Obsah (4)

§ 76§ 101§ 108§ 113

2-09-39795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2010.a; Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on Jõgeva vallas Siimustis majas nr 52 asuva korteri nr 12 omanik ja seega ka korteriühistu Siimusti 52 liige. Korteriühistu (edaspidi KÜ) põhikirja p

1. sätestab (t lk 7-9), et korteriühistu eesmärk on ehitise ja maatüki ühine majandamine ja haldamine, elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja 4.2.
2. kohaselt kohustub ühistu liige tasuma õigeaegselt sihtotstarbelised maksed ühistu tegevuse kulude katteks. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt 2 elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nimetatud kulude alla käivad ostetud ja elanikele vahendatud teenused ja kaup: vee ja kanalisatsiooni teenus, elamu kütmine, prügivedu, tarbitud gaas ja ka maja üldvalgustuseks kulunud elekter. Lisaks osutatud teenustele kogub KÜ sihtotstarbelisi makseid elamu remondiks ja muude halduskulude katteks. Nimetatud summade suurus on otsustatud KÜ üldkoosolekutel 09.03.2006 ja 19.01.2009 (t l0, 12). Tarbitud teenuste ja muude kulude kohta esitab KÜ liikmetele arved, mille tasumise tähtajaks on põhikirja p 4.2.7 kohaselt iga kuu 20-s kuupäev. Pooled on esitanud kohtule arved vaidlusaluse perioodi kohta (t lk 56-64, 70-72, 74, 76, 78). Hageja esitas kohtule väljavõtted raamatupidamise pearaamatust (t lk 80-82, 88-108). Pooled vaidlesid selle üle, kas arved on kostjale õigesti esitatud. Kostja võttis omaks, et on saanud teenuseid ja kaupu kogustes, mis arvelt nähtub. Teenuste tarbimise koguste kohta esitas hageja ka täiendavaid tõendeid: tabeli kostja tarbituid kogustega perioodil jaanuar 2008-juuni 2009 (t lk 84) ja kostja enda poolt teatatud veemõõtjate näidud (t lk 85-86). Kostja nimetatud tõenditele ja seal kajastatud kogustele vastu ei vaielnud. Kohus, võrrelnud esitatud arveid muude tõenditega, leiab, et kostjale on tarbitud teenuste ja kaupade ning sihtotstarbeliste maksete (haldus, remont) osas esitatud arved õigesti perioodil juuni-september 2008 ja november 2008-juuni
3. 2008.a oktoobrikuu arve nr 281012 (t lk 62) on erinev raamatupidamise dokumentidest ja kostja väitel on arvel arvestatud tema ettemaksu 109.71 krooni. Kohus leiab, et arve hindamisel tuleb arvesse võtta kostja reaalsed tasumised. Võrrelnud kostja poolt tasumisi, leiab kohus, et kostjal ei saanud oktoobris 2008.a olla reaalset ettemaksu- septembrikuu arve tasuti lõplikult alles 30.12.2008.a s.o mitmekuulise hilinemisega ja tal ei saanud olla mingit ettemaksu (vt tasumiste tabelit viivise arvestuse juures allpool). Seega on hageja esitatud arvestus õige. Poolte vahel oli vaidlus jaanuar-mai 2008 esitatud arvete osas (t lk 56-57). Nimetatud arved on esitatud erinevates summades kui nähtub muudest kohtule esitatud raamatupidamisdokumentidest- arvetel on summad ümardatud. Samuti ei nähtu arvetel tarbitud teenuste mahtusid või muid aluseid, mille alusel summad on arvestatud (nt pindala alusel). Kohus leiab, et sellised arved ei vasta raamatupidamise nõuetele. Siiski on kohus seisukohal, et kuna kostja on teenuseid tarbinud ning tal on põhikirjaline kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid, oli tal kohustus tarbitu eest ka tasuda. Hageja on hagis esitatud arvestuse (t lk 28) aluseks võtnud KÜ raamatupidamise ja kohus, võrrelnud 2008 jaanuari-mai eest hagis arvestatud summasid muude tõenditega, leiab, et need on arvestatud õigesti: 2008.a jaanuari eest kokku 2013.78 krooni; veebruari eest 1936.93 krooni, märtsi eest 1733.02 krooni, aprilli eest 958.88 krooni ja mai eest 329.65 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjale on arvestatud tarbitud teenuste ja kaupade eest ja sihtotstarbelisi makseid perioodil jaanuar 2008-juuni 2009 (k.a) õigesti kokku summas 23 094.56 krooni. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on samal perioodil tasunud kokku 16 602.14 krooni ( tlk 83). Kostja on tasunud 14.01.2008.a 1650 krooni ja 31.01.2008.a 1831 krooni, mis on tasutud enne 2008.a jaanuari arve esitamist ja seega 2007.a esitatud arvete (eelkõige eeldatavalt november, detsember) eest. Seda, et nimetatud summad tuleb arvestada 2007.a eest, nähtub kaudselt 2008.a jaanuari kuu eest koostatud arvelt (t lk 56), kus on see näidatud tasumisena jaanuaris ning ka 31.01.2008.a ülekande selgitusest, kus on märgitud, et tasutud on arve nr 96 alusel; 2008.a jaanuaris esitati kostjale arve nr
4. Eeltoodust tulenevalt on kostja vaidlusalusel perioodil arvestatud tarbitud teenuste ja kaupade ning sihtotstarbeliste maksete eest tasunud 13 121.14 krooni. Kohus märgib, et kostja pole alates 2009.a märtsist s.o on ligi aasta midagi tasunud. 3 Arvestades kostja poolt tasumisele kuuluvat summad ja tema poolt tasutud summat, on tal perioodil jaanuar 2009- juuni 2009 (k.a) tasumata teenuste ja kaupade eest ning sihtotstarbelisi makseid 9973.42 krooni.

