442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 12.03.2008 Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 12.03.2008 otsusega nr 3-5/249 otsustati muuta OÜ B majandustegevuse registris tehtud registreeringut ja asendada kauplemisajad (tl 13-20). 31.03.2008 esitas OÜ B kaebuse halduskohtule Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 12.03.2008 otsusele nr 3-5/249 (tl 5). 1 3-08-607 02.04.2008 määrusega on lahendatud kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 26-28). 23.05.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 38-41). 22.08.2008 taotles kaebaja asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist (tl 116-118). 02.09.2008 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse osas (tl 139-141). 11.09.2008 taotles kaebaja asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist (tl 144-147). 22.09.2008 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse osas (tl 154-156). 26.09.2008 esitas kaebaja määruskaebuse 22.09.2008 määrusele (tl 160-166). 09.12.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus (tl 206-208). 30.01.2009 esitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 216-220). 10.02.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebaja täiendavale seisukohale (tl 224-228). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse täienduse kohaselt on vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel tehtud olulisi kaalutlusvigu. Haldusakti motiveerimine on haldusakti õiguspärasuse eelduseks. Otsusega on rikutud kaebaja ettevõtlusvabadust, mis on põhiseadusega kaitstav õigus, seega peavad sellesse õigusesse sekkumise põhjused olema mõjuvad. Vastustaja on otsuses jätnud tähelepanuta kaebaja ettevõtlusvabadusest tulenevad huvid. Kaalumisest ei ole võimalik rääkida olukorras, kus teist võrreldavat väärtust ei ole sisuliselt hinnatud. Selleks, et hinnata kaebaja õiguste riive ulatust tuleb eelkõige välja selgitada kaebaja õiguste rikkumisega kaasneda võivad tagajärjed. Käesoleval juhul ei ole vastustaja neid sisuliselt hinnanud. Kaebaja väidel riivab kaevatava otsuse p 1 väga intensiivselt kaebaja ettevõtlusvabadust, sest piiratakse kauplemisaega ajal, millal teenitakse lõviosa ettevõtte kasumist. Kaebaja hinnangul tuli vastustajal hinnata nii antud asjaolu kui ka majanduslanguse mõju kaebajale. Vastustajal ei ole võimalik haldusakti motivatsiooni kompenseerida kohtumenetluse käigus. Kaebajale kuuluva pubi „V“ vahetus läheduses elavad naabrid ei saanud nõuda, et nende õigust rahulikule keskkonnale üldse ei piirata. Samuti pidid isikud korterit omandades arvestama selle asukohta pubi lähedal ning teadvustama, et elukeskkond ei pruugi antud piirkonnas olla nii rahulik, kui piirkonnas kus taolisi asutusi ei eksisteeri. Asjaolu, et teatud isikutele on koostatud väärteo toimepanemiste kohta protokollid ei tähenda, et kaebaja on need probleemid põhjustanud. Kaebaja hinnangul saab rääkida rahurikkumist juhul, kui on jõustunud vastava väärteo otsus. Kusjuures õigusrikkujana saab käesoleval juhul tulla kõne alla isik, kes teostab kaubandustegevust, kuid kaebaja suhtes pole läbiviidud ühtegi väärteomenetlust avaliku korra rikkumise eest. Kaalumise tulemusel tuleb leida sobiv ja vajalik abinõu vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Otsusest ei selgu kas on analüüsitud ka teisi, kaebaja jaoks vähem koormavaid vahendeid nt turvamehe pidev või osaline kohaloleku kohustus või korraldada politsei sagedasem järelevalve pubi juures. Samuti oleks tulnud arvestada sellega, milline oli isikute hulk, keda pubi tegevus häiris ning eristada ja hinnata, kelle poolt ja millise osakaalu moodustasid läheduses elavate isikute väljakutsed politseile. Kaebaja leiab, et ei ole õige tugineda käesolevas haldusasjas statistikale, mis leidis käsitlemist haldusasjas nr 3-05-
Kogutud tõendite kohaselt on ringkonnakohtu määrus apellatsioonimenetluse lõpetamise kohta jõustunud. HKMS § 96 kohaselt jõustub kohtulahend vastavalt tsiviilasja hagimenetluses tehtud kohtulahendi jõustumise sätetele.
lg 1 alusel jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses ning lg 2 p 2 alusel jõustub otsus, kui apellatsioonimenetlus lõpetatakse. Seega on haldusasjas nr 3-202/2005 tehtud kohtuotsus jõustunud.
