Obsah (6)

§ 231§ 440§ 164§ 173§ 174§ 179

2-09-59592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-59

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus, Perekonnaseaduse § 29 lg 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud

1. aasta veebruaris ja leppida ei soovita, on 2 muutunud võimatuks. Vastavalt hageja soovile nimeseaduse § 11 alusel säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi „Suur“. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse K. S. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes PkS § 61 lg 1 ja 2 ning 70 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni kuus hageja kasuks lapse K. S. ülalpidamiseks alates
2. novembrist 2009a. kuni * Menetluskulude jaotus

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse lahutuse nõudes, kuna kostja ei olnud nõus abielu lahutama perekonnaseisuosakonnas, ehkki poolte vahel olid abielulised suhted lõppenud juba veebruaris 2009a. Hageja on kohtule hagiavalduse esitanud 13.11.2009a. Seega oli kostjal piisavalt aega, et poolte kokkuleppel lahutada abielu perekonnaseisuosakonnas, kuid kuna kostja ei soovinud abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas, siis oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Kohus leiab, et kostja käitunud viisil, mis on tinginud hageja poolt kohtule hagi esitamise. Kuna kostja käitumine on põhjustanud hagi esitamise, sest abielu oli võimalik lahutada ilma kohtusse pöördumata, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 3

§ 179

lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista riigi kasuks eraldi määrusega peale asjas tehtud lahendi jõustumist. Ruth Sild Kohtunik 4