3-09-1936/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1936 Haldusasi A.Õ. kaebus AS-i Ühisteenused 23.07.2009.a viivistasu otsuse nr 0053001560 tühistamiseks. RESOLUTSIOON Jätta A.Õ. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 30.12.2009, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1) A.Õ. parkis
2. juulil
3. a sõiduki Opel registreerimisnumbriga xxx xxx Tallinnas tasulisel parkimisalal "vanalinna" piirkonnas, Müürivahe tänaval, kus talle määrati kell 22.01 parkimiskorra rikkumise eest viivistasu otsusega nr 0053001560 summas 480 krooni. Viivistasu otsuse määramise tingis asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli jäetud teatavaks tegemata ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. 1 A.Õ. esitas
4. augustil
5. a Tallinna Transpordiametile avalduse viivistasu otsuse nr 0053001560 tühistamiseks. Tallinna Transpordiameti
6. augusti
7. a teatisega NR 5-4/09/19948 jäeti esitatud avaldus rahuldamata.
8. septembri
9. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada viivistasu otsus nr
10. A.Õ. SEISUKOHAD 2) 23.07.2009 koostati A.Õ.le parkimiskorra rikkumise eest viivistasu otsus nr 0053001560 summas 480 krooni. A.Õ.le märgib, et võttis 23.juulil
11. a sadamast peale kliendi, kes palus ennast sõidutada Suur-Karja tänava hotelli „Savoy“. Kaebaja aitas kliendi palvel pagasi toimetada hotelli ning selle aja sees määrati talle parkimistrahv. A.Õ. leiab, et kuna kogu hotelli esine väljak oli terves ulatuses remondis, siis peatas ta oma sõiduauto Opel Meriva registreerimisnumbriga xxx xxx kohas, kus olukord seda võimaldas. Liikluseeskirjade kohaselt ei loeta parkimiseks aega, mis kulub kauba peale ja maha laadimiseks, või reisijate maha või peale minekuks. Takso on üks ühistranspordi liike ning kaebaja leiab, et tema kui taksojuht ja teenindaja ei rikkunud liikluseeskirjas sätestatud ega ka ühistranspordi eeskirjadega sätestatud korda. Kaebaja leiab, et 23.07.2009 koostatud viivistasu otsus on õigustühine ning palub kaebuse rahuldada ja vaidlustatud viivistasu otsus tühistada. VASTUSTAJA AS ÜHISTEENUSED SEISUKOHAD 3) Vabariigi Valitsuse
12. veebruari
13. a määruse nr 48 "Liikluseeskiri" (määrus "Liikluseeskiri") § 2 lg 31 sätestab peatumise mõistena sõiduki ettekavatsetud seismajätmise sõitjate peale- ja mahaminekuks või veose laadimise ajaks. Parkimise mõistena sätestavad liiklusseaduse § 50 lg 1 ja määruse "Liikluseeskiri" § 2 lg 29 sõiduki ettekavatsetud seismajätmise kauemaks, kui seda on vaja reisijate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et kaebaja jättis sõiduki seisma üksnes sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimise ajaks. Olles sõiduki juures, tuvastas ka parkimiskontrolör Anne Vaus, et sõiduki parkimise kontrollimise ajavahemikul sõitjate peale- või mahalaadimist või veose laadimist ei toimunud. Vastustaja peab antud juhul asjakohaseks viidata Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii
14. märtsil
15. a tehtud otsusele nr 3-04-228 kui ka
16. novembril
17. a tehtud otsusele nr 3-05-
18. Mõlema otsuse punktis 8 sisaldub järgnev: "Parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav." Käesoleval juhul lukustas kaebaja ehk sõiduki juht oma sõiduki ning lahkus sõidukist kohta, mis ei olnud sõiduki juurest näha. Sõiduk seisis selliselt niikaua, et parkimiskontrolör jõudis tulla sõiduki juurde, kontrollida, kas toimub mobiilside abil parkimine, koostada viivistasu otsuse ja sealt lahkuda. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et antud juhul oli tegemist sõiduki ettekavatsetud parkimisega, mitte peatumisega. Selle kinnituseks on vastustaja lisanud käesolevale vastusele parkimiskontrolöri poolt kontrolli käigus kaebaja sõidukist tehtud fotod. Nendest nähtuvalt saab lugeda tõendatuks, et 2 parkimiskontrolör kontrollis
19. juulil
