) §-ga 50 lg 1 ja hankedokumentide p-ga 10.1., mille kohaselt arvestab hankija ainult hanketeates ja hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidega. Hankija 25.08. 2009.a. ja 27.08.2009.a. selgitused pakkujate küsimustele on omavahel vastuolus. 22.10.2009.a. vaidlustuskomisjoni otsusega nr 218-09/113856 jäeti vaidlustus rahuldamata. Komisjon leidis, et vaidlustatud käskkiri ja selle aluseks olev hankekomisjoni 21.09.2009.a. nõupidamise protokoll on kooskõlas
-ga. Hanke alusdokumendid ei ava, mida tuleb mõista pakkumuste edukuse üle otsustamiseks kasutatavas hindamiskriteeriumis esitatud mõiste „teenuse maksumus” all. Hankedokumentide p 10.
Kuna hanke alusdokumentides puudub selgitus, mida hankija mõistab „teenuse maksumuse” all, ei saanud sellise mõiste avamine hankija selgituses kaasa tuua vajadust muuta hanketeadet või hankedokumente. Hankija 27.08.2009.a. selgitus nende andmete kohta, mis avaldatakse pakkumuste avamisel, pole vastuolus 25.08.2009.a. selgitusega selle kohta, milliseid hankedokumentide lisas 3 toodud vormis esitatud andmeid käsitletakse hindamisvalemis „teenuse maksumusena”, kuid vaidlustuskomisjon möönab, et 27.08.2009.a. selgitus ning selle alusel andmete avaldamine ja protokolli kandmine pakkumuste avamisel 2.09. 2009.a. on eksitavad. Hankija pidanuks avaldama pakkumuste avamisel ning kandma protokolli ühikute maksumused, mis oleksid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavate pakkumust iseloomustavate numbriliste näitajate väärtused
Kuid see eksimus pole aluseks hankemenetluse ega käskkirja nr 784 vaidlustatud osas kehtetuks tunnistamiseks. Teades hanketeates avaldatud pesemisele ja keemilise puhastusele kuuluvat riide-ja erivarustuse eeldatavat mahtu ning pakkumuste kogumaksumusi sirgpesu, segapesu ja keemilise puhastuse arvestuses, oli pakkujatel võimalik konkreetne ühiku maksumus ka ise välja arvestada. Kuna hanke alusdokumentides pole määratud, mida tuleks pakkumuste edukuse üle otsustamiseks kasutatavas hindamisvalemis mõista „teenuse maksumusena” ning ainus asjakohane selgitus on hankija poolt antud 25.08.2009.a., oli hankija kohustatud sellest juhinduma. Nimetatud selgitusega pole hankija muutnud hankedokumentides kehtestatud pakkumuse edukaks tunnistamise aluseks olevat hindamiskriteeriumi. Kuna 18.09.2009.a. käskkirja nr 768 aluseks oli edukate pakkumuste väljaselgitamine viisil, mis ei vastanud 25.08.2009.a pakkujatele antud selgitusele, polnud see käskkiri õiguspärane. 24.09.2009.a. käskkiri on käsitletav hankija teatena
Pealegi on käskkirja põhjendused esitatud käskkirjas viidatud riigihanke komisjoni 21.09.2009.a. protokollis. 29.10.2009.a. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ „Virumaa Puhastus“ tühistada vaidlustuskomisjoni otsus täielikult ja käskkiri nr 784 teda puudutavas osas ning ühtlasi peatada esialgse õiguskaitse korras hankemenetlus. 30.10.2009.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Kaitseministeeriumi ning peatas esialgse õiguskaitse korras kuni kohtulahendi jõustumiseni riigihanke IV osa hankemenetluse. 24.11.2009.a. määrusega asendas kohus vastustaja Kaitseministeeriumi viimase taotlusel Kaitsväega. 6.11.2009.a. sõlmis Kaitsevägi OÜ-ga „Tallinna Pesumaja“ raamlepingu nr 2/921 ja hankelepingu nr 2/921-1 ning 16.11.2009.a. AS-ga „Eesti Vanglatööstus“ raamlepingu nr 2/
