõue on vormistatud puudustega ja andis kaebajale aja puuduste kõrvaldamiseks (10 päeva). 02.10.09 täpsustas kaebaja nõuet ja vangla lahendas taotluse 11.11.
2. Kohus märkis 18.11.2009 käiguta jätmise määruses, et seega peab kaebuse esitajal vastuskiri olema saadud ja kaebaja saab sellest ajast esitada kaebuse , kui on vaja seda otsust vaidlustada. See pöördumine puudutab kahjunõuet summas 5000 krooni ja ei saanud olla haldusasjas nr 3-092589 kaebuse esemeks. 3) Kuna kohtukaebus haldusasjas nr 3-09-2589 on esitatud 09.11.09, so enne vangla poolt otsuste langetamist, siis ei saanud kaebuse esitaja vaidlustada kohtus kummagi kahjunõude osas tehtud vangla otsust (need ei olnud veel tehtud ja olematud otsused ei saanud rikkuda kaebaja õigusi). 4) Kohus käesolevalt selgitab, et halduskohus võrdles kaebaja suhtes tehtud otsuste materjale põhjusel, et saada aru, mis kaebaja saaks kohtus vaidlustada ja miks kaebaja oli pöördunud enne vangla otsuste saamist kohtusse. Selle tõttu kohus määruses 3-09-2589 märkiski ära otsused, mis kaebaja suhtes on peale kaebuse saabumist vanglas tehtud, et aidata kaebuse esitajal saada selgust, mida ta saab vaidlustada ja millistel tähtaegadel. Kohus ei saanud ega saa ise määrata nõudeid. Kaebaja tegi ekslikud järeldused, et kuna kohus juba märkis sellised vangla keelduvad otsused ära, siis ta palubki neid nõudeid arutada. Kohus selgitab, et niimoodi nõudeid ja kaebusi esitada ei saa. Et nõuded olid ebaselged, siis kohus jättis kaebuse käiguta, et saada selgust, missugust kahjunõuet kaebaja saaks vaidlustada ja kui nähtub, et ta ei saa veel asju vaidlustada, siis selgitada, miks seda teha ei saanud. Kaebaja aga esitas käiguta jätmise määrusele vastuse, et ta juba soovibki vaidlustada mõlemaid kohtu poolt viidatud vangla keelduvaid vastuseid. Selline nn kaebuste esitamise kord ei ole võimalik, kaebaja peab esitama kaebused, sj saab ta need esitada peale seda, kui tekib kaebeõigus. Kui oli näha, et esialgne kaebus on ennatlik, siis tuli paluda selle tagastamist või nõude muudatust, mida kaebaja aga ei teinud. Kaebus ei saa jääda nn sisutult rippuma. 5) Kohus selgitab täiendavalt, et kahjunõude saab vaadata kohtus üle samades piirides ja ulatuses, mis oli esitatud enne kohtusse pöördumist vanglale. Kuna kohus ei olnud käiguta määrusest nähtuvalt teadlik, millist kahjunõude asja kaebaja soovib kohtus lahendada, siis ei saanud kohus võtta seisukohta ka küsimuses, missugused on käesoleva kaebuse piirid ja kas need ületatakse. Kohus ei saanudki haldusasjas nr 3-09-2589 esitatud kaebust menetlema asuda, kuna selle nõue ei olnud teada ega selge arvestades kohtu poolt äratoodud asjaolusid ning seda, et kaebaja ei olnud ära oodanud vangla tehtud otsuseid. 6) 01.12.09 teatab kaebaja, et ta sai kohtumääruse ja ka kohtu selgituse 24.11.09 ning kohtu poolt tagastatud materjalid, et kaebaja saaks kiirelt vormistada kohtukaebused, kui tema kahjunõudes tehakse otsused. Vaatamata sellele, et kaebaja on saanud kohtumääruse ja lisaks selgitused ja materjalid, mille pinnalt esitada nõuetele vastavad kohtukaebused, teatab kaebaja, et ta 30.11.09 esitas põhjaliku kaebuse ning palub korduvalt vastu võtta tõendid. Samas nähtub, et kaebuse esitaja on esitanud Tallinna halduskohtule teises haldusasjas, so nr-ga 3-09-2622 kahjunõude. See kaebus puudutab 21.08.09 öösel toimunud sündmust, seega kahjunõuet summas 5000 kr, milline nõue oli ka vanglale esitatud ja vangla poolt lahendatud. Selle tõttu ei saanud kaebaja kuidagi esitada veel ka käesolevas haldusasjas nr 3-09-2589 samal ajal kaebuse täpsustamise kaudu kahjunõuet, mis puudutab soovi saada vanglalt kahju summas 5000 kr. 2 Kuigi kaebaja märgib, et ta juba esitas kohtule üksikasjaliku selgituse, on siin kaebaja ilmselt eksinud ja segi ajanud 2 haldusasja. Ilmselt on kaebaja silmas pidanud selgitamist, mille ta esitas kohtunik T.Pappel menetluses. See kaebus on kohtu infosüsteemi andmetel esitatud 11.11.09, mis kinnitab, et kaebaja on juba esitanud kohtule kaebuse kahjunõudega summas 5000 krooni ja milles tehti otsus kahju hüvitamise keeldumises vangla poolt 11.11.09.a. Selle nõude osas tuleb kaebus tagastada, kuna kaebuse suhtes teostab menetlustoiminguid kohtunik T.Pappel. 7) Kohus selgitab lisaks, et kaebaja tahe vaidlustada kahjunõude mitterahuldamist summas 10 000 krooni, hakkab kohus kontrollima eraldi menetluses ning teeb selle kohta eraldi määruse ning väljastab selle ka kaebajale, kuna loeb, et 30.11.09 vastus kohtule sisaldab kaebust kahjunõudes summas 10 000 krooni , selleks ajaks on ta saanud keelduva otsuse nõudesummas 10 000 kr. Kohus selgitab, et kaebaja sai kahjunõude esitada kohtule peale seda, kui vangla tegi otsuse. Kaebaja esitas küll nö käesoleva kaebuse käiguta jätmise määrusele vastusena, et ta esitab kahjunõude summas 10 000 krooni, kuid kohus peab võimalikuks arvestada, et kaebaja sooviks on vaidlustada kahjunõudes 10 000 kr tehtud vangla keelduv vastus ja et ta sai seda teha peale seda, kui keelduv otsus tehti. Keelduv otsus tehti 16.11.09 ja kohus vormistab selle nõude lahendamiseks. Selguse huvides märgib kohus, et seda uut kaebust lahendab kohus haldusasjas nr-ga 3-10-
3. 8) Käesolevas asjas ei saa kohus menetleda seega kaebust ka 10 000 kr kahjunõudes, kuna kaebus on ennatlik. Kaebuse esitamise ajaks, mis esitati 09.11.09, ei saanud keegi kaebaja õigusi rikkuda, kuna vangla keeldumist tehtud ei olnud, sj oli vanglal aega otsuse tegemiseks ja kaebaja eksib tähtaegade lugemisel. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 tulenevalt on vanglal aega otsuse tegemiseks 2 kuud nõuetekohasest taotluse esitamisest. Seega 09.11.09 seisuga ei olnud see lahendamise lubatud tähtaeg ületatud. Selline kaebuse viga ei ole käiguta jätmise määrusele vastamisega ületatav.

