3-09-1418/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1418 Otsuse kuupäev

1. august 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Alar Kaljuranna kaebus Tartu Vangla direktori
2. märtsi
3. a käskkirja nr 1-4/357 tühistamiseks 31.08.2009.a kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kaebuse esitaja Alar Kaljurand; Vastustaja Tartu Vangla; Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 01.10.
4. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
5. Tartu Vangla direktori 13.03.
6. a käskkirjaga nr 1-4/357 karistati Alar Kaljuranda distsiplinaarkorras 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 nõuete süülise rikkumise eest, kuna A. Kaljurand 14.02.
7. a kella 17.00 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone sektoris E6 ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele minna kambrite lukustamise ajal temale määratud elukambrisse, vaid jalutas sektsioonis ringi.
8. Alar Kaljurand esitas 27.03.
9. a Justiitsministeeriumile vaide, mis jäeti Justiitsministeeriumi 02.06.2009.a vaideotsusega rahuldamata. 3.Alar Kaljurand esitas 30.06.
10. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 13.03.
11. a käskkirja nr 1-4/357 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused 1
12. Kaebaja märgib oma kaebuses, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebuse kohaselt on 14.02.
13. a vanglaametnik M. Langa ettekandes nr 195 märgitud, et kaebaja olevat keeldunud minemast oma kambrisse ja olevat jalutanud koridoris ringi. Kaebaja arvates on see vanglaametnike poolt alusetult koostatud. Kaebaja leiab, et vanglaametnikud on oma ametiseisundit kuritarvitanud halva tuju tõttu. A. Kaljurand märkis, et kirjutas 05.03.
14. a seletuskirja juhtunu kohta, mille kohaselt ei anta kinnipeetavatele teada, et hakatakse kambri uksi sulgema. A. Kaljurand viibis sektsiooni teises otsas, vaatas kaaskinnipeetavate juures telekat ning ei kuulnud kui vanglaametnikud sisenesid sektsiooni ja hakkasid kambri uksi sulgema. Tartu Vangla on kaebaja arvates rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-st 2 tulenevaid õigusi, mille kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Kaebaja märgib, et soovis tutvuda ettekande sisuga, kuid talle keelduti seda tutvustamast. Seda märkis kaebaja ka 23.02.
15. a teatises distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Kaebaja märgib, et talle teatati distsiplinaarrikkumisest alles 10 päeva möödudes, mis ei ole mõistlik aeg ja seda ei saa nimetada koheseks teatamiseks. Kaebaja märgib, et 13.03.
16. a tutvustati talle distsiplinaarmenetluse protokolli, millele soovis anda ka selgitusi. Seda aga kaebajale ei võimaldatud. See on kaebaja arvates menetlusnormide rikkumine vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 98 p-le 3, mille kohaselt distsiplinaarmenetluse protokollile lisatakse kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Samuti märgib kaebaja, et esitas käskkirja nr 1-4/357 kehtetuks tunnistamiseks vaide. Justiitsministeerium aga vastas vaidele viivitusega, millega rikkus haldusmenetluse seaduse §-i
17. Kaebaja arvates on rikutud tema õigusi ja tema pole vangla sisekorraeeskirja p-i 7.1.1 rikkunud. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla direktori 13.03.
18. a käskkiri nr 14/
19. Vastustaja seisukohad 5.Tartu Vangla leiab, et Alar Kaljuranna kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. A. Kaljurand esitas vaidlustatud käskkirja peale 27.03.
20. a vaide, mille esitamist põhjendas sellega, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusenorme. Justiitsministeerium jättis oma 02.06.2009.a vaideotsusega nr 11-77334 vaide rahuldamata, asudes seisukohale, et Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus ei ole menetlusnorme rikutud, A. Kaljuranna distsiplinaarsüüteo õigusvastasus ja süü rikkumise toimepanemises on tõendatud, A. Kaljuranna distsiplinaarkorras karistamine õigustatud ning direktori 13.03.2009.a käskkirja nr 1- 2 4/357 andmine õiguspärane. Tartu Vangla nõustub kõigi Justiitsministeeriumi vaideotsuses märgitud vaide rahuldamata jätmise põhjendustega ning jääb oma 03.04.2009.a vaide edastamises nr 6-21/8789 antud selgituste juurde. Vaidemenetluses on põhjalikult selgitatud, et Tartu Vangla poolt ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme rikutud. Kaebaja jääb oma kohtule esitatud kaebuses samade põhjenduste juurde, mis vaidemenetluses (distsipliinirikkumisest ei teavitatud koheselt, protokoll ei sisalda tema kirjalikke märkusi), aga ei selgita, kuidas on need väidetavad rikkumised mõjutanud tema distsiplinaarkorras karistamise otsustamist või vale otsuse tegemist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajale on mitmeid kordi antud võimalus omapoolsete selgituste andmiseks ja tagati võimalus tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga. Vangla sisekorraeeskirja § 98 loetleb protokolli lisad ning punkt 3 kohaselt lisatakse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Protokollile saab ainult siis kinnipeetava märkusi lisada, kui kinnipeetav need esitab. Kaebaja esitab ainult paljasõnalise väite, et tema