KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 8.detsembril 2009.a. Tallinnas Haldusasja number 3-03-83 Haldusasi MTÜ „Kunderi Garaaźid“ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 12.
- 2003.a. korralduse nr 340-k p 1.2 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.11.2009.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised vastustaja Tallinna Linnavalitsuse esindaja Aldi Alev, kolmanda isiku korteriühisuse „Kunderi 32“ esindaja Jüri Männisalu RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 7.jaanuaril 2010.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 12.02.2003.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 340-k määrati Kesklinna linnaosas Kunderi tn 32 ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks pindalaga 1472 m2 (p 1.2) sihtotstarbega elamumaa(p 1.3) Tallinna linna taotlusel(p 2); korteriomanikel on juurdepääsutee läbi J.Kunderi tn 30 krundi ning neil tuleb tagada juurdepääs olemasolevatele maapealsetele ja maa-alustele tehnovõrkudele ja mitte kahjustada neid(p 3); korteriomanikud on kohustatud tasuma korteriomandi seadmise käigus katastriüksuse moodustamisel katastrimõõdistamise teel kohaliku omavalitsuse kulude katteks 200 kr enne korteriomandi kinnitamist(p 4). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumise võimatusest, mistõttu kohus arutas asja ilma kaebaja osavõtuta. Kirjalikult esitatud kaebuses palub kaebaja vaidlustatud korraldus tühistada osas, mis puudutab 170 m2 suurust seni kaebaja liikmete poolt õiguslikult kasutatavat maa-ala. MTÜ „Kunderi Garaaźid“ asutati 4.03.2003.a. seltsingu poolt, mis tegutses alates 4.
- 1997.a. garaaźikooperatiivi „Kunderi 24“ järglasena. Kooperatiiv moodustati ja maa sellele eraldati 17.12.1970.a. Tallinna Linna Mererajooni TSN TK otsusega nr 392, hiljem liideti kooperatiiviga veel nelja samasuguse maaeralduse alusel ehitatud garaaźiboksid. Seega on selle maa-ala erastamise õigus kaebajal maareformi seaduse(MaaRS) § 22 lg 1 alusel §-s 221 lg 1 ja 4 sätestatud ulatuses. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Korraldus nr 340-k ei riku kaebaja õigusi, sellega ei otsustata kaebaja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramist või mittemääramist. Kaebaja pole selgitanud, kuidas korraldus tema õigusi rikub. J.Kunderi tn 32 on 4.02.2004.a. kinnistusraamatusse kantud ning maareform kõnealuse maaüksuse osas lõppenud. Korteriomandite kinnistamiseks ja registriosade avamiseks esitatud notariaalset avaldust ja kinnistusraamatu kannet kaebaja vaidlustanud pole. Kaebaja pole tõendanud enda omandiõigust J.Kunderi tn 32 asuvatele garaažidele. J.Kunderi tn 32 krundil asuvad kuurid(garaažid) on eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 3 alusel erastatud korteriomanikele ja registreeritud korteriomanike kaasomandina vastavalt Tallinna Hooneregistri 22.04.2002.a. tõendile nr
- Isegi kui vaidlustatud haldusakt kehtetuks tunnistada, pole reformi ennistamine enam võimalik, kuna korteriomandeid on võõrandatud kolmandatele isikutele ning koormatud hüpoteekidega. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 65 lg 3 ei saa ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud. Vabariigi Valitsuse 6.11.1996.a. määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra” järgi teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud(p 4). Maa ostueesõigusega erastamise menetlus algab isiku poolt vastava avalduse esitamisega(p 8). Toimikust ei nähtu, et enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist oleks kaebaja esitanud ostueesõigusega erastamise avalduse. See esitati alles 20.05.2003.a., kuid siis puudus kaebajal üldse õigus tehinguid teha või avaldusi esitada, kuna garaažikooperatiiv „Kunderi 24“ oli sundlõpetatud. Mittetulundusühingute seaduse(MTÜS) § 95 lg 1 kohaselt loetakse sundlõpetatuks ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingud, nende liidud ning muud mittetulunduslikud ühendused, mida pole 1999.a. 1.märtsiks mittetulundusühinguna registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks pole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud pärast seda kuupäeva rahuldamata. Sama paragrahvi lg 5 ja 6 järgi ei tohi sundlõpetatud ühendus kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni võõrandada, rendile anda ega piiratud asjaõigustega koormata ühendusele kuuluvaid kinnisasju, riiklikusse registrisse kantavaid vallasasju (hooned, sõidukid jne) ega osalust äriühingutes (osad, aktsiad) ja muuta põhikirja ning asutada teisi juriidilisi isikuid. Nimetatud piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes. Garaažikooperatiiv „Kunderi 24“ loodi enne äriseadustiku jõustumist, seega kuulus ta ümberkujundamisele või sundlõpetamisele. Kuna puudusid igasugused andmed registrisse kandmise kohta, loeti ta sundlõpetatuks MTÜS § 95 lg 1 alusel. Tallinna Linnakohtu 8.12.