← Eesti

2-07-31204/26

Obsah (7)§ 187§ 123§ 440§ 230§ 162§ 164§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-31204 08. juuni 2009, Narva Kohtuasi O P hagi J K vastu põlvnemise tu

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 2

(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED O. P esitas kohtule 24.08.2007 hagi lapse põlvnemise tuvastamise, lapse sünnitunnistuses kanne isa kohta muutmise ja elatise nõudes. 28.02.2008 esitas O. P hagiavaldus, kus muutis hagi nõuded (tl 18-19). Muudetud hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates juunist 1995.a. kuni 1997 aastani. Kooselust pooltel XXX sündis poeg E P. Lapse sünniaktis kanne isa kohta on tehtud hageja sõnade järgi. Hageja on üksikema, seda kinnitatakse ka Pensioniameti tõendiga. Mitmekordselt tegi hageja kostjale ettepaneku maksta lapse ülalpidamiseks elatist, kuid kostja keeldus. Kostja ei eita, et E P on tema poeg. Hageja on sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kostja vabatahtlikult keeldub last ametlikult tunnistamast, sünniaktis kanne isa kohta muutmast ja maksmast elatist tema ülalpidamiseks. Igakuiselt lapse ülalpidamiseks on vaja: kodune toiduraha- 1500 krooni (50 krooni päevas) kooli toiduraha - 300 krooni (15 krooni päevas) inglise keele eest - 100 krooni koolitarbed - 250 krooni, hügieenitarbed - 150 krooni, korteri ja kommunaalteenuste tasumine - 400 krooni. Taskuraha - 200 krooni, riided ja jalatsid - 4000 krooni/igas kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati, mis moodustab 1333 krooni/kuus. Nõnda moodustavad igakuised alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused 4233 krooni. Hageja pole saanud sissetulek kuna ta töötu. Lapse ülalpidamisel aitab hageja ema. Hagejal on teine laps abielust, kes sündis 2004 aastal. Hageja saab lapsetoetus on 600 krooni ja üksikvanemtoetus on 300 krooni igakuiselt. Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub perekonnaseadusega kindlaks määratud kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale. 2006 elatise suurus oli 1500 krooni, 2007 - elatise suurus - 1800 krooni aga elatistest hageja peab maksta tulumaks ja lapse ülalpidamisel jääb ainult 2006 aasta eest 1155 krooni, 2007 aastal jääb ainult 1404 krooni, 2008 aastal jääb ainult 1718,25 krooni aga seda summa ei ole piisav. Sellega hageja peab paluma kohtult määrata elatised tulumaksu lisadega. Ülaltoodu alusel palub hageja tuvastada, et E P, sünniaeg XXX, põlvneb kostjast. Sisse nõuda kostjalt poja E, sünniaeg XXX, ülalpidamiseks hageja kasuks 1845 krooni alates 24.08.2006.a. 3
(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 kuni 31.12.2006 ja 2196 krooni alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007.a 2631,75 krooni alates 01.01.2008.a lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, vaid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära millele lisandub tulumaksu. Välja mõista kostjalt menetluskulud hageja kasuks. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 123

tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 24.08.2007. Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15000 krooni. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis alates 24.08.2007 kuni 31.12.2007 summas 2196 krooni ja alates 01.01.2008 kuni 24.05.2008 summas 2631,75 krooni, seega antud asja hagihind moodustab 36942,75 krooni /(2196 krooni * 4 kuud) + (2631,75 krooni * 5 kuud) + 15000 krooni/. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi vastuse kohaselt (tl 30) ta hagi ei tunnista. Kostja tõepoolest kohtus hagejaga mingi aja jooksul, kusjuures neil oli isegi kavatsus tulevikus perekond luua. Hageja sünnitas lapse ja teatas kostjale, et ta ei ole tema lapse isa ning soovitas kostjal rohkem mitte kunagi tema silme alla sattuda. Kostja teadis, et hageja kohtus kostjaga samal ajal teiste meestega. Neli aastat hiljem hageja otsustas äkki tuvastada, et tema lapse isa on kostja. Põhjused ja asjaolud, kuidas ta selleni jõudis, on kostja jaoks täiesti arusaamatud. Hageja ei ole oma hagiavalduses selle kohta sõnagi lausunud, ta ainult kirjeldab üksikasjaliselt kõiki lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Sellises olukorras tundub, et hageja teeb seda mitte lapse, vaid ainult iseenda materiaalsetest huvidest lähtuvalt. Kostja tunnistajaid eelmenetluse käigus kohtusse kutsuda ei soovi. Soovib, et kohus vaataks asja läbi kohtuistungil poolte osalemisega. Lähtudes eeltoodust kostja palub jätta hageja haginõuded täies ulatuses rahuldamata, kõik menetluskulud jätta hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA 4