lg 1 järgi tunnistatakse hange kehtetuks kui hanketeates või hankedokumentides pole esitatud pakkumuse hindamise kriteeriume või nende suhtelist osakaalu ning hankija on pakkumused avanud. Hankedokumentidest pole üheselt aru saada, milliste kriteeriumide alusel toimub hankelepingu sõlmimine raamlepingu kehtivuse perioodil - p 11.1 järgi on selleks majanduslik soodsus, p 11.5 järgi ei ilmne hankelepingu sõlmimise kriteerium ja p 11.6.4 järgi sõlmitakse hankeleping punktis 10 toodud hindamiskriteeriumi kohaselt, so madalaima maksumuse alusel. 25.08.2009.a. küsiti Kaitseväelt selgitust, kas hankedokumentide p 10.3 hinnavalemis mõeldakse erineva teenuse maksumuse all ühikuhindasid, millele pakkuja vastas lakooniliselt „jah“. Vastus jättis pakkumuste edukaks tunnistamise kriteeriumi ikkagi segaseks ja 27.08.2009.a. küsiti Kaitseväelt veelkord selgitust. Küsimuses juhitakse tähelepanu, et eksisteerib vastuolu pakkumuse maksumuse esitamise vormi(kus hinnad esitatakse kogumaksumusena) ja edukaks tunnistamise valemi vahel ning küsitakse, kuidas on tagatud pakkujate võrdväärne hindamiskohtlemine. Kaitsevägi vastas, et maksumused esitatakse kogumaksumusena vastavalt lisale 3, kus lisaks koondsummale esitatakse eraldi iga pesuliigi kogumaksumus – seega käib jutt ainult kogumaksumusest. Kaebaja pole nõus pakkumuste edukaks tunnistamisega ühikuhindade alusel, kuna nende hindade kasutamine koos hankedokumentide punktis 10.3 toodud valemiga muudab pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumi. See on vastuolus
§-ga 50 lg 1 ja hankedokumentide punktiga 10.1, mille kohaselt arvestab Kaitsevägi ainult hanketeates ja hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidega, milleks on madalaim hind ehk madalaim maksumus. Vaidlustuskomisjon jättis hindamata, kas hankedokumentide punktis 10.3 toodud pakkumuste edukaks tunnistamise hindamisvalem vastab madalaima hinna hindamiskriteeriumile. Nimetatud asjaolu tulnuks välja selgitada, kuna tegemist on juhtumiga, mis vastab
Hankedokumentide vaidlustamise aegumistähtaja kohaldamine pole kooskõlas Euroopa Kohtu 11.10.2007.a. eelotsusega analoogilises kohtuasjas nr C-241/06, kus kohus märgib, et direktiiviga 89/665, muudetud direktiiviga 92/50 ja eriti selle art 1 lõigetega 1 ja 3 on vastuolus, kui siseriiklikus õiguses ette nähtud aegumisnormi kohaldatakse nii, et pakkujatele pole antud võimalust esitada kaebusi seoses riigihankemenetluse valikuga või hankelepingu maksumuse hindamisega, kui hankija pole hankelepingu jaoks vajalikku kogust või lepingu üldist mahtu huvitatud isikule selgelt teatavaks teinud. Komisjon pole välja selgitanud, kas ühikuhinnad on samased pakkumuse maksumusega ning kas ühikuhindade kasutamine vastab madalaima hinna hindamiskriteeriumile. Pakkumuste hindamine teenuse ühikuhindade ja suhteliste osakaalude järgi pole pakkumuste hindamine madalaima hinna, vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, mis on kaks erinevat kriteeriumi(
). Üleminekut madalaimalt hinnalt(maksumuselt) majanduslikult soodsaimale pakkumusele, s.o. ühelt hindamiskriteeriumilt teisele ei saa teha hankija selgituses, selleks tuleb muuta hankedokumente ja hanketeadet
§-s 36 ettenähtud korras, mida aga pole tehtud. Vaidlustuskomisjon on teenuse hinna määratlemisel tuginenud ebaproportsionaalselt hankija 25.08.2009.a. selgitusele. Teenuse hinna määratlemisel tuleb lähtuda hankedokumentidest, hankija 25.08.2009.a. ja 27.08.2009.a. antud selgitustest ning pakkumuste avamise protokollist. Nende dokumentide koosmõju hindamisel ilmneb, et hanget on läbi viidud kogumaksumuse, mitte ühikuhindade alusel.
