KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsembril 2009. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-2094 Haldusasi BLRT M

§ 26). Maksusaladuse kaitse on isiku põhiõiguste tagamise vahendiks.

Maksusaladuse avaldamine on erand, mis on seaduses selgelt sätestatud. Maksusaladuse avaldamist reguleerivate sätete eesmärk on kaitsta maksukohustuslast teda puudutavate andmete eest, mis võivad rikkuda eraelu puutumatust ja maksukohustuslase mainet, ning mille ilmsikstulekut maksukohustuslane ei soovi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2004 otsus asjas nr 2-3/227/2004). Praegusel juhtumil avaldas maksuhaldur maksusaladuse ilma õigusliku aluseta, rikkudes sellega kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning kahjustades kaebuse esitaja mainet. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi seisneb selles, et MTA tegevuse õigusvastasuse tuvastamine täidab preventiivset eesmärki, millega soovib kaebuse esitaja hoida ära või vältida edaspidi maksuhalduri poolt seaduse rikkumist maksuvõlgade avaldamisel. Samuti soovib kaebuse esitaja maksuhalduri tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist edaspidise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Preventiivset eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel on pidanud võimalikuks Riigikohus 21.01.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-88-08 (p 13) ja 19.03.2002 otsuses asjas nr 3-3-1-11-02 (p 15). Tuvastamiskaebuse esitamist edaspidise kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil on Riigikohus lubatavaks pidanud 19.10.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-46-05 (p 15). 5. Maksuhaldur on maksuotsusega määratud maksuvõla avaldamisel rikkunud seadust.

§ 26sätestab maksuvõla mõiste ning maksuhalduril maksusaladuse hoidmise kohustuse.

Maksusaladuseks on ka andmed maksukohustuslase maksuvõla olemasolu ja suuruse kohta. Maksuvõla avaldamise alused sätestab

§ 27

.

§ 27

lg 1 kohaselt maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse.

§ 2

27 lg 2 reguleerib eraldi maksuvõla avaldamise tingimused maksuvõla määramise korral.

§ 27

lg 2 sätestab, et maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Maksuotsuse või vastutusotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Kui kaebus on esitatud kohtusse, tehakse märge maksukohustuslase taotlusel või juhul, kui maksuhaldur on muul viisil kaebuse esitamisest teada saanud. 6. Käesoleval juhul avaldas Äripäev kaebuse esitaja andmed maksuvõla kohta, mis tulenesid maksuvõla määramisest. Maksuotsusega määrati tasumisele maksu kokku 17 851 185 kr. Äripäevas avaldatud maksuvõlg oli samuti 17 851 185 kr. Seega tegi maksuhaldur kaebuse esitaja maksuvõla kohta andmed kolmandatele isikutele kättesaadavaks enne

§ 27lg-s 2 sätestatud tähtaega.

Maksuotsuse kohaselt kuulus maksuotsus täitmisele 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. Kuna kaebaja sai maksuotsuse kätte 31.08.2009, siis maksuvõlg kuuluks tasumisele hiljemalt 30.09.