(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 34) kostja vastuses esitab kohtule väär andmed. Hageja mitte kohtus minge ajajooksul kostjaga, aga pooled elasid vabaabielus kaks aastat alates juunist 1995.a. kuni 1997 aastani. Kooselust pooltel XXX sündis E P. Kostja vastuväided, et hagejal oli teine mees, ei ole põhjendatud ning suunatud lapse kostjast põlvnemise kõrvaldamiseks. Huvitav info sellest, et kostja arvab, et neli aastat hiljem hageja otsustas tuvastada lapse põlvnemise. Laps on 12-aastane. Ei ole selge miks kostja märkis 4 aastat ning millisest ajast on vaja arvestada 4 aastat. Kostja märkis, et ta ei soovi maksma nii suurem elatised, siis hagejale aru saamatu mida kostja vaidlustab lapse põlvnemist või elatise väljamõistmist. Kui kostjal on kahtlusi lapse põlvnemise kohta, siis hageja palub määrata DNA ekspertiis lapse kostjast tuvastamiseks. Kui kostja ei soovi vabatahtlikult tuvastada, et ta on hageja jätta kostja kanda lapse isa, siis kõik menetluskulud palub KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, kostja võttis hagi õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes ja elatise väljamõistmise nõudes, kuid ei nõustunud elatise suurusega ja ajaga, millest alates palutakse elatise väljamõistmist. Kostja leiab, et kuna käesoleva ajani lapse sünniakti isana on kantud mingi Jevgeni Pavlov, siis palub ta mõista elatis välja alates otsuse tegemise päevast. Kostja on nõus tasuma elatist summas 800 krooni, kuna praegu ta on töötu, palub kohaldada PKS § 61 lg 5 ja 6. Hageja ei ole kostja ettepanekuga nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest tulenevalt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kostja võttis kohtuistungil hagi lapse põlvnemise tuvastamise osas õigeks. Kohus ei näe põhjust sellega mitte arvestada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjat selleks sunniti, seega on see kostja tegelik tahe. Vastavalt 13.04.2009 ekspertiisiaktile nr GE-0361-09/1130 (tl 50-51) DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et J K isadus E P suhtes ei ole välistatud ning J K saab väga suure tõenäosusega olla E P bioloogiline isa. Seega rahuldab kohus O P hagi lapse põlvnemise tuvastamise osas kostja poolt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et O. P hagi elatise nõudes kuulub samuti rahuldamisele. 5

(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.

§ 230

lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Poolte laps sündis 16.04.1997 (tl 4 pöördel), seega on ta praegu 12-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:  7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Lapse vajadused ja nende suurust kostja ei vaidlustanud. Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2247,50 krooni (2182 krooni * 3% + 2182 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 713.aastasele lapsele moodustasid 2339,65 krooni (2247,50 krooni * 4,1% + 2247,50 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2005 aastaga oli 2006.aastal 4,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2442,55 krooni (2339,65 krooni * 4,4% + 2339,65 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2006 aastaga oli 2007.aastal 6,6%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2603,80 krooni (2442,55 krooni * 6,6% + 2442,55 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2007 aastaga oli 2008.aastal 10,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 713.aastasele lapsele moodustasid 2874,60 krooni (2603,80 krooni * 10,4% + 2603,80 krooni). Seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2774,60 krooni. Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1. 6

