← Eesti

3-07-226/40

Obsah (4)§ 23§ 9§ 10§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2009, Tallinn Haldu

§ 23lg 7 ja § 24 lg 3 alusel.

Otsuse kohaselt esitati planeeringu avaliku väljapaneku ajal kaks vastuväidet kavandatud lahenduse kohta: Supeluse tn 22 ehitisile liialt suurt mahtu planeerides saab häiritud naabruskonna privaatsus ja naaberkinnistul asuvad hooned jäävad varju hommiku- ja lõunapäikese eest. Järelvalve käigus Pärnu maavanema juures toimunud vastuväidete ärakuulamisel jäid vastuväidete esitajad oma seisukohtade juurde: nad ei nõustunud omavoliliselt ehitatud kolmanda korruse osaga ega kogu ülejäänud kolmanda korruse planeeritud täisehitamisega ning planeeritud vihmavete äravoolu lahendusega, mille tõttu võib tekkida kahju Roosi 15 kinnistule. 2. AS Pärna kaebuses paluti Pärnu maavanema toimingu, millega kiideti nimetatud planeering heaks vaid osaliselt ja tehti ettepanek Supeluse tn 22 osas planeeringu lahendust muuta, õigusvastasuse kindlakstegemist ja Pärnu Linnavolikogu kohustamist Supeluse tn 22 ja 24 kinnistute detailplaneeringu tervikuna kehtestamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt: a) Pärnu maavanema 31.10.2006 kirja nr 2.1-6/1906 ei ole maavanem kaebuse esitajale teatavaks teinud. Pärnu Linnavolikogu 21.12.2006 otsuse tegemisel juhindus vastustaja peamiselt Pärnu maavanema seisukohast planeerimisjärelevalve käigus; b) maavanema järelevalve käigus antud seisukoht ei põhine seadusel ega ole seetõttu kohalikule omavalitsusele siduv.

§ 23

lg 3 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine ning planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud.

§ 23

lg 6 järgi järelevalve teostaja annab planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks; c) naaberkinnistu Roosi 17 omaniku sõnul Supeluse 22 hoone III korruse aknad tulevad Roosi tänava poole naaberkrundi piirile, neljale aknale lisaks ehitati veel kaks juurde; hotelli külastajatele avaneb vaade naabrite hoovi; kaob privaatsus; hoone III korrus varjab päikesevalguse alates kella viiest õhtul, st pärast tööpäeva lõppu ei ole krundil päikest, mille tagajärjel lakkab seal taimestiku kasv; hoone nurgas asuvast vihmaveetorust voolav sadevesi märgab Roosi 17 aiamaad. Naaberkinnistu Roosi 15 omanik esitas vastuväite vaid selles, et kavandatava hoone valmimisega tekitatakse oluline kahju tema kinnisvarale. Pärnu maavanem leidis järelevalve käigus, et naaberkinnistute – Roosi 15 ja 17 – omanike vastuväited Supeluse 22 hoone vana osa III korruse täisehitamise kohta on põhjendatud osas, mis puudutab kahjulike mõjutuste 2

(8)3-07-226 tekkimist AÕS § 143 lg 1 mõttes. Järelevalve käigus jäi faktiliselt ära vaidlus naaberkinnistute omanike ja linnavalitsuse vahel, kuna linnavalitsus nõustus naaberkinnistute omanike vastuväidetega hoone korruselisuse osas. Samuti muutis linnavalitsus oma seisukohta sadevete küsimuses, kuna leidis, et lahendus peab olema selline, mis ei kahjustaks naaberkinnistuid. Geodeetilise alusplaani järgi on Roosi 17 kinnistu maapind ligi 20 cm võrra kõrgem kui Supeluse 22 kinnistu maapind (Supeluse 22 kõrgusmärk 2,75 m ja Roosi 17 kõrgusmärk 2,96 m). Detailplaneeringu projekti seletuskirja järgi imbub sadevesi pinnasesse oma kinnistul, mis ei ole seadusega vastuolus. Sadevete äravoolu konkreetne lahendus määratakse hoone juurdeehitusprojekti koostamisel (majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 § 6 lg 1 p 6).