lg 1 alusel on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, millega lahendatakse esitatud nõue selle aluseks olevate asjaoludel. Jõustunud kohtuotsuse puhul eeldatakse
lg 3 alusel, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid. Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et eelpool käsitletud haldusasja menetluses kohtuotsusega tuvastatud asjaolud tuleb jätta tähelepanuta seetõttu, et apellatsioonimenetlus antud asjas lõpetati. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et pubi „V“ tegevuse peale on esitatud kaebusi alates 2005. aastast. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et kaevatavas otsuses on pubi „ V“ tegevuse osas sündmuste faktiline kajastamine oluline selleks, et oleks ülevaade vaidlusaluste asjaolude lahendamise käigu üle nii kaebaja kui ka vastustaja poolt. Kaebaja väited selle kohta, et kaebused pubi „V“ kohta on esitatud ühe perekonna poolt, on ümber lükatud vastustaja poolt kaebuses lisas nr 1 loetletud taotlustega ja lisa 7 politsei poolt väljakutsete ülevaatega. Esitatud materjalide kohaselt on taotlusi ja väljakutseid esitatud alates 06.07.2005 kuni 03.10.2007 (tl 42-49, 71-88). 4 3-08-607 Oluline on märkida ka seda, et 31.03.2008 esitati Pärnu Linnavalitsusele Uus tn 1, Uus tn 6, Malmö 19 elanike ja E poolt ühine taotlus mitte anda suvehooajaks OÜ-le B kuuluvale pubile „V“ luba müügikoha hooajaliseks laiendamiseks (tl 89). Eeltoodud tõendid kinnitavad vastustaja väiteid selle kohta, et baar tegevusega ei ole tekitatud probleeme vaid ühele perekonnale. Kaebaja väidetel ja kaevatava otsuse kohaselt kinnitas Uus tn 1-6 elanik, et teda baari tegevus ei häiri, kuid antud asjaolu tõttu ei saanud vastustaja jätta arvestamata sellega, et baari tegevusega rahulolematuid isikuid on oluliselt rohkem ega jätta seetõttu lahendamata/hindamata baari tegevuse osas esitatud taotlused ja tõendeid sh politseile tehtud väljakutseid. Kohtu hinnangul ei saa baaritöötajad hinnata baari tegevuse mõju ümbruskonna elanike seisukohast lähtudes, sest baari töötaja teenindades baaris kliente on erinevas olukorras võrreldes ümberkaudsete elanikega, kes on kodus ja vajavad puhkamiseks (öö)rahu. Kaubandustegevuse seaduse 4 peatüki § 16 lg 6 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Seega tuleb äriühingul korraldada oma äritegevust nii, et see ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tulenevalt viidatud sättest ei pea linnavalitsus registreeringu täielikult või osaliseks kustutamiseks tuvastama kaupa või teenust müüva äriühingu enda tegevuses õiguserikkumist. Äriühingu poolt kaubandustegevuse seaduses sätestatud nõuet rikkumise eest näeb ette vastutuse käsitletud seaduse 7 peatükk. Politsei poolt registreeritud teated on olnud seotud pubi „V“ lahti oleku ajal baari tegevuskohas ja selle vahetusläheduses olnud isikute poolt toime pandud tegudega. Seega on politsei poolt esitatud tõendid väljakutsete ja pubi tegevuskohas olukorra kontrollimiste tulemuste kohta asjakohased selleks, et kaaluda pubi „V“ toimimist tegevuskohas ning hinnata saadud andmeid seoses seal elavate või pidevalt viibivate inimeste huvidega. Kaebaja väidetel ei ole müramõõtmiseks koostatud katseprotokollid kasutatavad tõenditena haldusasjas, kuna pubi oli olemas juba enne vastava määruse jõustumist ja elamu püstitamist ning kaebaja ei põhjusta lubatust suuremat välismüra. Seetõttu ei oma kaebaja hinnangul asjas tähtsust Uus tn 1 magamistoas toimunud müramõõtmised. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määrus ei laiene selle § 1 lg 5 kohaselt üksnes eriotstarbelistele ehitistele ja ruumidele, nagu raadio-, tele- ja kinostuudiod, audioloogia uuringuruumid. Seega kuuluvad määruses toodud nõuded kohaldamisele ka kaebaja suhtes. Tervisekaitseinspektsiooni põhimääruse § 9 p 2 kohaselt on inspektsiooni tegevusvaldkonnaks keskkonnatervise hindamine. Põhimääruse § 10 p 18 alusel teostab inspektsiooni oma põhiülesannete täitmiseks järelevalvet müra, vibratsiooni, mitteioniseeriva kiirguse terviseohutuse üle seadustega sätestatud korras. Käesolevas asjas on Tervisekaitseinspektsiooni Pärnu labor teostanud müra mõõtmisi seoses pubi „V“ tegevusega (tl 95-112). Mõõtmise tulemuste kohta on koostatud katseprotokollid koos lisadega, millest kokkuvõttes nähtub, et ümberkaudseid elanikke häiriv müra ületab lubatud norme. Kohtul puudub alus kahelda pädeva asutuse poolt tema pädevuse piires tehtud müra mõõtmise tulemustes. Kaebaja on vaidlustanud müramõõtmiseks koostatud katseprotokollide kasutamise tõenditena, kuid ei ole samas esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kaebaja kaebuses 5 3-08-607 täienduse p 4 toodud väiteid mürataseme osas või lükkaksid ümber müra mõõtmise tulemused (tl 218 pöördel-220). Lähtudes eeltoodust on kaebaja väited selle kohta, et kaebaja ei põhjusta lubatust suuremat välismüra, paljasõnalised