-st tuleneb üheselt, et ühikuhinnad pole pakkumuse maksumus, vaid on 4 selle arvutamise aluseks(§-d 20 lg 1 p 1; 50 lg 5). Seega tuleb pakkumuste hindamisel madalaima maksumuse alusel lähtuda ainult pakkumuse kogumaksumusest. Vastavalt
§-le 3 lg 2 peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; § 108 lg 2 kohaselt võidakse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui hankija rikub
-i ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades hankemenetlust jätkata. Vaidlustatud käskkirjas puudub põhjendus ja seda pole ka käskkirjas viidatud protokollis. HMS § 56 järgi peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Hankija esindaja saadetud elektrooniline seletuskiri ei vasta eeltoodud tingimustele. Kuna vaidlustatud raamlepingud ja hankeleping on sõlmitud ajal, mil hankemenetlus kõnealuse riigihanke IV osas oli kohtu 30.10.2009.a. määrusega peatatud, on need lepingud tühised ja nende sõlmimine õigusvastane. Kuigi kohus edastas Kaitseväele nimetatud määruse 24.11. 2009.a., olid lepingute teised osapooled määruse õigeaegselt kätte saanud ning lepingute sõlmimise ajal hankemenetluse peatamisest teadlikult, millest oli neil kohustus informeerida ka Kaitseväge. Vastustaja vaidlustuskomisjon palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks kaevatud otsuses toodule järgmised seisukohad. Vastavalt
lg-le 1 peab vaidlustus hanke alusdokumentide peale olema vaidlustuskomisjonile laekunud 7 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest ning vähemalt 3 tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. Hanketeates ja hankedokumentides on vasturääkivusi ning terminite ebajärjekindlat kasutamist, sealhulgas esineb vastuolu hankedokumentide p-de 10.
§-s 108 lg 1 p 1 nimetatud „pakkumuse edukuse üle otsustamisel kasutatava pakkumuste hindamise kriteeriumi”.
lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega, §-st 71 tulenevalt toimub hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel juba väljaspool hankemenetlust. Hanketeate II osa p 1.3 kohaselt on vaidlusalune riigihange korraldatud raamlepingu sõlmimiseks. Seega lõpeb hankemenetlus raamlepingu sõlmimisega ning hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel ei ole osa hankemenetlusest. Järelikult pole hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
lg 2 alusel kaebuses toodud põhjustel võimalik, sest hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel pole osa vaidlusalusest hankemenetlusest, mistõttu ükskõik milline asjaolu ka ilmneks seoses hankelepingu sõlmimisega raamlepingu alusel, ei saa see takistada hankemenetluse jätkamist, sest hankemenetlus on selleks ajaks juba lõppenud. Vastustaja(hankija) Kaitsevägi palub jätta kaebus rahuldamata.
Kuna algselt oli haldusasjas määratud vastustajaks Kaitseministeerium, ei teavitatud Kaitseväge Tallinna Halduskohtule 5 kaebuse esitamisest ja esialgse õiguskaitse kohaldamisest, mistõttu Kaitsevägi sõlmis riigihanke raames edukaks tunnistatud pakkumused esitanud isikutega raamlepingu. Sellega on riigihanke menetlus lõppenud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 7 lg 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kaebajal pole enam võimalik hankemenetluses osaleda. Kuid isegi kui kaebajal oleks kaebeõigus, on vaidlustatud otsus, käskkiri ja lepingud õiguspärased. Põhjendamatu on kaebaja väide, et hankemenetlus tuleks tunnistada
Hanketeate p IV.2.1 kohaselt oli hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks madalaim hind. Hankedokumentide p 10.3 järgi on pakkumuse edukuse üle otsustamisel hindamiskriteeriumiks madalaim maksumus. Seega näevad nii hanketeade kui ka hankedokumendid eduka pakkumuse väljaselgitamiseks kasutatava hindamiskriteeriumina ette pakkumuse maksumuse. Võttes arvesse, et hankedokumentide lisa 3 vormi kohaselt tuli pakkumustes esitada nii ühikumaksumused kui ka kogumaksumused erinevate pesuliikide kohta, sätestas hankedokumentide p 10.3 täpse valemi, mille abil selgitada välja kokkuvõttes riigihankes kõige madalama maksumusega pakkumused. Kuna hanketeates ja -dokumentides sätestatud tingimusi
§-s 121 lg 1 ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustatud, on need hankijale ja kõikidele pakkujatele siduvad. Seega pidi hankija selgitama edukad pakkumused välja just madalaima maksumuse alusel, kasutades ettenähtud valemit. Kaebaja viidatud hankedokumentide punktid 11.1 ja 11.4 ei reguleeri riigihankes esitatud pakkumuste hindamist, vaid üksnes lepingute sõlmimist pärast edukate pakkumuste väljaselgitamist.