§ 76kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja pole majandamiskulude ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgnetav summa tuleb temalt välja mõista

§ 101

lg 1 p 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleb põhivõla osas rahuldada. Kohus märgib, et kostja põhjendused mittetasumiseks olid otsitud ja ebakompetentsedasjaolu, et majas ei ole tehtud remonti, või et hageja esitas ka viivise arveid koos põhivõla nõudega, ei vabasta isikut põhikohustuse täitmisest. Kostjal oli võimalik arvestada esitatud arvetelt maha viivis ja tasuda põhinõue märkides seda ka tasumisel maksekorraldusele. Majas remondi tegemist ja muid probleeme seoses sihtotstarbeliste maksete kasutamisega KÜ poolt saab arutada ja nõuda KÜ üldkoosolekul ning ühe liikme soovidega mittearvestamine ei anna talle õigust automaatselt arveid mitte tasuda. Mittetasumisega on kostja seadnud raskesse olukorda nii teised ühistu liikmed kui terve KÜ Selline kostja käitumine on pahatahtlik ja võib viia KÜ pankrotini. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise arvete mittenõutekohase tasumise tõttu. Eelpool kohus leidis, et kostja oma tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud.

§ 101

lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist 1% tasumisega viivitatud päevalt ja nimetanud viivise arvestamise alusena KÜ üldkoosoleku otsused 25.11.2007, 14.10.2008 (t lk 11, 114). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ üldkoosolek on määranud suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, kuid nimetatud otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine, sest on seaduse keeluga vastuolus. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Korteriühistutele kohaldatakse vastaval KÜS § 1 lg 2 ka mittetulundusühistute seadust. Nimetatud seaduse § 241 lg 1 teise lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega ei sa viivist arvestada hageja märgitud viivise määra alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohaldada suuremat viivise määra kui on ette nähtud KÜS § 7 lg 4 s.o 0.07% päeva kohta. Kohus arvestab tasumisele kuuluv viivise välja kohtule esitatud andmete alusel. Arvete sissenõuetavaks muutumise ehk maksetähtaja määrab kohus lähtudes põhikirja p 4.2.7, mille kohaselt oli maksetähtajaks arve esitamise kuu 20-s kuupäev. Hageja esindaja ei osanud selgitad, miks on arvetel maksetähtajad erinevad. Kohus arvestab viivise välja otsuse tegemise seisuga. Kostja poolt tasutud summasid arvestab kohus vaid põhivõla katteks alustades kõige vanemast tasumata arvest seni kuni kogu arve saab tasutud (nt 2008. jaanuari arve tasuti lõplikult alles 11.09.08). 