3-09-2476/2

3-09-2476 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2476 Haldusasi L.L.i kaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: L.L. RESOLUTSIOON
3. Tagastada L.L.i kaebus HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
4. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: Käesolevale määrusele võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu (HkMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).
6. oktoobril 2009 saabus Tallinna Halduskohtule e-postiga L.L.i nimel esitatud kaebus, milles on formuleeritud taotlused järgmises sõnastuses (kirjaviis muutmata): 1 Teha kindlaks, et vene keele kasutamist siseasjaajamiseks kohaliku omavalitsusega kus enamus elab vene keelne rahvas on õigustoiming . 2.Teha kindlaks, et selline keele metoodik eesti keele õppimiseks, mis on Haridus- ja teadusministeeriumi lubatud on õigusvastane. 3Teha kindlaks, et Keeleinspektsiooni tegevus on õigusvastane . 4.Algatada EV Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve menetlust üle selle, et kohaliku omavalitused kus enamus elab vene keelne rahvas Ida- Virumaa, Lääne Virumaa Maardus, Lasnamäel ametnikud tahtlikult diskrimineerivad vene keelset rahvast, keeldudes vene keele kasutamist kohaliku omavalitsuse siseasjaajamiseks. Kaebuse esitaja peab õigusvastaseks olukorda, kus kohalikud omavalitsused, mille elanikkonna enamiku emakeel ei ole eesti keel, ei kasuta oma sisemises asjaajamises vene keelt.
7. Halduskohus leiab, et L.L.i kaebus tuleb tagastada HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
8. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HkMS § 7, mille
9. lõike kohaselt võib halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtu poole pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine avaliku võimu kandja poolt haldusfunktsioonide täitmisel. 3-09-2476 Halduskohtumenetluse seadustik ei anna isikule õigust pöörduda halduskohtu poole avalikes huvides või kolmandate isikute õiguste kaitseks.
10. Konkreetsed taotlused, millega halduskohtu poole pöörduda saab, on seejuures loetletud HkMS § 6 lõigetes 2 ja 3 ning seal sätestatu kohaselt saab kaebusega halduskohtult taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist või avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Haldusaktiks on HkMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, samuti haldusleping ning halduskohtus vaidlustatavaks toiminguks HkMS § 4 lg 2 kohaselt on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
11. Kohus leiab, et kaebuse tagastamine HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui kaebusest ilmneb, et kaebus ei ole esitatud kaebuse esitaja enda subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid mingil muul eesmärgil. Käesoleval juhul ei ole kaebuses välja toodud mitte ühtegi konkreetset haldusakti ega toimingut, mida kaebuse esitaja vaidlustada soovib. Kui kaebuse esitaja leiab, et mõni avalikku võimu teostav organ on tema õigusi rikkunud näiteks seeläbi, et ei ole vastanud kaebuse esitaja pöördumisele vene keeles ja kaebuse esitaja peab seda õigusvastaseks, on tal võimalik vaidlustada halduskohtus konkreetne toiming. Isik ei saa aga halduskohtusse pöörduda määratlemata hulga juhtumite kontrollimiseks. Niisamuti on kaebuse esitaja esitanud taotluse teha kindlaks Keeleinspektsiooni tegevuse õigusvastasus, nimetamata kaebuses siiski ühtki konkreetset ja seejuures konkreetselt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuvat toimingut, mida kaebuse esitaja vaidlustada soovib. Sellises olukorras tuleb lugeda, et L.L. soovib vaidlustada põhimõtteliselt kõiki Keeleinspektsiooni toiminguid või vähemalt kõiki selliseid toiminguid, mis puudutavad eesti keele oskuse kontrollimist. Selline määratlemata toimingute kooslus ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Seejuures ei nähtu kaebusest, et Keeleinspektsioon oleks kaebuse esitaja suhtes mistahes toiminguid teinud või haldusakte andnud. Taotlusega, mis puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevust, soovib kaebuse esitaja arusaadavalt vaidlustada koolides kasutatavat eesti keele õpetamise metoodikat. Seejuures ei nähtu kaebusest, et kaebuse esitajat sunnitaks sellise metoodika järgi eesti keelt õppima, mistõttu ei saa vastava metoodika olemasolu kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda.
12. Eeltoodu tõttu tagastab kohus kaebuse, selgitades veelkord, et kui kaebuse esitajal on mingisuguseid etteheiteid mõnele konkreetsele haldusaktile või toimingule, mis puudutas kaebuse esitaja enese õigusi, on tal võimalik esitada kaebus selle konkreetse haldusakti või toimingu peale. Kuna kaebus tuleb tagastada, ei pööra kohus seekord tähelepanu kaebuses esinevatele puudustele, nagu allkirja puudumine (kuna juba pelgalt kirjaviisist on kaebuse esitaja isik tuvastatav) ja asjaolu, et kaebuse esitaja pole tasunud riigilõivu. Kristjan Siigur Kohtunik