§ 9

ei näe ette, et seda peab määrama detailplaneering;

  1. d)kuna järelevalve käigus ei ole tuvastatud detailplaneeringu vastuolusid seadusega, ei olnud Pärnu maavanemal õigust detailplaneeringu heakskiitmisest keelduda. Maavanema toiming on sisuliselt eelhaldusakt, millest sõltus detailplaneeringu edasine saatus. Pärnu Linnavolikogu 21.12.2006 otsusest nähtub, et Supeluse 22 kinnistu detailplaneeringu mittekehtestamine koos Supeluse 24 kinnistu detailplaneeringuga oli tingitud vaid Pärnu maavanema seisukohtadest;
  2. e)Pärnu Linnavolikogu tegevusetus (viivitamine) Supeluse 22 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel on õigusvastane, kuna nimetatud detailplaneeringu projekt on kehtestamiseks valmis. Pärnu maavanema järelevalve käigus antud seisukoht ei ole õigusvastasuse tõttu siduv. Ka demokraatlikult valitud esinduskogu ei või oma otsuseid teha meelevaldselt, vaid valikuid tuleb ratsionaalsete argumentidega põhjendada. Tegelikkuses puudusid olulised asjaolud, mis lubanuks järeldada, et planeeringu kehtestamise tulemusel levivad Supeluse 22 kinnistult Roosi 15 ja 17 kinnistutele sedavõrd negatiivsed mõjutused, mis oma iseloomult oluliselt kahjustavad nimetatud kinnisasjade kasutamist ja on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Planeeringu materjalide hulgas ei leidu tõendeid, mis kinnitaksid empiirilistele uuringutele tuginevalt kahjuliku mõjude tõsikindlat esinemist ja viitaksid keskkonnakaitse nõude rikkumisele. Planeering on Supeluse tn 22 osas jäetud kehtestamata mitte argumenteeritud kaalutlustele, vaid üksnes vastustajate siseveendumusele tuginedes;
  3. f)kuigi planeerimisseadus ei näe ette tähtaegu, mille jooksul peab detailplaneering olema kehtestatud, on haldusmenetluses ette nähtud mõistlik aeg ammu möödas, seda enam, et ei ole jäänud toiminguid, mida peab planeerimismenetluses veel tegema. Linnavolikogu tegevusetus planeerimismenetluses rikub kaebuse esitaja õigusi oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (arendada) ja piirab ettevõtlusvabadust, mis on suunatud majutusäri arendamisele Pärnu linna ranna rajoonis;
  4. g)Supeluse 22 ja 24 detailplaneeringu koostamise tellijaks on faktiliselt AS Pärna ja AS-l Pärna on jätkuvalt personaalse substraadi printsiibi alusel õigus vabale ettevõtlusele ja omandi valdamisele, kasutamisele ning käsutamisele ja sellega hõlmatud üldisele ehitamisõigusele talle kuuluval hoonestataval kinnistul. Olukorras, kus detailplaneering algatati volikogu enda otsusel ning volikogu on kehtestanud planeeringu osaliselt, s.o. vaid Supeluse tn 24 osas, ei ole volikogul võimalik väita, et kaebuse esitajal puudub üldse subjektiivne õigus ja huvi taotleda Supeluse 22 detailplaneeringu kehtestamise või mittekehtestamise otsustamist. Pärast Supeluse 22 kinnistu võõrandamist saab menetlust jätkata, kuna võivad selguda asjaolud, mis võiksid kõrvaldada OÜ Bluewater etteheited kaebajale. 3. Tallinna Halduskohtu 28.04.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:
  5. a)16.10.2005 väljastatud ehitusluba nr EL-1333 Supeluse tn 22 hoone laiendamiseks lubas ehitusöid teostada ainult telgede 0 ja 5 vahel, tingimusega, et vana hooneosa rekonstrueerimistöödele taotletakse ehitusluba pärast detailplaneeringu kinnitamist. Tegelikult AS Pärna ehitusloa tingimusi ei järginud, ehitades ka väljaspool telgi 0 ja 5, mistõttu 3

(8)3-07-226 Pärnu Linnavalitsus väljastas 21.08.2006 korralduse nr 722 „Ettekirjutus Supeluse 22 omavolilise ehitise likvideerimiseks” (haldusasi nr 3-06-1858); b) detailplaneeringu projekt võeti Pärnu Linnavalitsuse 15.05.2006 korraldusega nr 397 vastu ja suunati avalikustamisele. Pärast esimest korda järelevalve teostamiseks materjalide esitamist juhtis Pärnu maavanem 16.08.2006 tähelepanu asjaolule, et