ega lükka ümber Tervisekaitseinspektsiooni Pärnu labori poolt müra mõõtmise tulemusi. Samuti on kaebaja seisukohal, et Uus tn 1 elamu ehitamisel ei ole täidetud nõudeid mürakindluse osas. Ühtegi tõendit kaebaja oma väidet tõendamiseks esitanud ei ole. Ehitisregistri andmetel asub aadressil Uus tn 1 Pärnus elamu-ärihoone, millele on 15.01.2004 väljastatud ehitusluba ning 12.12.2006 kasutusluba. Ehitusseadus § 23 lg 2 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada kohalikule omavalitsusele ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. Lähtudes viidatud seaduse § 33 lg 3 väljastatakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub kohalik omavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele ning kooskõlas käsitletud paragrahvi lg 4 väljastatakse kasutusluba pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. Tulenevalt viidatud sätetes toodud nõuetest ehitusloa ja kasutusloa väljastamisele, puudub kohtul alus kahelda selles, et hoone, millele on väljastatud nii ehitusluba kui ka kasutusluba, ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele mürakindluse osas. Kaebaja viitab kaebuse täienduses, et teda ei ole koheldud võrdselt võrreldes teiste pubi „V“ naabruses asuvate meelelahutusasutustega, sest seoses antud asutuste tegevusega on samuti tehtud politseile korduvaid väljakutseid (tl 222), kuid vaatamata sellele ei ole linn piiranud nende lahtioleku aegu. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Kaevatava otsuse kohaselt on politsei poolt registreeritud teated seoses pubi „V“ tegevuskohas ja selle vahetusläheduses olnud isikute poolt toime pandud tegevustega olnud üheks faktiliseks asjaoluks, mida on otsusega hinnatud. Kaevatava otsusega on hinnatud pubi tegevust tema tegevuskohas lisaks politsei teadetele ka muude tõendite kaalumisega. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsustus rajanes asjas tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Lähtudes eeltoodust ei ole asjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist kaebaja väide tema suhtes võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Kaevatava otsuse ja asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebusi pubi „V“ tegevuse osas laekunud vastustajale korduvalt ning vaatamata korduvatele kokkusaamistele ja läbirääkimistele osapoolte vahel, ei ole seni kasutatud vahendid soovitud tulemusi andnud. Kogutud tõendite kohaselt vastandub kaebaja ettevõtlusvabadusele avalik huvi tagada avalik kord ning kolmandate isikute õigus rahulikule elukeskkonnale, eelkõige öörahule. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et mürataseme pidev ületamine õhtusel ja öisel ajal tekitab unehäireid ja ärrituvust. Kohtu hinnangul on seetõttu tegemist kaaluka kaitsmist vääriva huviga. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust ka selle üle, et politsei väljakutsete arv seoses kaebaja tegevuskohaga on kõrge, seega on tegemist ka olulise avaliku huviga antud asjas. 6 3-08-607 Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et pubi lahtiolekuaegade lühendamine piirab kaebaja ettevõtlusvabadust. Samas võib PS § 31 teise lause kohaselt kehtestada seadusega piirangud ettevõtlusvabadusele. Piirangud on õigustatud teiste isikute õiguste kaitseks. Kaubandustegevuse seaduse 4 peatüki § 16 lg 6 p 3 sätted annavad võimaluse piirata äriühingu tegevust selle tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huvides ja avaliku korra kaitsmiseks. Arvestades seda, et kaevatava otsusega on pubi lahtioleku aegasid vähendatud olenevalt nädalapäevast kuni 1, 5 tundi võrreldes pubi eelnevate lahtioleku aegadega, ei nõustu kohus kaebaja kaebuses toodud väidetega selle kohta, et ainuüksi antud piirang võib kaasa tuua kaebaja ettevõtluse lõpetamise. Eelpool käsitletud kaebaja väidet ei kinnita ka kohtumenetluses esitatud tõendid. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis on antud olukorras, kus vastanduvad kaebaja ärihuvid (teenida kasumit kauplemisega öisel ajal) avaliku huviga ja kolmandate isikute huviga, kohtu hinnangul põhjendatud vastustaja seisukoht, et enam vajab kaitsmist kolmandate isikute ja avalik huvi. Arvestades öörahu rikkumise tagajärgi ümbruskonnas elavatele inimestele peavad kaebaja ärihuvid antud olukorras taanduma. Hinnates kaebaja poolt asjas esitatud väiteid ja lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest, olid kaebajale tema poolt vaidlustatud haldusakt arusaadav enne kaebusega kohtu poole pöördumist ning kaebajale oli tagatud põhiseaduses sätestatud kaebeõigus, mida kaebaja on ka kaebuse esitamisega kasutanud. Seega olid kaevatav haldusakt piisavalt motiveeritud ning tulenevalt eeltoodust ka kohtu poolt kontrollitav. Kohus ei tuvastanud vaidlustatud haldusmenetluses selliseid menetlusnõuete rikkumisi ja/või haldusakt vorminõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.