1. Alles pärast nimetatud tähtpäeva võis maksuhaldur maksuotsusest tuleneva maksuvõla kolmandatele isikutele avaldada. Seega on maksuhaldur maksuvõla avaldamisel rikkunud maksusaladuse hoidmise kohustust ning avaldanud maksuvõla seadust ja kaebaja õigusi rikkudes. Äripäeva artiklist nähtub selgelt maksuvõla andmete kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele ning see, et neid andmeid võimaldati kolmandatel isikutel kasutada enne 30.09.
2. Samuti tõendab artikkel, et andmete allikaks oli Maksu- ja Tolliamet. E-maksuameti maksuvõla saldost nähtub, et kaebajal ei olnud septembris muud maksuvõlga peale selle maksuvõla, mis määrati maksuotsusega ning mida avaldada ei olnud lubatud. Praeguses asjas ei ole vaieldav asjaolu, kelle teo tõttu jõudsid andmed kolmandate isikuteni.
3. Maksukorralduse seadus seab eesmärgiks maksumenetluses olevate andmete kaitse. Maksumenetluses on avalikud ainult need andmed, mida seadus lubab avaldada. Seadus kehtestab selliste maksuandmete avaldamise tingimused ja korra. Maksumaksjal on õigust eeldada, et riik austab maksumaksja õigust informatsioonilisele enesemääramisele, ettevõtlusvabadust, omandiõigust ja eraelu puutumatust. Seepärast on maksumaksjatele oluline, et maksuandmed oleksid kaitstud ja andmete avalikustamine oleks demokraatlikus õigusriigis vajalik ning et avaldamisel järgitakse väga täpselt seaduses konkreetselt ära toodud maksuandmete avalikustamise aluseid. Tallinna Ringkonnakohus on 02.07.2004 otsuses asjas nr 2-3/227/2004 selgitanud maksusaladuse avaldamist reguleerivate sätete eesmärki, leides, et sätete eesmärk on kaitsta maksukohustuslast teda puudutavate andmete eest, mis võivad rikkuda eraelu puutumatust ja maksukohustuslase mainet, ning mille ilmsikstulekut maksukohustuslane ei soovi.
4. Maksuvõla õigustamatu avaldamine võib kaasa tuua kaebaja majandustegevusele negatiivseid tagajärgi ja tuua kaasa takistusi suhtlemisel teiste riigi- ja valitsusasutustega. Kaebaja kasutab enda majandustegevuses teistest riikides sissetoodud erialaspetsialiste (võõrtöölised). Võõrtöölised töötavad Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel. Tähtajalise elamisloa lõpptähtaja saabumisel esitavad töötajad ja nende perekonnaliikmed Kodakondsus- ja Migratsiooniametile taotlusi töötamiseks antud elamisloa pikendamiseks. Välismaalaste seaduse § 133 lg 11 kohaselt võib elamisloa pikendamisest töötamiseks keelduda, keeldumise aluseks oleva asjaolu esinemisel. Kuna töötajad töötavad BLRT Marketex OÜ-s, siis võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) keeldumise alusena tugineda tööandja maksuvõlale (Välismaalaste seaduse § 132 lg 2 p 7). Maksuvõla avalikustamise keelu ajal 3 keeldus KMA A. U. tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse rahuldamisest (kiri 17.09.2009 nr 15.3-09/52318). Nagu KMA vastusest A. U. taotlusele nähtub, kaebaja maksuvõla olemasolule viitas KMA juba siis, kui ei olnud veel saabunud maksuotsusest tuleneva maksuvõla tasumise tähtaeg. Siit nähtub, et maksuvõla avaldamine on juba avaldanud mõju kaebaja heale mainele ning takistanud kaebaja majandustegevuses olulistel võõrtöölistel elamisloa pikendamist. Maksuvõla avaldamise õigusvastasuse tuvastamine täidab eeskätt preventiivset eesmärki. Kaebaja eesmärgiks on vältida edaspidi sellelaadseid rikkumisi maksusaladuse avaldamisel. Seepärast palub kaebaja teha kohtul ka ettekirjutuse, millega kohustada Maksu- ja Tolliametit edaspidi hoiduma maksuvõla seadusevastasest avaldamisest. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja nõustub sellega, et maksuhalduri tegevus maksuvõla avalikustamisel on olnud õigusvastane ning nõustub kaebuses toodud sellekohaste põhjendustega ja võtab kaebuse omaks. Vastustaja märgib, et kõrvaldas 25.09.2009 seletuse koostamise hetkeks rikkumise. BLRT Marketex OÜ-d enam maksuvõlglaste nimekirjas ei kajastata. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Puudub vaidlus selle üle, et käesoleva haldusasja menetluse käigus võttis vastustaja kaebuse omaks ning kõrvaldas kaebuse esitaja õiguste rikkumise. Samas jäi kaebuse esitaja esialgse kaebuse juurde. Kaebuses selgitas kaebuse esitaja enda põhjendatud huvi kaebuse esitamisel sellega, et ta soovib ära hoida või vältida edaspidi maksuhalduri poolt seaduse rikkumist kaebuse esitaja maksuvõlgade avaldamisel. Samuti soovib kaebuse esitaja maksuhalduri tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist edaspidise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tuvastuskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil, samuti eesmärgil, esitada hilisem kahjunõue, on võimalik. Kuna kohtul ei ole käesolevas haldusasjas võimalik hinnata kaebuse esitaja kahjunõude perspektiivikust ega ka PMTK samalaadse korduva rikkumise tõenäosust, tuleb kaebuse esitaja põhjendatud huvi kaebuse esitamisel aktsepteerida.
7. Maksukorralduse seaduse (

) § 26 lg 1 1. lause kohaselt on maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus).

§ 27

lg 2 järgi on maksusaladust lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või käesoleva seaduse §-des 27-30 nimetatud juhtudel.

§ 27

lg 1 p 4 järgi võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse.

§ 27

lg 2 sätestab: „Maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Maksuotsuse või vastutusotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Kui kaebus on esitatud kohtusse, tehakse märge maksukohustuslase taotlusel või juhul, kui maksuhaldur on muul viisil kaebuse esitamisest teada saanud.“ 12. Kaebuse esitaja väitel on maksuhaldur teinud andmed kaebuse esitaja maksuvõla kohta kolmandatele isikutele kättesaadavaks enne

§ 27lõikes 2 sätestatud tähtaega.

Vastustaja 4 võttis 19.10.2009 vastuses kohtule kaebuse omaks. HKMS § 17 lg 3 kohaselt võib kohus lugeda menetlusosalise faktilise väite tõendatuks, kui teised menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta menetlusvälise isiku õigusi ega avalikke huve. Omaksvõttu hindab kohus koos muude tõenditega. Muus osas kohaldatakse omaksvõtu suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 231 sätestatut. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt kaebuse esitaja maksuvõla avaldamine enne

§ 27

lõikes 2 sätestatud tähtaega tuleb lugeda maksuhalduri omaksvõtu, samuti kaebusele lisatud maksuotsuse ning Äripäeva artikli väljavõtte alusel tõendatuks. Seega kuulub kaebus täies ulatuses rahuldamisele. 13. Kaebuse esitaja esindaja taotleb, et kohus mõistaks kaebuse esitaja kasuks välja kantud menetluskulud, milleks on õigusabikulud summas 8880 krooni ning kaebus esitamisel tasutud riigilõiv, 250 krooni. Vastustaja ei ole eeltoodud taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus, olles tutvunud advokaadibüroo arvete ning nende tasumist tõendavate väljatrükkidega on seisukohal, et õigusabi osutamiseks kulutatud tundide arv on mõistlik ning kulud on kantud, seega kuulub taotlus rahuldamisele. Tiina Pappel kohtunik 5