§ 10

lg 6 kohaselt ei saa planeeringu tellijaks olla kaebaja kui eraõiguslik isik, mistõttu lepiti AS Pärna ja Pärnu Linnavalitsuse vahel kokku, et tellijaks loetakse edaspidi Pärnu Linnavalitsus; c) kuna kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Supeluse tn 22 ja 24 kinnistutele planeeritud väikeelamumaa, detailplaneeringuga kavandati muuta mõlemad kinnistud ärimaaks, ei olnud planeeringuprojekt koostatud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga. Tulenevalt eeltoodust ning avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete arvestamata jätmisest oli maavanema järelevalve detailplaneeringu üle

§ 23

lg 2 järgi kohustuslik; d) maavanema järelevalvepädevus planeeringute koostamise üle tuleneb

§ 23lõikest 3.

Lõike 3 p 1 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine ning p 5 järgi seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Kohtumenetluse ajal esitatud hinnangus Supeluse tn 22 hoone sademevee vooluhulga ja koguse kohta leiti, et detailplaneeringu jooniselt „Liiklus, haljastus“ nähtuvalt on Supeluse 22 hoone põhjakülje ja naaberkinnistute vahelisele alale planeeritud betoonkivi kate ning planeeringu seletuskirja p 5.3 kohaselt tuleb sadeveed immutada pinnasesse. Samas Roosi tn 15 juures paikneva sadevee püstakut läbiv orienteeruv maksimaalne ühekordne vooluhulk, arvestades teenindatava katuseprojektsiooni pindala 139 m2 ja võttes intensiivse vihma ajaliseks arvutuslikuks väärtuseks 20 min, on 1,32 m3, mis tähendab, et kogu vesi valgub mööda tasast betoonkivikatet madalamale asuvale naaberkinnistutele, sh Roosi 15 kinnistule. Supeluse 22 sadevete tungimist oma kinnistule tunnistas ka Roosi 15 kinnistu omanik A. R.. Arhitekt E. Sui andis ütlusi, mille kohaselt sadevete äravoolu käsitlevat esmast planeeringulahendust korrigeeris ta alles pärast vastuväidete ärakuulamist 16.10.2006 millalgi enne 2007. aastat, tehes ettepaneku lisada vete kogumiseks ja juhtimiseks renn ning püstised äärekivid; e) kuivõrd järelevalve teostamise ajal kehtinud planeeringu seletuskirja redaktsiooni järgi olid sadeveed ette nähtud valguma oma pinnasesse ilma mingite kogumismeetmeteta, on maavanem õigesti leidnud, et selline lahendus ei toimi olukorras, kus naaberkinnistu (Roosi 15) on Supeluse 22 krundist madalamal ning Supeluse 22 hoone ja Roosi 15 vaheline maariba kitsas (1,0 – 2,5 m) ning faktiliselt on tegemist Supeluse 22 kinnisasjalt lähtuva kahjuliku mõjutuse tahtliku suunamisega naaberkinnisasjale AÕS § 143 lg 1 mõttes. Tulenevalt

§ 23

lg 3 p 1 on maavanemal järelevalve teostamisel pädevus kontrollida planeeringu vastavust õigusaktidele ning leides, et tegemist on seaduserikkumisega AÕS § 143 lg 1 järgi, on planeeringu heakskiitmisest õigesti keeldutud; f)

§ 24

lg 3 avab heakskiidu olemuse, sätestades selle kohaliku omavalitsuse planeeringu kehtestamise eeldusena. Järelikult on tegemist HMS § 16 lg 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis olukorras, kus planeering ei olnud veel kohaliku omavalitsuse kehtestatud, tuli eraldi vaidlustada, loomaks eeldusi samuti samas asjas esitatud volikogule suunatud kohustamisnõude rahuldamiseks. Kuivõrd oli ilmne, et ilma kooskõlastuseta detailplaneeringut ei kehtestata, võis juba maavanema heakskiidu puudumine rikkuda isiku õigusi ning selle vaidlustamine menetluse lõpptulemust ära ootamata oli õigustatud. Kooskõlastuse andmisest keeldumise vaidlustamist lõpliku haldusakti andmist ära ootamata on aktsepteerinud ka Tallinna Ringkonnakohus oma praktikas (vt nt 11.07.2005 määrus asjas nr 2-3827/05 (3-107-2995) OÜ Hyslop Invest kaebuses); g) et kohalik omavalitsus vastavalt

