3-09-2023/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2009, Jõhvi 3-09-2023 V.L kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr. xx tühistamiseks
2. november 2009 V.L ning Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta V.L kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED xx.xx.xxxx Viru Vanglas koostatud käskkirjaga nr.xx (tl. 39-40) karistati V.L-i vangistusseaduse § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra punktide 8.1.1 ja 14.8 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega. 24.05.2009 esitas V.L käskkirja peale vaide (tl. 34-36), 15.07.2009 edastati see Justiitsministeeriumile (tl. 7) ning 24.08.2009 koostatud vaideotsusega (tl. 8) jäeti vaie rahuldamata. 15.09.2009 esitas V.L Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3), palus tema suhtes tehtud käskkiri tühistada ja leidis, et tal puudub süü telefonikõnede registreerimata jätmisel. Seda seisukohta põhjendas ta väidetega, et ametnikud, kes peavad kinnipeetavaid blankettidega varustama, teevad seda harva, kõnede registreerimata jätmist kasutatakse karistamise ettekäändena ning tema puhul oli see reaktsioon ametniku kohta esitatud kaebusele. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 32-33) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks, selgitati oma seisukohti rikkumise ja määratud karistuse suhtes ning märgiti, et vaatamata väitele registreerimislehtede puudumisest, on kaebaja saanud 21.04.2009 ühe kõne registreerida, samuti on ta teinud seda 22.04.2009 ja 23.04.
3. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. V.L väitis, et käskkirja tõlgiti talle valesti ja ta arvas, et küsimus on terve kuu telefonikõnedes. 21.04.2009 suhtes ta väitis, et andis selle päeva kohta täidetud blanketi juba eelmisel õhtul ära, järgmise päeva kõnesid ta veel ei teadnud, rohkem blankette tal ei olnud ning lisaks ütles vanglaametnik, et kõnesid polegi vaja registreerida. Eve Kangro märkis, et kaebaja pole menetluse käigus tõstatanud tõlkimise küsimust. 1 1 KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusaluse käskkirja (tl. 39-40) kohaselt on V.L-le määratud distsiplinaarkaristus vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.1 ja 14.8 sätestatud nõuete rikkumise eest ning märgitud talle süüks pandud rikkumise sisuks asjaolu, et 21.04.2009 tegi ta üheksa telefonikõnet, kuid registreeris neist ainult ühe. Vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 kohustavad kinnipeetavat täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkt 14.8 kohustab kinnipeetavat oma avatud kambriuste ajal võetud telefonikõned hiljemalt järgneva päeva hommikuks registreerima ja kehtestab ka kõik need andmed, mis peavad vastaval kodukorra lisa 13 kohasel registreerimislehel olema. V.L poolt aprillikuus võetud telefonikõnede nimekiri (tl. 69-73) kinnitab, et 21.04.2009 on ta helistanud neljale erinevale numbrile kokku üheksal korral (tl. 71). Viru Vangla kodukorra lisa 13 kohasele registreerimislehele (tl. 56) on ta kandnud ainult ühe kõne ega ole ka selle kohta kõiki nõutavaid andmeid korrektselt ära märkinud. See blankett on ette nähtud üksnes avatud kambriuste ajal juba võetud kõnede tagantjärele registreerimiseks. Selleks, et saada võimalust helistada ajal, mil kambriuksed on suletud, peab esitama hoopis Viru Vangla kodukorra punkt 14.5.2.1 nõuetele vastava taotluse. Seega ei saa V.L kuidagi tugineda kohtuistungil esitatud väitele (tl. 83), et ta ei saanud kõnesid registreerida seepärast, et pidi oma ainsa blanketi juba eelmisel päeval ära andma. Kuna ajavahemikul 17.04.2009 kuni 24.04.2009 on kaebaja iga päev täitnud kodukorra lisa 13 kohase telefonikõnede registreerimislehe (tl. 52-61), ei ole mingit alust tema väitel, et neid anti väga harva. Registreerimislehtede täitmise fakt kinnitab, et vastav nõue oli kaebajale teada ning kohtuistungil möönis ta seda ka ise (tl. 84). Miski halduskohtule esitatust ei võimalda järeldada ka seda, et distsiplinaarmenetluse algatamine ja sellele järgnenud karistuse määramine oleks toimunud vanglaametniku peale esitatud kaebuse tõttu. Samuti puudub kinnitus väitele nagu oleks valvur öelnud, et kõnesid polegi vaja registreerida. Kaebaja pole midagi niisugust distsiplinaarmenetluse käigus 11-12), oma vaides ja selle lisades (tl. 34-38) ega kaebuses (tl. 1-3) maininud ning on sellega välja tulnud alles kohtuistungil (tl. 84). Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on V.L puhul järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg. 1, 2, 3, 4 ja 4’ kehtestatud nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl. 15), kinnipeetavat on teavitatud selle algatamisest (tl. 12), ta on saanud anda selgitusi (tl. 11 ja 12), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade piires ja selleks pädeva ametiisiku poolt ning seda on vastavas käskkirjas (tl. 39-40) põhjendatud. Vangistusseaduse § 63 lg 1 p 1 kohaselt on noomitus leebeim kinnipeetavatele kohaldatavatest võimalikest karistustest. Seega on karistuse valikul arvestatud ka kaebajale süüks pandud rikkumise asjaolusid ning varasemate karistuste puudumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole V.L kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 84), jäävad vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2 Kohtuotsus jõustus 26.02.2010 Tartu Ringkonnakohtu
4. veebruari 2010 kohtumääruse nr 3-092023 alusel, millega tagastati apellatsioonkaebus Mare Krull Kohtunik 3 3