3-09-1860/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 8.detsembril 2009.a. Tallinnas Haldusasja number 3-09-1860 Haldusasi R.R.i kaebus Murru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla toiming – 8.07.2009.a. eluosakonna 1-2 kambrist nr 221 kinnipeetava R.R.i äraolekul tema isiklike asjade väljaviimine ja hoiustamine. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 7.jaanuaril 2010.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla administratsiooni tegevuse tema kambri läbiotsimisel 8.06.2009.a., kuna kavatseb hiljem esitada nõude moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt viibis Murru vanglas karistust kandev kaebaja oma abikaasaga kokkusaamisel, kui samal ajal toimus tema kambris nr 221 eluosakonnas 1-2 kinnipeetavate asjade ja eluruumide läbiotsimine Justiitsministeeriumi eriüksuse ja vanglatöötajate poolt ning kinnipeetavate ümberpaigutamine teistesse eluosakondadesse. Vanglaametnikud oleksid pidanud kas kutsuma kaebaja kokkusaamiselt ära ja lubama tal toas olevad asjad kokku korjata või lukustama kambri ja oota- ma, kuni kaebaja naaseb kokkusaamiselt. Seda aga ei tehtud. Kaebaja saabudes olid tema asjad visatud läbisegi eluosakonna spetsialisti kabineti nurka, elektripardli adapter, elektrihambaharja otsikud ja ajakirjad prügikasti, osa asju aga prügikotti, kus need olid kortsunud ja rikutud. Kadunud olid TEA 2006.a. Võõrsõnastik, Eesti kaart, 2 Britta filtrit, 2 Mach 3 tera, higipulk. Eesti kaart tagastati kaebajale alles kuu aja pärast. Spetsialist oleks pidanud asjad pakkima kotti ja plommima selle ning alles seejärel paigutama asjad oma kabinetti. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Ükski õigusakt ei kohusta vanglat korraldama läbiotsimisi kinnipeetavate juuresolekul. Kaebaja on eksinud sündmuse kuupäevaga, kinnipeetavate ümberpaigutamine, mille käigus otsiti läbi kambrid ja kinnipeetavad, toimus 8.07.2009.a. Kuna kaebaja viibis 7.-8.07.2009.a. kella 13.00-ni pikaajalisel kokkusaamisel, panid tema asjad kokku teised kinnipeetavad. Vanglateenistus ei pidanud otstarbekaks kokkusaamist katkestada, sest seda võimaldatakse kinnipeetavale üks kord poole aasta jooksul ning see on oluline kaebaja peresuhete hoidmisel. Esemed, mille puhul võis eeldada, et keegi hakkab neid hiljem taga otsima, paigutati sinist värvi prügikotti. Kui ajakirjadel puudusid kaaned, võidi need visata prügi hulka musta prügikotti. Peale esemete prügikottidesse paigutamist viisid finants- ja majandusosakonna abitöölised need lattu hoiule. Terved ajakirjad ja raamatud viidi raamatukokku. Kaebaja esemetena tuvastatud asjad viis vanglaametnik kohe 1-2 osakonna inspektor-kontaktisiku kabinetti ning need asusid kabineti põrandal spordikoti sees. Kaebaja toodi osakonda tagasi läbiotsimise lõppedes ning tal oli võimalus oma asjad üle vaadata. Kaebaja isiklike asjade kaardile on märgitud vaid võõrsõnastik, eesti kaart ja Britta filter. Kaebaja on suuliselt pöördunud vangla poole vaid läbiotsimise käigus äravõetud võõrsõnastiku ja Eesti kaardi tagastamiseks. Eesti kaart tagastati kaebajale 12.08.2009.a., kuid võõrsõnastikku ei leitud. Mach 3 terade ja 2 veefiltri äravõtmist vanglaametnike poolt tuvastatud pole, seega pole tõendatud, et need läbiotsimise ajal üldse kambris olid. Kuna Mach 3 terad on kuluvad esemed, siis üldjuhul neid kinnipeetava isiklike varade nimekirja ei kanta. Et kaebaja nende tagastamist taotlenud pole, võivad need praeguseks ajaks olla hävitatud. Läbiotsimise akti kohaselt võeti kambrist nr 221 ära ka 1 higipulk ja 1 hügieenipulk. Vangla sisekorraeeskirja § 66 lg 2 p 1 kohaselt ese hävitatakse, kui selle omanikku pole 2 nädala jooksul leitud ja eseme väärtus on alla 100 kr. Puuduvad tõendid, et osa kaebaja asju oleks rikutud. Vangla on nõus kaaluma kaebajale kahju hüvitamist nõuetekohase kahjunõude esitamisel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus nõustub vastustajaga, et ükski õigusakt ei kohusta vanglat korraldama läbiotsimisi kinnipeetavate juuresolekul. See aga ei tähenda, et vanglateenistus pole kohustatud tagama kinnipeetava isiklike asjade säilimist, kui läbiotsimine ja kinnipeetavate ühest kambrist teise üleviimine viiakse läbi ilma kinnipeetava kohalolekuta. Vastavalt vangistusseaduse(VaS) vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsiooni §-le 15 lg 1 ja 3 võtab vangla(praeguse redaktsiooni kohaselt vanglateenistus) kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel temaga kaasas olevad isiklikud asjad hoiule; kinnipeetava juures olevate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju(§ 57 lg 1). Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa; asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos, nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale ametnikule; lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise(§ 61 lg 1, 2 , 3). Sisekorraeeskiri ei reguleeri küll, kuidas toimida juhul, kui kinnipeetava asjad kolitakse kambrist välja kinnipeetava juuresolekuta, kuid kahtlemata tuleks siis toimida analoogiliselt eeskirja §-s 61 sätestatud asjade lattu hoiule andmisega, s.t. vanglatöötajad oleksid pidanud korraldama kaebaja asjade pakkimise viisil, mis tagab nende säilimise. Selleks oleks tulnud koostada kõikidest kaebaja 2 asjadest nimekiri, asjad pakkida, pakk plommida ja paigutada kaebajale üleandmiseni lattu või mõnda muusse sobivasse ruumi. Kui vastustaja ei saanud või ei soovinud selle peale aega kulutada, tulnuks kaebaja kokkusaamiselt ära kutsuda. Vastustaja pidanuks ette nägema, et kui kaebaja asjad korjavad kokku kaaskinnipeetavad, võib asju kaduma minna. Vastustaja poolt kaebaja isiklike asjade hoiustamine 8.07.2009.a. kaebaja äraolekul toimunud kaebaja asjade väljakolimisel eluosakonna 1-2 kambrist nr 221 on vastuolus kohtu poolt ülalpool viidatud VaS-i ja vangla sisekorraeeskirja sätetega. Kuna kaebaja nõudeks oli üksnes vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine, ei kuulu käsitletava kohtuasja raames lahendamisele, kas ja milliste esemete kadumine või rikkumine on tõendatud. See küsimus tuleb lahendada siis, kui kaebaja esitab kahjunõude. Kohtunik: D.Maastik 3