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/242-25670/05 algatati sundlõpetatuks loetud garaažikooperatiivi „Kunderi 24“ likvideerimismenetlus ning alates sellest ajast oli garaažikooperatiivil õigus teha tehinguid. Tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 13 lg 6 on ehitise või selle osa võõrandamise tehingu puhul vajalik notariaalne tõestatus. Garaažikooperatiivi poolt esitatud materjal sisaldab ainult lihtkirjalikke üleandmisi-vastuvõtmisi 2003.a., mil kooperatiiv oli sundlõpetatud. Kuivõrd puudus eraldi regulatsioon garaažikooperatiividele, siis tuli garaažikooperatiivi liikmetel vara üleandmisel lähtuda seaduse aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta sätetest. 2 Samas ei puuduta viidatud õigusakt edaspidiseid vara üleandmisi, millest johtuvalt saavad kehtivad olla ainult notariaalselt vormistatud vara üleandmised-vastuvõtmised. Linnavalitsusele pole esitatud ühtegi notariaalset vormistatud dokumenti garaažikooperatiivi „Kunderi 24“ poolt. Samuti pole esitatud materjale, millest nähtuks omandiõiguse ülemineku registreerimine. Seega puudub seos garaažikooperatiivi „Kunderi 24“ ja 4.03.2003.a. moodustatud MTÜ „Kunderi Garaažid“ õigusjärgluse ja vara üleandmise vahel. Vastavalt MaaRS §-le 22 lg 1 saab garaažiühistu ostueesõigusega erastada tema liikmete ühiskasutuses olevat maad. Seega on erastamise aluseks ehitise olemasolu või ehitusluba. Vastustaja andmetel ei kuulu kaebajale ehitisi ega ole väljastatud ka ehitusluba ning erastamiseks pole alust. Isegi kui see alus oleks olemas, sätestas 2003.a. kehtinud maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 14 lg 2, et isikul, kellel MaaRS-i alusel on õigus maad ostueesõigusega erastada, tuleb vastav avaldus esitada 1998.a. 1.jaanuariks. Garaažikooperatiiv „Kunderi 24“ maa ostueesõigusega erastamise avaldust esitanud pole ja kaebaja poolt on avaldus esitatud tähtaega rikkudes. Kolmas isik korteriühisus „Kunderi 32“ on nõus kohtu poolt tehtava otsusega. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja seletus, et MTÜ „Kunderi Garaaźid“ asutati 4.03.2003.a. seltsingu poolt, mis tegutses alates 4.02.1997.a. garaaźikooperatiivi „Kunderi 24“ järglasena ei vasta tegelikkusele, garaaźikooperatiivi ja mittetulundusühingu vahel ei eksisteerinud mingit seltsingut. Kaebaja enda poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt oli garaaźikooperatiiv olemas veel 5.04.2003.a., mil selle 12 liiget otsustasid üldkoosolekul astuda MTÜ „Kunderi Garaaźid“ liikmeks, millise soovi kaebaja ka 12.
- 2003.a. oma 12 liikmega üldkoosolekul rahuldas(tl 18-20). Kusjuures kaebuses toodud liikmete nimekirjadest nähtuvalt kuulusid nii garaaźikooperatiivi kui ka mittetulundusühistusse samad isikud. Garaažikooperatiivi „Kunderi 24“ likvideerimismenetlus algatati aga alles Tallinna Linnakohtu 8.12.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/242-25670/05(tl 106). Kohus ei anna õiguslikku hinnangut vastustaja väitele, et kaebaja moodustamine oli vastuolus MTÜS §-ga 95, sest kaebus jääb rahuldamata ka juhul, kui garaaźikooperatiivi muundumine mittetulundusühinguks toimus õiguspäraselt. Vastavalt MaaRS §-le 22 lg 1 saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad. 30.
- 1997.a. jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse § 14 lg 2 kehtestas MaaRS-i alusel maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise tähtajaks 1.01.1998.a. Kuna selleks tähtajaks garaaźikooperatiiv „Kunderi 24“ avaldust ei esitanud, kaotas nii tema kui ka tema väidetav õigusjärglane MTÜ „Kunderi Garaaźid“ õiguse garaaźidealuse maa ostueesõigusega erastamiseks. Seega ei saa vaidlustatud korraldus rikkuda kaebaja õigusi. Kohtunik: D.Maastik 3