§-le 24 lg 3 saab kehtestada ainult maavanema heakskiidetud planeeringu ja heakskiit puudus, siis ei saanud linnavolikogu kaebaja soovitud otsustust Supeluse tn 22 osas teha ning avaldaja etteheited volikogu viivi- 4

(8)3-07-226 tuse kohta on alusetud. Volikogu ei saanud planeeringut kehtestada ka järgnevalt, kuna see eeldas menetlust jätkanud linnavalitsuse planeeringu veelkordset maavanemale esitamist järelevalveks ja heakskiitmiseks, mida aga lahendamata planeeringuvaidluste tõttu naaberkinnistute omanikega ei tehtud. Käesolevaks ajaks on seetõttu Supeluse 22 eraldiseisva planeeringu edasisest menetlemisest loobutud ja algatatud selle asemel uus, ka naaberkinnistuid haarav detailplaneering, mistõttu puuduvad eeldused kohustada volikogu Supeluse tn 22 detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. AS Pärna apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Põhjendused:
  1. a)kohtuotsuses ei ole esitatud põhjendusi, mis kummutaksid kaebaja väited maavanema diskretsiooniveast. Asjasse ei puutu see, et planeeringulahendust korrigeeriti alles 2007.a. Kohus oleks pidanud arvestama sellega, et tehnilised lahendused sadevete ärajuhtimiseks olid olemas – ettepanek, et lisada vete kogumiseks ja juhtimiseks renn ning püstised äärekivid. Seega ei olnud planeering vastuolus AÕS § 143 lg 1 sättega;
  2. b)antud juhul algas järelevalvemenetlus linnavalitsuse vastava kirja alusel, millega esitati detailplaneering maavanemale vastuväidete lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Pärnu Linnavalitsus esitas 03.08.2006 kirjaga nr 8-4/4887 detailplaneeringu järelevalve teostamiseks ning 18.09.2006 kirjaga nr 8-4/5187-1 järelevalve jätkamiseks. Seega kohaldamisele tuleb

§ 23

lg 3 p 5, mistõttu maavanema kirja tuleb mõista nii, et maavanem andis hinnangu naabrusõiguste vaidluses ja tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele planeeringu kehtestamise otsustamiseks. Kohalik omavalitsus saab planeeringut edasi menetleda, hinnates väljapakutud lahendusi sadevete ärajuhtimiseks; c) kohus on ekslikult leidnud, et

§ 24

lg 3 avab heakskiidu olemuse, sätestades selle kohaliku omavalitsuse planeeringu kehtestamise eeldusena. Kohus ei arvesta seaduse mõttega ning sellega, et maavanem saab ka

§ 23

lg 2 p 3 alusel anda nõusoleku liigilt üldisema planeeringu muutmiseks temale esitatud vastavat ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel.

§ 24

lg 5 kohaselt teeb kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringus ja kehtestab detailplaneeringu juhul, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud. Antud juhul ei puuduta vaidlusalune maavanema kiri aga üldse üldplaneeringu muutmise heakskiitmist. Maavanem on kirjas andnud seisukoha naabrite väidetele detailplaneeringus sisalduvate kahjulike mõjutuste kohta (lahendanud planeeringuvaidlust); d) kohalik omavalitsus peab vaieldamatult planeerimismenetluse lõpule viima (kas keelduma planeeringu kehtestamisest või kehtestama planeeringu). Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2008 korraldusega nr 95 otsustati algatada Supeluse tn 20 ja 22, Roosi tn 15 ja 17 kinnistute ning Roosi ja Aia tänavate detailplaneering, kusjuures detailplaneeringu ala suurus on ca 10 290 m², detailplaneeringu koostamise eesmärk on analüüsida planeeritaval alal linnaehituslikku olukorda ja määrata alasse jäävate kinnistute sobilikud arengusuunad nagu sihtotstarbelisus, täisehitus, struktuur, mahud jne. Seega ei erine planeeringute eesmärgid ning korraldus nr 95 ei ole õiguslikus mõttes takistuseks planeerimismenetluse lõpuleviimisel. 5. Pärnu Linnavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest nähtuvalt on lõppastmes kaebaja huviks ja eesmärgiks saada Supeluse 22 kinnistule sobiv detailplaneering. Kaebaja on menetluse ajal võõrandanud Supeluse 22 kinnistu OÜ-le Bluewater. Sellest tulenevalt ei võimaldaks Supeluse 22 detailplaneeringu kehtestamine kaebajal kuidagi enda omandit paremini vallata, kasutada ja käsutada. 5

