Jätta R.K. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 3. Saata määruse ärakiri taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (
11.12.2009 esitas R.K. kohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 16.11.2009 käskkirja nr 845-d täitmise peatamiseks. Nimetatud käskkirjaga karistati taotluse esitajat kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Taotluse esitaja väitel on ta esitanud vanglale vaide ja leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult. 14.12.2009 kohtumäärusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuna tasumata oli riigilõivuseaduse § 56 lg-s 181 ette nähtud riigilõiv 200 krooni. Ühtlasi andis kohus taotluse esitajale võimaluse taotluse täiendavaks põhistamiseks, kuna taotlusest nähtuvalt on haldusakt, mille täitmise peatamist taotletakse, pööratud juba 10.12.2009 täitmisele. Kohus andis taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 18.12.2009 sai kohus R.K. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksujõuetuse tõttu. Täiendavaid põhistusi R.K. esialgse õiguskaitse taotluse osas ei esitanud. Kuna kaebaja tõendeid enda maksujõuetuse tõendamiseks kohtule ei esitanud, siis küsis kohus 21.12.2009 kohtunõudega Tallinna Vanglalt R.K. isikukonto väljavõtet. Samuti palus kohus teatada, millises menetlusjärgus on R.K. poolt Tallinna Vangla 16.11.2009 käskkirja nr 845-d peale esitatud vaide lahendamine. 28.12.2009 on Tallinna Vangla edastanud R.K. isikukonto väljavõtte perioodi 25.07.200928.12.2009 kohta. Vangla teatel ei ole R.K. suhtes vaidemenetlust lõpuni viidud. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata järgmistel põhjustel.
lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Antud juhul jääb taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. R.K. isikukonto väljavõttest nähtuvalt 28.12.2009 seisuga taotlejal riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid küll puuduvad, kuid olukorras, kus taotleja ülalpidamiskulud katab riik ning tema kontole on laekunud nii enne kui ka pärast taotluse esitamist raha (viimane laekumine 18.12.2009 – 500 krooni), ei saa teda lugeda selles tähenduses maksujõuetuks. Ka ei jää taotluse esitaja olulised huvid riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisel kaitseta, sest antud juhul ei saa õiguskaitse taotlust rahuldada veel seetõttu, et haldusakt, mille täitmise peatamist R.K. esialgse õiguskaitse korras taotles, on ilmselt täidetud. Tallinna Vangla kinnitusel (tl 11) pöörati Tallinna Vangla 16.11.2009 käskkirja nr 845-d alusel määratud karistus täitmisele 10.12.2009. Seega peaks olema distsiplinaarkaristus eelduslikult kantud, mis tähendab seda, et selle täitmist ei saa enam peatada. Seose haldusasja menetleva kohtuniku H. Kiviloo töövõimetuslehel viibimisega lahendab taotluse vastavalt kohtu tööjaotusplaanile kohtunik E. Loonurm. Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.