lg 1 tulenev kohustus anda haldurile teavet, mida ta vajab seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara ja kohustuste nimekirjaga. Samuti on võlgniku juhatuse liikmetel
Seoses nende kohustuste rikkumisega ja sellega pankrotimenetluse takistamisega, võib kohus võlgniku juhatuse liikmete suhtes kohaldada
Ajutine haldur peab juhtima kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku omakapital on negatiivne juba 31.12.2008.a seisuga, mis tähendab, et toonane võlgniku juhatus oleks juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma äriseadustikus toodud meetmed ning suure tõenäosusega esitama ka pankrotiavalduse. Vastavalt karistusseadustiku § 3851 karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Võlgnikule kuuluvale kinnistule asukohaga XXX on 20.10.2009.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga seatud M-L K kasuks hüpoteek summas 1 500 000 krooni. Samas ei nähtu võlgniku arvelduskontodelt, et ülalnimetatud isik oleks võlgnikule ülekandeid teinud ja ajutisele haldurile ei ole esitatud ka muid tõendeid selle kohta, et M-L K oleks võlgnikule laenu andnud. Pankrotiseaduse § 114 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma; 3) kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline.
lg 2 kohaselt ei saa tagatise andmist tagasi võita, kui tagatis anti laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja võlgnik sai pärast tagatise andmist enda käsutusse tagatud lepingu järgi tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Võlgnikule on kinnistusregistri andmete kohaselt kuulunud mitmeid erinevaid kinnistuid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste välja selgitamiseks peaks haldur eelnevalt tutvuma kõigi müügilepingutega ning tuvastama, kas lepingu esemed müüdi keskmise turuhinnaga või mitte. Selleks tuleb ilmselt tellida iga kinnistu kohta ka kinnisvaraekspertidelt hinnangud kinnistu võõrandamisaegse turuväärtuse kohta, kuid nimetatud toimingute tegemine on aeganõudev ja väga kulukas. Lk 8 / 10 2-10-5122 Samuti tuleb välja selgitada võimalikud tehingud lähikondsete isikutega pankrotiseaduse mõistes ning kas võlgniku juhatus on võlgniku varadega käitunud äriühingu ja tema võlausaldajate huvides ja kas on toimunud ühtede võlausaldajate eelistamist teistele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 palub ajutine pankrotihaldur
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete Lk 9 / 10 2-10-5122 esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Baltic Investment Properties OÜ pankrotihalduriks. Vastavalt
§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri tasu määramine
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Baltic Investment Properties OÜ pankrotimenetluses tööd 16 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 16000 krooni. pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 2341,40 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 16000 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ja vajalike kulutuste katteks 2341,40, kokku on 18341,40 krooni. Geete Lahi Kohtunik Lk 10 / 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.