lg 3 kohaselt nimetab hankija hankedokumentides, kas ta sõlmib hankelepingu tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel, kui ta ei nimeta seda hanketeates. Kuna Kaitsevägi on juba hanketeate punktis IV.2.1 nimetanud, et hankeleping sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumused esitanud pakkujatega, siis prevaleerib
Seega sõlmitakse hankeleping madalaima maksumusega pakkumused esitanud pakkujatega ning hankija ei pidanudki hanketeates kindlaks määrama
lg 4 kohaseid majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks kasutatavaid hindamiskriteeriume(näit. pakkumuse kvaliteet, esteetilised ja funktsionaalsed omandused jpm) ja nende kriteeriumide osakaalusid. Kaitsevägi pole riigihanke menetluse vältel muutnud hankelepingu sõlmimise alust. Asjaolu, et hankija määras hankedokumentide punktis 10.3 kindlaks valemi, mille alusel selgitada välja erinevate pesuliikide osas esitatud hinnapakkumiste kokkuvõttes madalaima maksumusega pakkumused, ei too kaasa hanketeates ja -dokumentides ettenähtud pakkumuste hindamise kriteeriumi „madalaim hind“ muutumist kriteeriumiks „majanduslikult soodsaim pakkumus“. Kõnealuse valemi sisuks on arvestada kokku pesuliikide lõikes esitatud ühikumaksumused, korrutades need valemis ettenähtud osakaaluga, eesmärgiga selgitada välja kokkuvõttes madalaima maksumusega pakkumused. Kui hankija sõlmiks lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, kasutataks valemis
§-st 31 lg 4 nähtuvalt lisaks hinnakriteeriumile ka teisi näitajaid, millest mõned ei ole oma olemuselt sageli üldse mõõdetavadki(näit. kvaliteet). 25.08.2009.a. selgitusega ei muutnud hankija ära hankedokumentide punktis 10.3 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumi, vaid täpsustas selle rakendamist hankemenetluses. Pakkujad pidid oma pakkumuste koostamisel pesuliikide lõikes ühikuhindade kindlaksmääramisel arvestama sellega, et pakkumuste hindamisel lähtutakse ühikuhindadest. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja käsitlus, mille kohaselt ei saa
-st tulenevalt ühikuhindu kasutada pakkumuste hindamisel, sest ühikuhindu ei saa lugeda pakkumuse maksumuseks ehk hinnaks.
ei sätesta reegleid selle kohta, kas hankija näeb konkreetse hanke alusdokumentides madalaima maksumusega pakkumuste väljaselgitamiseks ette lähtumise ühikuhindadest, koondmaksumustest vms. Hankija enda otsustada on, kas konkreetsel juhul on otstarbekam võtta aluseks ühikuhinnad, koondmaksumused vms. Kaebaja viited
§-le 20 on asjakohatud, sellest sättest ei tulene nn „pakkumuse maksumuse“ legaaldefinitsiooni ega nähta seal ette pakkumuse hindamise kriteeriume.
lg 5 ei selgita pakkumuse maksumuse ja ühikuhindade erinevust, selles märgitakse 6 üksnes, et kui hankelepingu alusel makstakse tasu ühikuhindade alusel, kuid pakkumuses esitatud ühikuhindade koondsumma erineb summast, mille hankija ühikuhindade liitmisel saab, on hankijal võimalik arvutusviga parandada. Nimetatud sättest ei tulene keeldu lähtuda madalaima maksumusega pakkumuse väljaselgitamisel ühikuhindadest, kui hankija seda hanke alusdokumentides või nende kohta antud täpsustatavates selgitustes ette on näinud. Kuna hindamiskriteeriumite kehtestamine konkreetses riigihankes on hankija diskretsioon, tuleb kehtestatud hindamiskriteeriumi sisustamisel lähtuda hankija 25.08.2009.a. selgituses antud tõlgendusest – aluseks tuleb võtta ühikuhinnad. Seega on täiesti asjassepuutumatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei saanud Kaitsevägi valemi rakendamisel võtta aluseks ühikuhindu, vaid pidi lähtuma koondmaksumustest. Pakkuja ei saa riigihanke menetluses hankijale ette kirjutada, missuguseid hindamiskriteeriume pakkumuste hindamisel kasutatakse. Riigihanke menetluse raames otsuste tegemisel tuleb hankijal lähtuda
-i, mitte HMS-i nõuetest. Erinevalt juhtudest, kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel(
lg 2 lause 2), ei nõua
lg 3 juhul, kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima maksumusega pakkumuse alusel, põhjendatud kirjaliku otsuse tegemist sellise pakkumuse edukaks tunnistamisel. Siiski pole vaidlustatud käskkiri jäänud motiveerimata, sest see viitab riigihanke komisjoni 21.09.2009.a. nõupidamise protokollile, milles sisalduvad põhjendused.