§ 11

lg 3.1 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse või protesti, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebajal veel ei olnud kaebeõigust ja see tingib 09.11.09.a. esitatud kaebuse tagastamise. 9) Menetluse selguse huvides märgib kohus veelkord, et kaebuse esitaja on sündmuses 21.08.2009 öösel toimunud lambipirni keeramisega tekkinud kahjunõudes, milles kaebaja soovis vanglalt kahju hüvitamist summas 5000 kr, esitanud kohtukaebuse teises haldusasjas. Seega nähtub, et kaebaja on aru saanud, et selline kahjunõue tuleb vormistada eraldi kaebusena. Vaatamata sellele on kaebaja 30.11.09 korranud ikkagi käesolevas kaebuses samasugust nõuet, milles ta esitas juba kaebuse ja mida lahendab kohtunik T.Pappel. Nimetatud taotluse puhul, juhib kohus kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kuivõrd kaebaja poolt kohtule vastamise ajaks ja peale vangla poolt tehtud 11.11.09 a otsust nr 1-13/43314-3 on kaebaja esitanud teises haldusasjas kaebuse, siis ei saa enam käesolevas haldusasjas esitada kahjunõuet summas 5000 krooni. Kohus ei pea võimalikuks ka selle nõude osas kaebust käiguta jätta, kuivõrd kaebuse korrastamine selles nõudes ei viiks kaebajat sihile ja kohus ei saaks ka kaebust enam selles osas menetleda, kuna selline kaebus on juba kohtu menetluses. 3 Kohus juba märkis, et kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebuse esitaja esitanud Tallinna Halduskohtule juba samasisulise kaebuse, mis on kohtunik Tiina Pappeli menetluses (haldusasi nr 3-09-2622). Kuivõrd kaebaja poolt nimetatud probleem on juba võetud kohtus menetlusse, siis ei saa teine kohtunik arutada samasugust nõuet ning kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

§ 11

lg 3.1 p 3 alusel tuleb kaebus tagastada kahjunõudes, mille lahendas vangla 11.11.09 a vastusega summas 5000 kr. 10) Eeltoodu tõttu tuleb haldusasjas nr 3-09-2589 kaebused tagastada. 11) Kahjunõudes, mis on esitatud summas 10 000 kr peale kaebeõiguse tekkimist, võtab kohus seisukoha kaebuse menetlemise võimalikkuses haldusasjas nr-ga 3-10-191 ja koostab eraldi määruse ja väljastab selle kaebajale. 12)

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Karin Kalmiste Kohtunik 4