(8)3-07-226 Planeeringu ala laiendamise tingis asjaolu, et vaidlevad pooled (Supeluse 22 omanik ja naaberkinnistute Roosi 15 ja Roosi 17 omanikud) ei olnud Supeluse 22 detailplaneeringu lahendustes kokkulepet saavutanud ning kogu vaidlusaluse ala hõlmamisega on eeldatavasti võimalik saavutada parim lahendus. Selline lahendus on Supeluse 22 kinnistu omanikku soodustav: planeeringu ala laiendamise tulemuseks võib olla detailplaneering, mille lahendustega Supeluse 22 omanik nõus on. Seevastu detailplaneeringu mittekehtestamisel selline soodustav mõju puuduks. Kui Supeluse 22 pragune omanik OÜ Bluewater sooviks, et menetluses olevat 11.02.2008 korraldusega laiendatud alale algatatud detailplaneeringut edasi ei menetletaks, võib ta sellest Pärnu Linnavalitsust teavitada ning eelduslikult vastav menetlus lõpetatakse. Kuni sellise teavituse puudumiseni võib eeldada, et OÜ Bluewater soovib, et käimasolev detailplaneeringu menetlus edasi kestaks. Tõele vastab kaebaja väide, et geodeetilise alusplaani järgi peaks Roosi 17 kinnistu pind olema kõrgem Supeluse 22 kinnistu pinnast ca 20 cm võrra. Tegelik olukord oli teistsugune – Roosi 17 kinnistu pind oli madalam, vihmavesi juhiti Supeluse 22 kinnistult Roosi 17 kinnistule. Käesoleval ajal aga liigub sadevesi Supeluse 22 kinnistult Roosi 15 kinnistule, mis on kõige madalam. Vastavat tegelikku olukorda kinnitab ka kohtumenetluse ajal koostatud ja 12.02.2008 maavanema poolt kohtule esitatud spetsialisti arvamus. Riigikohus on oma 19.05.2008 otsuse nr 3-3-1-61-07 p-s 23 ja 19.04.2007 otsuse nr 3-3-1-1207 p-s 19 leidnud, et maavanema heakskiit on HMS § 16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus, ilma milleta ei saa kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamist otsustada (kui maavanema järelvalve oli kohustuslik, nagu antud juhul).
  1. Pärnu Maavanema vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  2. OÜ Bluewater toetab apellatsioonkaebuse seisukohti ning leiab, et Tallinna Halduskohtu 23.04.2008 otsus tuleb tühistada ja uue otsusega AS Pärna kaebus rahuldada. Planeerimismenetlus on haldusmenetlus, mida viivad läbi haldusorganid. Kuna Pärnu Linnavolikogu ei ole planeerimismenetlust lõpetavat otsust HMS § 43 lg 1 p 1 tähenduses teinud, on linnavolikogu toiminud oma tegevusetuses õigusvastaselt. Kohustus selline lõppotsus välja anda tulenebki eelkõige HMS § 43 lg 1 p-st 1, samuti Plan § 24 lõigetest 3 ja
  3. Asjas ei ole tuvastatud, et Pärnu Linnavolikogu oleks jätnud AS Pärna poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse läbi vaatamata või selle tagastanud HMS § 14 lg 6 tähenduses. Seega on planeerimismenetlus pooleli ja lõpetamata. Nii pika aja vältel haldusorgani poolt tegevusetuses olla on õigusriigi põhimõtetega ilmselges vastuolus ja ka lubamatu. Väärib rõhutamist, et lammutusettekirjutus Supeluse 22 hoone osaliseks lammutamiseks antigi põhjusel, et puudus ehitusloa aluseks olev vastav detailplaneering. Kaebaja taotluse alusel algatatigi planeerimismenetlus eesmärgiga luua ehitisele seaduslik alus. Olgugi, et ehitusluba oli välja antud enne võimaliku detailplaneeringu kehtestamist, ei ole selline eesmärk iseenesest