lg 1 kohaselt pole hankija kohustatud edastama pakkujatele nende või nende pakkumuste kohta hankemenetluses tehtud otsust, vaid 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest tuleb edastada asjakohane teade otsuse kohta. Alles siis, kui pakkuja esitab hankijale taotluse väljastada edukat pakkujat iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkuja või pakkujate nimed, tuleb asjakohane informatsioon taotluse esitanud isikule edastada(
Kaitsevägi teavitas pakkujaid käskkirja nr 784 tegemisest ning saades kaebajalt taotluse esitada põhjendused käskkirja tegemise kohta, saatis otsuse tegemise põhjendused. Väär on kaebaja arvamus, et madalaima maksumusega pakkumuse väljaselgitamisel on tegemist hankija kaalutlusotsusega. Hankija saab vastava otsuse tegemisel lähtuda üksnes hankemenetluses kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumitest ja nende täpsustamiseks antud selgitustest. Hankijal puudub kaalutlusruum otsustada hindamiskriteeriumite alusel edukaks tunnistatud pakkumuse asemel mõne teise pakkumuse edukaks tunnistamise üle. Seega ei pea pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses sisalduma hankija kaalutlused HMS § 56 lg 3 tähenduses.
lg 2 ja § 55 kohaselt on lubatud edastada käskkirja nr 784 põhjendused pakkujale elektronposti vahendusel ning kindlasti ei pea põhjendusi sisaldav dokument iseseisvalt vastama haldusakti vorminõuetele. Ja isegi kui riigihanke läbiviimisele kohalduks HMS ning käskkirja nr 784 tegemisel oleks rikutud haldusakti motiveerimise nõuet, poleks käskkirja kehtetuks tunnistamine põhjendatud, sest hankijal tuleks teha uus samasisuline otsus. Ka HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaitsevägi pole rikkunud vaidlustatud lepingute sõlmimisel
§-st 128 lg 1 tulenevat 14-päevase kohustusliku ooteaja nõuet ega halduskohtu 30.10.2009.a. esialgse õiguskaitse määrust, kuivõrd nende lepingute sõlmimise ajal 6. ja 16.11.2009.a. polnud Kaitsevägi veel kohtumenetlusse kaasatud ning ta polnud teadlik kaebaja poolt kohtusse esitatud kaebusest. Samuti polnud Kaitsevägi 30.10.2009.a. kohtumääruse adressaat ning kohus polnud talle seda määrust seaduses ettenähtud korras teatavaks teinud ega kätte toimetanud. Kolmas isik OÜ „Tallinna Pesumaja“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmandad isikud on vaidlustusmenetluses kinnitanud, et on üheselt mõistnud hindamiskriteeriume. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vaidlustusperiood oleks määramatu ja kaebaja saaks sel ajal jätkata teenindamist eelmiste teenushindade alusel, mis on oluliselt kõrgemad hanke soodsamatest pakkumistest. OÜ „Tallinna Pesumaja“ poolt esitatud parima pakkumise läbi on Kaitse7 väel võimalus hoida kokku kulutusi, mille kaudu aitame koos kaasa Eesti Vabariigi majandusliku olukorra paranemisele ja kiiremale majanduskriisist väljumisele. Kolmandad isikud AS „REA AV“ ja AS „Eesti Vanglatööstus“ paluvad jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustuskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud. Väär on Kaitseväe seisukoht, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna Kaitsevägi sõlmis riigihanke raames edukaks tunnistatud pakkumused esitanud isikutega raamlepingu ning sellega on hankemenetlus lõppenud.