20. a sõidukit Opel registreerimisnumbriga xxx xxx ning kontrolli (fotode tegemise) hetkel ei toimunud sõiduki juures sõitjate peale- või mahaminekut või veose laadimist. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimise algusaeg oleks fikseeritud nõuetekohaselt. Antud juhul kaebaja seda nõuet ei järginud ning parkimise algusaeg jäi teatavaks tegemata. Vastustaja põhistab seisukohad koos viidetega õigusnormidele. Lisaks märkis vastustaja, et sündmuskohal teostas parkimiskontrolli ka teistele sõidukitele, siis nähtub, et kontrolör oli sündmuskohal pikemalt ning kaebuse esitaja ei olnud peatunud momendiks. Kui kaebaja oleks andnud teada parkimisaja algusest, oleks ta esimesed 15 min saanud parkida tasuta. KOHTU SEISUKOHAD 4) Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määrusega nr 9 on kehtestatud parkimistasu, selle maksu tasumise kord ja tähtajad. Vastavalt määrusega kehtestatule lisa p 4.1 kohaselt mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimise tasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja viibis viivistasu otsuses märgitud kohas, so 23.07.09.a. Müürivahe tn 3, mis asub Tallinna vanalinna valveta tasulise parkimise tsoonis ja vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 5.2.1 (tasuline parkimisala) kohaselt kuulub Müürivahe tänav avaliku tasulise parkimise alasse. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduauto seisis tasulisel parkimiskohal ja parkimistasu oli maksmata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kõnealusel juhtumil oli tegemist parkimise või peatumisega. Liiklusseaduse § 3 lg 2 kohaselt määrab liikluskorra Vabariigi Valitsus liikluseeskirjaga. Liikluseeskirja § 2 lg 29 kohaselt mõistetakse parkimise all sõiduki ettekavatsetud seismajäämist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks ning lg 31 kohaselt mõistetakse peatumise all sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Seega saab järeldada, et sõiduki peatumine eristub parkimisest selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise. Kaebuse esitaja seletuse kohaselt jättis ta viivistasu otsuses märgitud ajal ja kohas sõiduki seisma, väljus sellest, ta lahkus koos kliendiga hotelli „Savoy“, et viia kliendi pagas hotelliruumi. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ta võttis sadamast peale Soomest tulnud kliendi ja kuna tegemist oli vanema naisterahvaga, kellel olid jalad haiged, siis tuli teda abistada pagasi viimisel hotellis asuva numbritoa ukseni. A.Õ. märkis, et klient läks esmalt hotelli administraatori juurde ja ilmselt sai seejärel teada toa numbri, misjärel sai tema koos kliendiga ja pagasiga liikuda numbritoani. See tegevus võttis aega ca 10-15 minutit. Ta oli takso uksed lukustanud, kuid ei kasutanud parkimiskella, mida tema sõidukis ei olegi, ta ei tähistanud parkimise aja algust, kuna ta ei pidanudki seda tegema 3 sest takso on ühistransport, kellele ei laiene tavasõidukitele kehtivad eeskirjad. Taksoteeninduse eeskirjad kohustavad klienti abistama, klient palus juba sõidukis olles, et teda aidataks pagasi viimisel kuni hotellitoani. Parkimiskontrolöri ta ise ei näinud. Leiab, et töötaja määras viivistasu valesti, kuna aega, mis kulub pagasi peale ja maha laadimiseks, ei loeta seaduse kohaselt parkimiseks. Kontrolör oleks pidanud vaatama, et taksomeetri ekraanilt nähtub taksomeetri arve. Kaebaja leiab, et tegemist oli erandliku olukorraga, kuivõrd väljak oli ülesse kaevatud ja ta ei saanud sõita hotelli ette ning pidi peatuma hotellist eemal, see olukord ei võimaldanud määrata viivistasu. Takso on ühistransport, mis võib peatuda igal pool ja igal ajal. Vastustaja on esitanud tõendid, millest nähtub, et hotell „Savoy“ juures teostati remont-töid ning kaebuse esitaja juhitud sõiduk asus kell 22.01 viivistasuotsuses märgitud kohas aadressil Müürivahe tn 3, mida kinnitavad ka vastustaja poolt toimikusse lisatud fotod. Parkimiskontrolör A.Vaus viibis sündmuskohal, kuivõrd ta on samal ajal vormistanud samas piirkonnas kell 21.48; 21.57; 22.04 ja 22.05 viivistasu otsused (tlk 29-31 ja vastustaja kirjalik vastus tlk 26-27). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et asjaolu, et kaebuse esitaja ei näinud kontrolöri, ei tähenda, et sündmuse asjaolud oleksid viivistasu määramiseks esitatud valesti. Kaebaja enda antud seletus ja vastustaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaebuse esitaja ei peatanud sõidukit momendiks. Kontrolör viibis sõiduki juures, kontrollis selle uste lukustamist, parkimistasu maksmist ning ei näinud selle aja jooksul kaebuse esitajat, samuti ei näinud teda kaebaja. Kuivõrd A.Õ. on selgitanud, et ta lukustas sõiduki, lahkus sõiduki juurest ning viibis hotellis kuni klient sai teada numbritoa, kuhu ta võib minna, seejuures kaebaja viibis koos temaga ning ta viis pagasi numbritoani, see võttis aega ca 10-15 minutit, siis nähtub, et kaebaja enda seletuse kohaselt oli tegemist muu tegevusega, kui seda on sõitja peale-või mahaminek või veose laadimine. Tallinna Linnavolikogu 03.03.05.a. vastu võetud määruse nr 16 „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja“ p 10.1.6 kohaselt on taksojuht kohustatud abistama sõitjaid üksnes pagasi (sõidukisse) paigutamisel (ja sealt välja tõstmisel). Kaebuse esitaja ei saa antud juhul toetuda viivistasu maksmise kohustusest vabanemiseks märgitud eeskirjale sõidukijuhile kehtivate kohustuste täitmisel, kuna eeskirjadest ei tulene kohustust viia pagas hotelli ja sealt numbritoani, mis võtab rohkem aega, kui seda on vaja sõitjate abistamiseks ja pagasi paigutamiseks märgitud eeskirjade kohaselt. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd kaebaja soovis abistada klienti, siis oli see tema kaalutlusotsus, kuidas ta seda teeb ning juhul, kui kaebaja sai sõidukis kliendilt palve ja nägi ette või pidi nägema ette, et ta lahkub sõiduki juurest pikemaks ajaks, kui seda näeb ette sõitja peale-või mahaminek ning veose laadimine, siis tuli tal kasutada kas parkimiskella või tähistada parkimise aja algus, mida kaebaja aga ei teinud. Sõiduki juurest lahkumisel ei omanud tähendust, kas konkreetse sõiduki näol oli tegemist taksoga või et sõidukit kasutatakse taksoveo osutamiseks. Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu“ p 2.1 kohaselt on parkimistasu objektiks kõik linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel) haagised. Seega tuli kaebajal lähtuda parkimise regulatsioonist. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja oli teadlik, et ta peab klienti teenindama tema poolt kirjeldatud viisil ja selline tegevus nõuab sõiduki juurest pikemat eemaldumist, sõiduki uste lukustamist, vaateväljast lahkumist, siis pidi ta arvestama, et sõiduki juurest lahkumisel võidakse tema tegevus kvalifitseerida mitte sõiduki peatamiseks, vaid parkimiseks. Kuna parkimiskontrolör kontrollis muuhulgas ka uste lukustamist ja vastustaja märkis, et sõiduki uksed olid lukus ning kaebaja kinnitas seda, siis nähtub, et kaebaja ka ise sellise tegevusega ilmselt eeldas, et ta võib sõidukist eemalduda pikemalt, kui seda on vaja peatumiseks. Parkimiskontrolör ei pidanudki kontrollima, mida näitab sõidukis olev taksomeeter. Lisaks märgib kohus, et sõiduki lühiajalisel peatamisel ei ole vajalik sõiduki ust lukustada. Parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid tegevusi, kui sõitjate peale-või mahaminek või veose laadimine ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav. 4 Juhul, kui kaebaja eeldas, et ta peab teenindama klienti ja viima tema pakid hotelliruumidesse, pidi ta aru saama, et ta asub ajama asju mujal, sõidukist eemal, seega tuli temal soovitud tegevuseks kasutada parkimiskella või jätta teave parkimise alustamise aja kohta või tasuda parkimise eest, mis oleks aidanud vältida tagajärgi. Ka täiendava selgituse esitamisega ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et ta üksnes peatas sõiduki vajadusest reisija mahaminekuks ning kauba mahalaadimiseks ning asjaolusid ei muuda ka kaebaja seisukoht, et tegemist oli „klienditeenindamisega“ või nn erandliku olukorraga. Sõidukijuhi tegevuse sisu ei muutnud asjaolu, et ta ei saanud vahetult peatuda hotelli ees. Vastustaja pidas antud juhul asjakohaseks viidata Tallinna Ringkonnakohtu poolt