õigusvastane, kuna ehitusalaste dokumentide väljastamine käis olulises ulatuses Pärnu Linnavalitsuse kontrolli all ja tema juhendamisel ning suunamisel. Haldusorganil oli kohustus viia juba alustatud planeerimismenetlus sel juhul lõpuni, kuna detailplaneeringu algatamisega pärast ehitusloa andmist nõustus haldusorgan sisuliselt asjaoluga, et kinnistul asuvat ehitist on võimalik seadustada. Planeerimismenetluses on maavanema ja kohaliku omavalitsuse õiguslik vahekord eelkõige haldusesisene. Seetõttu ei ole maavanema antava kooskõlastuse kui menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine üldjuhul võimalik. Järelevalveotsuse vaidlustamine eraldi on siiski võimalik juhul, kui järelevalveotsusest tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Oma kirjaga on maavanem sisuliselt lahendanud planeeritava kinnistu naabrite vahelise planeeringuvaidluse. Nimetatud otsustus allub kohtulikule kontrollile ja kohus oleks saanud siin oma seisukoha kujundada. Selliselt tulebki mõista kaebaja väiteid, mis on seotud 6
(8)3-07-226 maavanema toimingu vaidlustamisega. Kohtuotsuses puudub sisuline vastus kaebaja nendele väidetele. Kohtu loogika, et kui maavanema heakskiitu detailplaneeringule pole, siis ei saa seda edasi menetleda ka linnavolikogu, pole kehtiva õigusega kooskõlas. OÜ Bluewater hinnangul on kohus jätnud oma otsuse olulises osas põhjendamata, rikkudes sellega kohtumenetluse norme (TsMS § 436 lg 1). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kolleegium selgitab esmalt, et Supeluse tn 22 kinnistu võõrandamine kohtumenetluse ajal ei mõjuta kaebaja kaebeõigust maavanema toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude ega ka linnavolikogu kohustamise nõude lahendamisel. Küsimused isiku põhjendatud huvi kohta toimingu õigusvastaseks tunnistamisel ja kohustamisnõude rahuldamise eelduste kohta tuleb lahendada, võttes arvesse kaebuse esitamise aega, mil kaebaja oli kinnistu omanik ning planeeringu kehtestamisega viivitamine piiras tema õigust omandit vabalt kasutada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 otsuse nr 3-3-1-58-06 p-d 19 ja 22). Kuna kaebuse esitamise ajal oli kaebaja Supeluse tn 22 kinnistu omanik, on tal ka kaebeõigus.
  2. Õige on halduskohtu seisukoht, et linnavolikogu kohustamise nõude rahuldamise eelduseks on maavanema toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Riigikohus on selgitanud (vt nt 19.05.2008 otsuse nr 3-3-1-61-07 p 24), et maavanema heakskiit planeerimismenetluses on käsitletav eelkõige haldusesisesena. Maavanema poolt antava kooskõlastuse kui menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik. Järelevalveotsuse vaidlustamine eraldi on siiski võimalik juhul, kui järelevalveotsusest tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks. Erinevalt viidatud kohtuasjast on käesoleval juhul maavanem jätnud detailplaneeringu osaliselt heaks kiitmata.
  3. Maavanemale esitati planeering heakskiitmiseks seetõttu, et planeeringuga kavandati üldplaneeringu muutmine – seda Supeluse tn 24 osas, milles detailplaneering on kehtestatud – ja planeeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid ei arvestatud. Viimasel juhul tuleb maavanemal