4 Arve kuu Summa Viivis päevas Tasumine Viivitatud päevi Viivis Jaanuar 2008 2013.78 1.41 90 126.90 1879.78 1.31 24 31.44 1389.78 0.97 179 173.63 508.48 0.35 210 73.50 48.88 0.03 234 7.02 1936.93 1.35 203 274.05 1493.93 1.05 237 248.85 Märts 1733.02 1.31 209 273.79 Aprill 958.88 0.67 178 119.26 719.79 0.50 181 90.50 Mai 329.65 0.23 151 34.73 Juuni 552.30 0.38 120 45.60 101.74 0.07 133 9.31 Juuli 459.58 0.32 133 42.56 August 491.88 0.34 102 34.68 September 402.90 0.28 71 19.88 76.26 0.05 101 5.05 Oktoober 1239.17 0.86 72 61.92 November 1790.61 1.25 40 50.00 1213.82 0.85 86 73.10 815.55 0.57 99 56.43 Detsember 2249.98 1.57 69 108.33 Jaanuar 2009 Veebruar Märts 823.43 2529.20 2519.85 1754.24 0.57 1.77 1.76 1.22 20.04.08 134.00 14.05.08 493.00 18.07.08 881.30 18.08.08 459.60 11.09.08 lõplik 11.09.08 443.00 15.10.08 lõplik 15.10.08 lõplik 15.10.08 239.09 18.10.08 Lõplik 18.10.08 lõplik 18.10.08 450.56 30.11.08 Lõplik 30.11.08 lõplik 30.11.08 lõplik 30.11.08 76.26 30.12.08 lõplik 30.12.08 lõplik 30.12.08 576.79 03.02.09 397.58 27.02.09 lõplik 27.02.09 1426.55 tasumata tasumata tasumata tasumata 416 385 354 286 237.12 681.45 623.04 348.92 Veebruar 5 Aprill Mai Juuni 1097.31 533.98 501.30 0.77 0.37 0.35 tasumata tasumata tasumata 255 225 194 KOKKU 196.35 83.25 67.90 4198.56 Seega on hageja põhjendatud nõue viiviste osas kostja vastu 4198.56 krooni, millises summas tuleb hagi rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud viiviste arved (t lk 69, 73, 75, 77, 79,109-113). Kokku kuulub rahuldamisele põhivõlg 9973.42 krooni ja viivised summas 4198.56 krooni. Kostja vaidlustas ka Mxxxe Rxxxxxx esindusõiguse. Kohus selgitas kostjale korteriühistu otsuste vaidlustamise korda. Kuna korteriühistu üldkoosoleku 19.01.2009.a otsust, millega Mxxxx Rxxxxxxxvaliti KÜ Siimusti 52 juhatuse liikmeks ei ole vaidlustatud ning äriregistri andmetel on ta korteriühistu juhatuse liige, siis kohus sisulist hinnangut esitatud vastuväitele ei anna. Kohus ei anna hinnangut järgmistele tõenditele: KÜ raamatupidaja meil kostjale (t lk 24), korteriomanike välkkogunemise kirjalik kokkuvõte (t lk 25-27), teabenõuded ja vastus (t lk 32-34), üldkoosoleku kokkukutsumise teade (t lk 35). Nimetatud tõenditest nähtub poolte vaheline suhtlus seoses arvete esitamisega ja muud probleemid, samuti kostja muud protestid, kuid mitte see, kuidas arved on kujunenud, millal ja kui palju on kostja tasunud. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Muid poolte kulusid käesolevala ajal kohtule teada ei ole. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda kanda. Koos kõrvalnõuetega oli hageja nõue 22 400 krooni, mille kohus rahuldas 63.27% suuruses osas. Menetluskulud tuleb seega välja mõista järgmiselt: 1/3 jätta hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 6