tahtis aga ei saanud protokolli kohta märkusi teha. Samas ei ole ta käesoleva hetkeni märkinud, millised märkmed temal protokolli kohta on, mida ta lisada ei saanud, mis annab alust arvata, et tegelikkuses tal neid märkusi esitada ei olegi. Kaebaja distsiplinaarsüütegu oli selge - ta ei allunud korraldusele, minna kambrite lukustamise ajal temale ettenähtud kambrisse. Kinnipeetavate kambritesse lukustamine on igapäevane protsess, vanglaametnikud ei pea selleks andma eraldi üldist korraldust. Kaebaja distsiplinaarsüütegu on seda tõsisem, et ta eiras korraldust minna oma kambrisse ja jätkas sektoris ringi kõndimist, näidates sellega oma üleolevat suhtumist vanglas kehtestatud korra täitmisse. Tartu Vangla jättis seisukoha võtmata kaebuse osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi poolt vaideotsuse tegemist seaduses märgitud tähtajast hiljem, kuna see ei ole tingitud Tartu Vangla tegevusest. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Alar Kaljuranna kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
21. Haldusakt ja selle andmisele suunatud menetlustoimingud ei ole halduskohtumenetluses reeglina teineteisest lahutatavad. Haldusakti kohtulikul kontrollimisel hindab halduskohus ka seda, kas menetlus haldusakti andmisel viidi läbi korrektselt. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus ja vastustaja antud haldusakt ei ole vastuolus kaebaja poolt osundatud VangS § 4 1 sätestatud printsiipidega. 3 VangS § 67 punktide 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav muuhulgas kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 10 lõike 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava. Osundatud õigusaktide koostoimes on vangla päevakava järgimine kaebajale kohustuslik. Vaidlusaluse käskkirjaga (tl 17) karistati kaebajat 14.02.2009.a toime pandud distsipliinirikkumise eest. Sel ajal kehtis Tartu vanglas kodukord, mis oli kehtestatud Tartu Vangla direktori 30.01.2008.a käskkirjaga nr 1-3/
22. Kodukorra punktis 5 kehtestatud päevakava kohaselt toimub E-hoones õhtusöök kell 17.00-18.
23. Kooskõlas kodukorra punktiga 1.6 on Tartu Vangla direktori 10.09.2008.a käskkirjaga nr 1-3/106 täpsustatud Tartu Vangla erinevates osakondades asuvate kinnipeetavate päevakava ning käskkirja p 6 kohaselt toimub E-hoone 6 osakonnas toitlustamine lukustatud kambrites. Kuna päevakava järgimine oli ja on kinnipeetavatele kohustuslik, siis pidi kaebaja 14.02.2009.a kella 17.00 paiku olema teadlik, et kell 17.00 õhtusöögi alguse ajal peab ta viibima oma kambris, et vastustaja ametnikel oleks kodukorra täitmiseks võimalik lukustada kambrid. Taoline nõue tuleneb ka vastustaja poolt viidatud kodukorra punktist 7.1., mille kohaselt on kinni peetav isik muu hulgas kohustatud täitma VangS, VSkE ja Kodukorra sätteid ning alluma vanglaametnike- ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Kuna kaebaja oli muuhulgas kohustatud täitma kodukorda, oli samal õiguslikul alusel seaduslik ka vanglaametnike poolt kaebajale korduvalt antud korraldus minna kaebajale määratud elukambrisse. Kaebaja kõrval on kodukorra järgimine kohustuslik ka vanglaametnikele, mistõttu ei sea vanglaametniku korralduse seaduslikkust kahtluse alla ka vanglaametniku hea või halb tuju, nagu ekslikult osundab kaebaja. Vastustaja ametnikud olid kohustatud kaebajale vaidlusaluse korralduse andma ja vanglaametnikud ei ole käitunud omavoliliselt ega kuritarvitanud ametiseisundit nagu leiab ekslikult kaebaja. Kuna kambrite sulgemine tuleneb kinnipeetavatele isikutele kehtestatud päevakavast, siis ei peagi kinnipeetavaid eelnevalt teavitama kambrite sulgemisest ja kaebaja oli ise kohustatud lõpetama aegsasti televiisori vaatamise, et jõuda kella 17.00ks oma kambrisse. Vastava korralduse saamisel oli aga kaebaja kohustatud korralduse täitmiseks. Vastustaja ei ole eiranud VangS § 64 lõikes 2 sätestatut, mis on tõendatud 14.02.2009.a aktiga A. Kaljuranna poolt seletuskirjast keeldumise fikseerimise kohta (tl 21) ja vangla 16.02.2009.a teatisega distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 22). Seega oli kaebajat nõuetekohaselt informeeritud koheselt distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole eiranud VSkE § 98 punktis 3 sätestatut, kuna distsiplinaarmenetluse protokollil (tl 18 pöördel) oleva märkuse kohaselt on kaebaja keeldunud protokollile allkirja andmisest ja protokolli lisade loetelu (tl 18 pöördel) kohaselt on protokollile lisatud ka kaebaja 05.03.2009.a seletuskiri, millest koopia (tl 23) on vastustaja poolt tõendina esitatud ka kohtule. Seega on kaebaja väited selles osas ekslikud. 4 Vastuseks kaebajale märgib kohus, et vaideotsusega ei ole kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikutud mahus, mis annaks kohtule aluse vaideotsuse või vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Osundatud faktilistel ja õiguslikel alustel jätab kohus kaebuse kui põhjendamatu rahuldamata.
24. HKMS § 92 lõikest 1 tulenevalt peab vastustaja menetluskulud kandma kaebaja. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist, jäävad poolte kohtukulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik 5