Kõnealuses riigihankes pidi hankija vastavalt hankedokumentide punktidele 11.
lg 3 sätestab, et hankija nimetab hankedokumentides, kas ta sõlmib hankelepingu tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel, kui ta ei nimeta seda hanketeates. Hanketeate punktis IV.2.1 on hankelepingu sõlmimise kriteeriumina märgitud madalaim hind. Osundatud sätte teise lause kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel juhul, kui pakkumuse majanduslik soodsus hankija jaoks sõltub üksnes pakkumuse hinnast ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on hankedokumentides ammendavalt määratletud. Eelnevast nähtuvalt on madalaima hinnaga pakkumus majanduslikult soodsaima hinnaga pakkumuse eriliik, mille majanduslik soodsus sõltub üksnes pakkumuse hinnast. Kuna seaduses on selle kriteeriumi puhul kasutatud terminit „majanduslik soodsus“, siis ei saa pidada õigusvastaseks Kaitseväe poolt sama kriteeriumi alusel parima pakkumise iseloomustamiseks termini „majanduslikult soodsaim pakkumus“ kasutamist hankedokumentides. Kohus möönab, et korrektsem olnuks kasutada väljendit „kõige madalama hinnaga pakkumus“, kuid samas oli kaebajal võimalik küsida hankijalt asjakohast selgitust, kui temale see küsimus ebaselge tundus. Kaebaja etteheide, et p 11.5 järgi ei ilmne hankelepingu sõlmimise kriteerium, on alusetu, sest selles punktis viidatakse punktile 11.4., kus on märgitud, et hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga. 8 Hindamist majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi järgi reguleerib
lg 4, mis sätestab, et kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, nimetab ta hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, milleks võivad olla eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonda mõjutavad omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning selle maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel vahetult teenuste osutamise või ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute spetsiifilised tõendatud oskused või kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate teenuste või tehtavate ehitustööde kvaliteet, hankelepingu täitmise tähtaeg; hankija nimetab pakkumuste majandusliku soodsuse hindamise seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab. Kuna vaidlusaluse riigihanke hankelepingu sõlmimise ainsaks kriteeriumiks on madalaim hind, siis ei saanud Kaitsevägi ka hankemenetluse kestel hindamiselt madalaima hinnaga pakkumuse alusel üle minna hindamisele majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Vaidlustuskomisjon kohaldas hankedokumentide punkti 10.3 vaidlustamisele õigesti aegumistähtaega. See pole vastuolus Euroopa Kohtu 11.10.2007.a. eelotsusega kohtuasjas nr C241/06. Nimetatud eelotsuse punktis 57 märgib kohus, et direktiiviga 89/665 ja eriti selle art 1 lõigetega 1 ja 3 on vastuolus, kui siseriiklikus õiguses ette nähtud aegumisnormi kohaldatakse nii, et pakkujatele pole antud võimalust, s.o. piisavalt aega, esitada kaebusi seoses riigihankemenetluse valikuga või hankelepingu maksumuse hindamisega, kui hankija pole hankelepingu jaoks vajalikku kogust või lepingu üldist mahtu huvitatud isikule selgelt teatavaks teinud. Samas nendib Euroopa Kohus eelotsuse punktis 56, et põhimõtteliselt on riigihanke eeskirjade väidetavate rikkumiste vaidlustamisele aegumisnormi kohaldamine siseriiklikus õiguses kooskõlas ühenduse õigusega. Kaebaja arvates pole ühikuhinnad pakkumuse maksumus, vaid on selle arvutamise aluseks ning pakkumuste hindamisel tuleb lähtuda üksnes pakkumuse kogumaksumusest. Et Kaitsevägi kasutab madalaima hinnaga pakkumuse väljaselgitamiseks hankedokumentide punktis 10.3 toodud valemis ühikuhindasid, pidi kaebajale selgeks saama hiljemalt 25.08.2009.a. ning kui tema arvates selline hindamine oli õigusvastane, pidanuks ta kooskõlas
§-ga 121 lg 1 hiljemalt 3.09.2009.a. esitama vaidlustuse, mida kaebaja aga ei teinud. Kohus nõustub vastustajatega, et käskkiri nr 784 on koostatud ja kaebajale teatavaks tehtud kooskõlas
-i sätetega. Käskkirjas endas puudub küll motivatsioon, kuid see on esitatud käskkirjas viidatud hankekomisjoni 21.09.2009.a. koosoleku protokollis. Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, ei riku kaevatud lepingud ja nende sõlmimise toimingud kaebaja õigusi. Kaitsevägi taotleb kaebajalt HKMS § 92 lg 1 alusel 63 280 kr õigusabikulude väljamõistmist, mille moodustavad asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulud. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et HKMS §-st 93 lg 5(varem kehtinud redaktsiooni §-st 87 lg 2) lähtuvalt tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata menetluskulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o. kulud, mis pole üldse vajalikud. Asutuse kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei eeldanud käsitletava kaebuse lahendamine asutusevälise õigusabi kasutamist. Kohtunik: D.Maastik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.