(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Hageja ülalpidamisel on veel üks laps (tl 4 pöördel). Mõlemad pooled on töötud (tl-d 3 pöördel, 65, 63). Kostja palus kohaldada PKS § 61 lg-d 5 ja 6, millede kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
  2. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu (punkt 1) või lapsel on piisav sissetulek (punkt 2) või ilmnevad mud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (punkt 3). Kostja on töövõimeline noormees ja lapsel puudub igasugune sissetulek. Asjaolu, et kostja käesoleval ajal ei tööta ei ole mõjuv põhjus, et mitte mõista elatis välja miinimummääras. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et leida tööd ja pidada ülal oma lapsi. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist seadusega ettenähtud miinimummääras ja PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 nimetatud asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus peab põhjendatuks lisada elatise summale ka tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse §-le 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg
  3. Hageja palus mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt ehk alates 24.08.2006, kostja nõustus tasuma elatis alates kohtuotsuse tegemise päevast, millega tuvastatakse lapse põlvnemine temast. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  4. lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kostja võttis omaks, et ta on lapse isa, laps sündis 16.04.1997, seega lapse ülalpidamiskohustus tekkis kostjal alates16.04.
  5. Kostja tunnistas, et ei tasunud lapse ülalpidamiseks elatist, millega rikkus ülalpidamiskohustust. Kohus peab asjakohatuks kostja väidet, et kuni otsuse tegemiseni tuleb elatis mõista välja teiselt isikult, J P. Lapse E P sünniakti kohaselt (tl 24) on isa nime kanne tehtud PS § 43 alusel. PKS § 43 lg 1 kohaselt kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse paragrahvides 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema 7
(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Lapse sünniakti on isa perekonnanimena kantud ema perekonnanimi ja isa eesnimena kantud nimi ühtib kostja eesnimega. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud täies ulatuses ja see tuleb ka rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja elatis alates 24.08.2006 igakuiselt miinimummääras, millele lisandub tulumaks järgmiselt:  alates 24.08.2006 kuni 31.12.2006 summas 1500 krooni pluss tulumaks 23%, mis teeb 1845 krooni kuus  alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni pluss tulumaks 22%, mis teeb 2196 krooni kuus  alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni pluss tulumaks 21%, mis teeb 2631,75 krooni kuus. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12.11.2007 määrusega rahuldati O. P taotlus menetlusabi andmiseks ja vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest, kohustades O. P tasuma riigilõivu summas 200 krooni, s.o 10% makstavast riigilõivust.

§ 190

lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega tuleb mõista kostjalt riigituludesse välja riigilõivu näol 1800 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 8

(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2010.a kohtuotsusega,
  1. Tühistada Viru Maakohtu 08.06.
  2. a otsus elatisele tulumaksu juurdearvamise ning riigilõivu väljamõistmise osas.
  3. Teha selles osas uus otsus, millega mõista välja elatis maakohtu poolt nimetatud suurustes ilma tulumaksuta hageja kasuks ning riigilõiv 800 kr riigi tuludesse.
  4. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  6. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
  8. O P hagi J K vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes rahuldada täies ulatuses.
  10. Tuvastada, et XXX O P sündinud laps E P (ik XXX, E P sünniakt koostatud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Sillamäe filiaali poolt 23.04.1997 (kanne nr 42) põlvneb J K (E K, ik XXX, elukoht: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, vallaline).
  12. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus Perekonnaseisuameti filiaali Sillamäe 23.04.1997 koostatud E P sünniakt (kanne (Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakond, Ida-Viru poolt poolt nr 42) asub aadress Keskväljaku 1; 41594, JÕHVI).
  14. Mõista J K välja O P kasuks elatis poja E P ülalpidamiseks igakuiselt järgmiselt: - alates 24.08.2006 kuni 31.12.2006 summas 1500 krooni kuus; - alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni kuus. - alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 9
(10)Tsiviilasi nr 2-07-31204 kuni 16.04.2015, summas 2175 krooni kuus.
  2. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära või tulumaksu suuruse muutmisel ei või elatusraha summa olla vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  4. Elatise summa peab olema tasutud hiljemalt iga jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.
  6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  8. Mõista J K riigituludesse välja menetluskulude katteks riigilõivu näol 800 (kaheksasada) krooni.
  10. Anda J K tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole Nr 10220034796011 SEB pangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 – 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Menetluskulude jaotus Menetluses kantud kulud jätta mentlusosaliste endi kanda. Kohtuotsus jõustus
  11. märtsil 2010.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Ljudmila Gerstman 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.