3-09-1276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1276 Haldusasi I.M. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 08.05.2009.a käskkirja nr 263-k „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 16.10.2009.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.M. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Margit Laurson ja Ülle Tiits. RESOLUTSIOON Tühistada Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 08.05.2009.a käskkiri nr 263-k „Distsiplinaarkaristuse määramine”. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt I.M. kasuks välja menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektori 08.05.2009.a käskkirjaga nr 263-k „Distsiplinaarkaristuse määramine” karistati SKA hoolekandeosakonna peaspetsialist I.M. distsiplinaarkorras noomitusega teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Käskkirjast nähtuvalt on aluseks võetud I.M. 04.05.2009.a seletuskiri ja SKA hoolekandeosakonna juhataja kohusetäitja Margit Laursoni 05.05.2009.a taotlus ning juhindutud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 59 lg-test 1 ja 2, § 84 p-st 1 ja § 85 lg 1 p-st 1; avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-st 18; töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-dest 6-9 ja 11; sotsiaalministri 19.08.2008.a määruse nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 3 lg 2 p-dest 14 ja
- Käskkirja kohaselt on I.M. jätnud tähtaegselt esitamata erihoolekandeteenuste järelevalveakti kavandi, järelevalveaktid Saue päevakeskuse ja Aavere hooldekodu kohta ning oma nägemuse ja küsimused tegevuslubasid puudutavatest probleemkohtadest; koostanud pooliku erihoolekandeteenuste järelevalveakti kavandi ja ebakorrektse (ebaselge, õigekirja- ja muude vigadega) järelevalveakti Saue päevakeskuse kohta ning keeldunud seletuskirja kirjutamisest. Lisaks pidanuks I.M. suhtuma kohusetundlikult hoolekandeosakonna juhataja kohusetäitja Margit Laursoni märkustesse ja tegema neist konstruktiivsed järeldused.
- I.M. 08.06.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles SKA peadirektori 08.05.2009.a käskkirja nr 263-k „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamist. Kohus võttis kaebuse 25.06.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja leiab, et on SKA peadirektori 08.05.2009.a käskkiri nr 263-k „Distsiplinaarkaristuse määramine” ebaseaduslik järgmistel põhjustel: 1) kaebaja ei ole toime pannud talle käskkirjas omistatud distsiplinaarsüütegusid ning käskkirjas kirjeldatud teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine ja mittenõuetekohane täitmine ei ole täendatud; 2) käskkiri ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, on ebaproportsionaalne, kaalutlusvigadega ega vasta vorminõuetele; 3) kaebajal ei võimaldatud enne talle distsiplinaarkaristuse määramist anda asjas seletusi ja vastuväiteid ning tutvuda tema kohta kogutud materjalidega; 4) käskkirja andmisel ei ole arvestatud sellega, et kaebajal puudus eelnev töökogemus ja erialane ettevalmistus. Kaebaja sihipärast juhendamist ei toimunud, vaid Margit Laurson andis kaebajale vastuolulisi korraldusi; 5) Margit Laurson ei ole olnud erapooletu ega objektiivne kaebajaga seonduvate tööasjade käsitlemisel, vaid on pahatahtlikult takistanud kaebajat aktide tähtaegseks koostamiseks; käskkiri ei vasta tegelikkusele ka selles osas, nagu oleks kaebaja seletuskirja kirjutamisest keeldunud.
- Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 1) kaebuses esineb mitmeid ebatäpsusi, asjaolude ebaõiget tõlgendamist ja rohkeid ebaõigeid süüdistusi kaebaja vahetu ülemuse vastu; 2) kaebaja väide, nagu ei oleks talle pärast teenistusse astumist koolitust, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja on saanud juhendamist piisavalt; 3) kaebaja väited, et temalt ei ole küsitud arvamust ega selgitusi enne karistuse määramist ei vasta tegelikkusele. Margit Laurson palus kaebajal kirjutada seletuse Margit Laursoni taotluses sisalduvate asjaolude kohta, kuid kaebaja keeldus sellest. Paraku ei saa sundida ametnikku kirjutama seletust, kui ta seda teha ei taha; 4) kaebaja väited, nagu puuduks käskkirjal õiguslik alus, sisu ei vasta tegelikkusele, karistus on ebaproportsionaalne ning rikutud on vorminõuded, on arusaamatud. Käskkirja õiguslik alus on preambulas, käskkirja faktilised asjaolud on kirjeldatud üksikasjalikult ning need tuginevad kaebaja vahetu ülemuse taotluses sisalduvatele faktidele kui ka täiendavatele dokumentidele. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. 5.1 Asjas puudub vaidlus, et kirjaliku ettepaneku kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks tegi tema vahetu ülemus - SKA hoolekandeosakonna juhataja kohusetäitja Margit Laurson. Ka kaevatavast käskkirjast nähtuvalt on selle koostamise peamiseks aluseks kaebaja vahetu ülemuse 05.05.2009.a kirjalik taotlus. Nimetatud dokumendis sisalduv informatsioon on enamajaolt muutmatul kujul käskkirjas ka kajastamist leidnud (vrd tl 10-12 ja 13-14). Samas ei ole asjas tuvastatud, et kaebajale oleks enne karistuse määramist olnud tagatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud. Vastustaja kohtuistungil esitatud väide, et kaebajat tutvustati 05.05.2009.a tema vahetu ülemuse kirjaliku taotlusega SKA juhile kaebaja 2 karistamiseks ning eelmenetluses esitatud väide, et kaebajal paluti kirjutada seletus nimetatud taotluses sisalduvate asjaolude kohta, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja väitel ei teadnud ta eelnimetatud karistamistaotlusest ega tema suhtes läbiviidavast distsiplinaarmenetlusest enne kaevatava käskkirjaga tutvumist midagi (tl 86). Kaebaja seletuse kohaselt on temalt seletuskirja küsitud ainult ühel korral, see toimus 04.05.2009.a, millele ta samal päeval ka vastas (tl 87). Kohtule pole vastustaja poolt esitatud ühtegi tõendit või viidatud ühelegi tõendile, kust nähtuks, et kaebajat oleks tema suhtes läbiviidavast distsiplinaarmenetlusest informeeritud ning et talle oleks võimaldatud enne karistuse määramist esitada sellele (sh ka tema vahetu ülemuse 05.05.2009.a karistamistaotlusele) vastuväiteid. Samas lasub tõendamiskoormus vastustajal, kui karistuse määrajal. 5.2 Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mis arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist distsiplinaarmenetlusega, kujutab endast olulist menetlusviga, mis võis takistada süütegude toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning arvestamist. Ärakuulamine on nõutav ka põhiseaduse § 24 lg 2 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 ja lg 3 p-de c ja d valguses (vt Ivo Pilving. Menetlusosalise ärakuulamine. – Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu, 2004, lk 217). Ärakuulamise läbiviimata jätmine ei võimaldanud kaebajal esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Kohtupraktika kohaselt on aga „igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. [---] (Isikul) peab [---] olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetevalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut” (vt RKHKo nr 3-31-74-03, p 21). 5.3 Eeltoodud põhjustel on kaebaja karistamine kaevatava käskkirjaga toimunud õigusvastaselt. Kuivõrd käskkiri kuulub olulise menetlusvea tõttu tühistamisele, puudub vajadus käsitleda muid menetlusosaliste poolt esiletoodud väiteid.
- Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab menetluskulud. Kuna kohus ralduldab kaebuse, kuuluvad kaebaja kantud menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni) vastustajalt väljamõistmisele. Indrek Paukštys Kohtunik 3