Co Tartu Maakohtusse hagi Hage Puit OÜ (kustutatud) vastu 89 978,38 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale edastada hagis toodud aadressil ja materjalid tagastati sideasutuse poolt märkega „Ei asu enam antud aadressil“. 17.09.2008 kirjaga kohustas kohus hagejat teatama kohtule oma seisukoht edasise menetluse osas ja täpsustama kostja tegelikku asukohta. 16.10.2008 teatas hageja, et on kontrollinud kostja võimalikke asukohti, kuid ei suuda samuti tuvastada muud aadressi kui on märgitud hagis. Hageja palus menetlusdokumendid kätte toimetada äriühingust kostja seaduslikele esindajatele ja kasutada selleks politseiasutuse abi ning juhul, kui politseil ei õnnestu menetlusdokumente üle anda, toimetada dokumendid kostjale kätte avalikult. Kohus püüdis menetlusdokumente kätte toimetada nii Valeri Reilik’ule kui Vitali Nikolajev’ile. Viimane sai hagimaterjalid kätte 15.12.2009 ja esitas 04.01.2010 hagile kirjaliku vastuse, milles palub hagi jätta läbi vaatamata. Vastuse kohaselt on kostja äriregistrist kustutatud 28.01.2009. Ametlikes Teadaannetes avaldati 10.12.2007, s.o pea kaks kuud peale hagi kohtusse esitamist, kostja sundlõpetamisteade, kus kutsuti kõiki võlausaldajaid üles endast registripidajale märku andma ja esitama taotlus likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Hageja seda õigust ei kasutanud. Kostja viitab hageja võimalusele esitada pärast äriühingu registrist kustutamist registripidajale avaldus likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamiseks, kuid märgib, et kostja majandustegevus lõppes reaalselt 2007. aasta aprillis ja kostjal ei ole vara, mida realiseerida. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lõike 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Elektroonilisest äriregistri teabesüsteemist nähtub, et kostja on 28.01.2009 äriregistrist kustutatud registripidaja algatusel äriseadustiku (ÄS) § 60 lõike 3 alusel, mille kohaselt kui äriühing ÄS § 60 lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lõikes 4 sätestatut. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on Tartu Maakohtu registriosakonna sundlõpetamisteade avaldatud 10.12.2007. Kuna kostja ei esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega mõjuvat põhjust, mis takistas majandusaasta aruande esitamist, ja hageja ei teatanud sundlõpetamisteate avaldamisest kuue kuu jooksul registripidajale oma nõuetest kostja vastu ega taotlenud kostja suhtes likvideerimismenetluse läbiviimist, siis kustutaski registripidaja kostja äriregistrist. Kuivõrd kostjat kui juriidilist isikut ei eksisteeri, siis jätab kohus hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata. Kohus märgib, et ÄS § 60 lõige 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on hagejal võimalus esitada registripidajale avaldus likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamiseks.
lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Maksekorraldusest nr 823 nähtub, et 26.09.2007 on hagi esitamisel tasunud hageja eest riigilõivu 4000 krooni Õigusbüroo ASPEKT OÜ.
lõike 1 punkti 3 ja lõike 4 alusel on hagejal õigus küsida tasutud riigilõiv tagasi, näidates ära, kellele ja millisele kontole riigilõivu tagastamist taotletakse. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.