21. märtsil
22. a tehtud otsusele nr 3-04-228 ja
23. novembril
24. a tehtud otsusele nr 3-05-
25. Ringkonnakohus on nendes otsustes avaldanud, et "Parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav." Ka käesolevas vaidluses on asja lahendav kohus seisukohal, et A.Õ. ei tõendanud, et tegemist oli üksnes sõiduki peatamisega, kuna leidis tõendamist, et kaebaja parkis sõiduki. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse
26. veebruari
27. a määruse nr 48 "Liikluseeskiri" nõuded on liiklejale täitmiseks kohustuslikud, siis ei saa neid nõudeid eirata ka juhul, kui kaebaja tegutses nn klienditeenindajana. Kuigi kaebaja ei ole viidanud konkreetselt ühelegi teenindamisega seotud normile, mis võiks tema seisukohta kinnitada, nähtub, et peatumise ja parkimise suhtes kehtivad reeglid tuleb sisustada LE alusel, mida liikluses osalev juht peab tundma ja täitma ning kohtu poolt viidatud taksoteeninduse eeskirjad ei anna kaebuse esitajale teistsuguseid õigusi. Seega määrati viivistasu õiguspäraselt ning kaebaja väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. 5) Riigikohtu Halduskolleegium otsuses nr 3-3-1-24-07 märgitakse, et viivistasu näol ei ole tegemist karistusega, seetõttu ei kuulu kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted; kohus ei saa antud juhul arvestada ajendeid, misssugustel subjektiivsetel asjaoludel jättis kaebaja parkimiskorralduse nõuded täitmata. Kohus juba märkis, et LS § 50.1 lg 4 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktiga 5.2.1 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Müürivahe tänav kuulub avaliku tasulise parkimisala "vanalinna" piirkonda. LS § 50.1 lg 4 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punkti 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Juhul, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul ei oma tähtsust kaebuse esitaja sõiduki juurest äraoleku kestvuse täpne aeg ja subjektiivsed põhjused, miks jättis kaebaja teavitamata parkimise algusajast. Samuti ei oma tähendust asjaolu, kas parkimise umbkaudset algusaega on tagantjärele võimalik välja selgitada. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et kontrolli teostamise hetkel ei olnud kaebaja nõuetekohaselt teada andnud parkimise alustamise kellaaega. Parkimiskontrolör saab lähtuda üksnes fikseeritud märgistusest ning tal ei ole kohustust jälgida, millal sõidukid tasulisele parkimisalale sisenevad. Kuna kontrolli teostamise ajal ei olnud parkimise eest tasu makstud, on viivistasu otsus koostatud parkimistasu maksmata jätmise eest. 5 Kontrolli teostamise ajal kell 22.01 oli kaebaja parkinud oma sõiduki avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks parkimiskella või kirjaliku teatega teatavaks tehtud. LS § 50.2 lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktide 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased. Kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimise algusaeg oleks fikseeritud nõuetekohaselt. Antud juhul kaebaja seda nõuet ei järginud ning parkimise algusaeg jäi teatavaks tegemata. Sõidukijuht on vastutav nii omaenese hooletuse kui ka liiklusalaste õigusaktide tundmise eest. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele ja kaebaja peab tasuma määratud viivistasu. Vaidlustatud viivistasu otsus nr 0053001560 on tehtud õiguspäraselt ning viivistasu otsuse tühistamiseks alus puudub. 6) HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 6