§ 23lg 3 p 5 kohaselt esitada seisukoht vastuväidete kohta.

Lõike 6 kohaselt annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete kohta seisukoha andmist ning teeb kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. 11. Maavanema kirjast nähtub, et maavanem on järelevalve käigus asunud seisukohale, et planeering ei vasta õigusaktidele. Sellise seisukoha saab maavanem esitada tulenevalt

§ 23lõike 3 punktist 1.

Maavanem seetõttu planeeringut Supeluse tn 22 osas heaks ei kiitnud ega teinud ettepanekut planeeringu kehtestamiseks. Kolleegiumi arvates saab sellises olukorras planeeringu heaks kiitmata osas kehtestada üksnes pärast avalikul väljapanekul esitatud kirjalike vastuväidete arvestamist või mittearvestamise korral maavanema poolt planeeringu heakskiitmist. Seega tulenes maavanema järelevalveotsusest siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks Supeluse tn 22 osas.

  1. Maavanema kirjast ei nähtu üheselt, miks pidas maavanem detailplaneeringut õigusvastaseks. Kohtumenetluses on maavanem selgitanud, et need tulenevad sadevee Roosi 15 kinnistule valgumise vältimiseks vajalike keskkonnanõuete puudumisest detailplaneeringus.
  2. Kolleegiumi arvates ei nähtu detailplaneeringust, kus Supeluse tn 22 hoone katuselt kogutav sadevesi maapinnale jõuab. Asjaolu, et faktiliselt oli planeeringulahendus ellu viidud, ei tähenda, et planeeringu õiguspärasuse hindamisel tuli aluseks võtta faktiline olukord, kus sadevesi juhiti maapinnale Supeluse tn 22 kinnistu piiri lähedal selliselt, et see 7

(8)3-07-226 valgub U. Sambliku koostatud hinnangu kohaselt Roosi 15 kinnistule. Õigusliku aluseta püstitatud ehitise faktilised tehnilised lahendused ei määra planeeringu õiguspärasust või õigusvastasust. Planeeringu nõudeid juhtida sadevesi maapinda on võimalik täita selleks sobiva ehitise püstitamisel ja sadevete ärajuhtimisel muusse kinnistu asukohta või selleks ehitise juures kohaste lahenduste leidmisel. 14. Ent detailplaneering nägi ette sadevete valgumise pinnasesse, täpsustamata, et need ei või valguda naaberkinnisasjale, samuti ei nähtud ette tingimusi, mis välistaksid sadevete valgumise naaberkinnisasjale. Võimalike ehituslike lahenduste olemasolu, mis tagab sadevee valgumise pinnasesse Supeluse tn 22 kinnistu piires, ei tähenda, et planeeringuga ei tule selliseid nõudeid ehitisele püstitada.

§ 9

lg 2 p 8 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne mh keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine on võimalik detailplaneeringuga. Ehitusloaga, millega lubatakse ehitusprojektis näidatud ehitise püstitamist, sellist maakasutus- ja ehitustingimuste seadmist ei lubata. Seetõttu on maavanemal õigus, et sadevee juhtimise küsimust ei olnud detailplaneeringus nõuetekohaselt käsitletud ning planeering ei taganud seetõttu kahjulike mõjutuste puudumist naaberkinnisasjale.

  1. Maavanemal oli õigus, kui ta leidis, et sadevee valgumine Supeluse tn 22 kavandatud hoone katuselt rikub Reoosi 15 kinnistu omaniku õigusi. Sellise sadevee valgumine võib eeldatavasti kahjustada Roosi 15 kinnistu õueala kasutamist, arvestades hoonete paiknemist ja valguva sadevee hulka. Apellant ei ole halduskohtu seisukohta sadevee koguse kohta ümber lükanud. Seetõttu ei oma tähtsust küsimus, kas sadevee valgumist naaberkinnistule saab käsitleda tahtliku vee juhtimisena AÕS § 143 lõike 1 teise lause tähenduses.
  2. Seetõttu leiab kolleegium, et maavanem keeldus detailplaneeringu heakskiitmisest õiguspäraselt.
  3. Olukorras, kus planeeringulahendus oli õigusvastane ning puudus ka maavanema heakskiit detailplaneeringule, ei saa pidada volikogu viivitust detailplaneeringu kehtestamisel kaebuse esitamise ajal õigusvastaseks. Kohustamisnõude rahuldamiseks ei anna alust ka planeerimismenetluse kestus. Uue detailplaneeringu algatamine ei ole, nagu apellant õigesti märgib, alus detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemisega viivitamiseks või menetluse lõpetamiseks ilma sellise otsuse tegemiseta, ent maavanema seisukoha esitamisest kuni kaebuse esitamiseni möödunud aega, arvestades planeeringulahenduse muutmise vajadust, ei saa pidada ebamõistlikult pikaks.
  4. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellandi menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda HKMS § 92 lg 1 alusel. Rahuldamata tuleb jätta ka Pärnu Linnavolikogu taotlus õigusabikuludest koosnevate menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt apellatsioonimenetluses, arvestades, et vaidlusese ei välju linnavolikogu tavapäraste ülesannete piiridest, ei ole eriliselt keerukas ning menetluskulude väljamõistmist haldusorgani kasuks ei tingi ka muud erilised asjaolud, mida Riigikohtu halduskolleegium kirjeldas 14.01.2009 otsuse nr 3-3-1-62-08 punktis
  5. Silvia Truman Lilianne Aasma Oliver Kask 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.