Obsah (13)

§ 101§ 118§ 188§ 65§ 578§ 142§ 145§ 116§ 114§ 113§ 128§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2009, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. de

§ 101

lg 1 p 4, § 116 lg 1, 2 p 1, 2, 3, 4, 5 alusel õigus taganeda 17.04.2008 kokkuleppest, sest ostja rikkus seda oluliselt. Hageja on täitnud täiendava tähtaja andmise kohustuse. Ta nõudis ostjalt pidevalt maksegraafiku täitmist, samuti andis ta juba kokkuleppega ostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hageja on taganenud mõistliku tähtaja jooksul

§ 118tähenduses.

Ostja pidi tasuma võla osamaksetena, hageja esitas taganemisavalduse 28 päeva pärast maksete tasumise lõpptähtaja möödumist.

§ 188

lg-st 2 tulenevalt ei ole hageja enam kohustatud järgima kokkulepet, vaid lähtub üksnes müügilepingust ja käenduslepingust. Kokkuleppes 2/8 fikseeritud maksetähtajad ja sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed ei jäänud taganemise tõttu kehtima.

1. Kuna müügilepingu lisa nr 3 enam ei kehti ning muid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, on hagejal õigus nõuda viivist alates arvete sissenõutavaks muutumisest. Kui kokkulepe kehtiks, lasuks kostjal kohustus tasuda viivist vahetähtaegadeks tasumata summadelt. Ühtegi alust viivise vähendamiseks ei esine. Kahe aasta jooksul on kostja korraldanud nõudest vaid 14% tasumise. Kostja on ostja ainuosanik ja juhatuse liige ja on müügi- ning käenduslepingu sõlmimisel tegutsenud ettevõtjana. Ta on pahauskselt võtnud võlgnevuses ettevõttele pidevalt kaupu juurde, teades, et ei kavatse kauba eest tasuda. Ehitusobjektide eest saadud raha ei ole kostja tahtlikult kasutanud hagejale võla tasumiseks. Kostjal oleks võimalik korraldada ka käesoleval ajal hagejale võla tasumine. Müügilepingu p-s 6.3 sätestatud viivisemäär 0,1% päevas on käibepraktikas tavaline. Hageja on kostjale vastu tulnud, kostja aga on jaganud alusetult lubadusi ja tekitanud mulje, et hakkab kohe võlga tasuma. Ta on ise tekitanud olukorra, kus viivised on kogunenud sedavõrd suures summas. Lisaks sellele on kostja käitumine tekitanud hagejale õigusabi- ja ajakulu. Hageja ei ole saanud oma äritegevuses kasutada raha, mida kostja ja tema firma talle solidaarselt võlgnevad. Puuduvad erandlikud asjaolud (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-2-1-100-07 ja nr 3-2-1-70-03), mis oleksid võinud tekitada ostjale ja kostjale mulje, nagu plaaniks hageja viivistest loobuda. Müügilepingu ja lisa nr 3 eesmärki, poolte suhete olemust ja käitumist arvestades ei kaotanud hageja alates arvete sissenõutavaks muutumisest kogunenud viiviste nõuet.
2. Hageja kahjuks on kohtuvälise nõude esitamisel tehtud kulutused – advokaadibüroole Eversheds Ots & Co õigusteenuse osutamise eest makstud tasu. Hageja on nõudnud ostjalt korduvalt kohustuse täitmist. Ostja on andnud lubadusi võlg tasuda, kuid ei ole seda teinud. Hageja esitas 28.04.2009 nõudekirja ja pankrotihoiatuse nii kostjale kui ostjale. Mõistlik oli koostada üks dokument, vastasel korral oleksid kulud olnud veelgi suuremad. Nõudekirjas oli vaja analüüsida õiguslikku olukorda, arvestada põhi- ja kõrvalnõuete suurust ning menetluslikke võimalusi, sest sõlmitud oli erinevaid kokkuleppeid. Pankrotihoiatus moodustab kirjast väga väikese osa ja see andis hagejale menetlusliku lisavõimaluse kostja maksejõuetuse korral. Samuti oli käenduslepingu p-i 3.2 kohaselt kohtuvälise pretensiooni esitamine kostja vastu kohtusse pöördumise eelduseks. Kahju hüvitamise nõue 4513.50 krooni on põhjendatud ja kooskõlas

§ 101

lg-ga 1 p 3, § 115 lg-ga 1, § 127 lg-ga 4, § 128 lg-ga 3, Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-02 p-s 18 tooduga ja käenduslepingu p-idega 1.1.1 ja 3.

2. Hagi ei ole esitatud pahauskselt. Hageja tegi kõik endast oleneva, et äriühing saaks tööd jätkata ja suudaks seeläbi parandada maksevõimet.

§ 65

lg 1 alusel on hagejal õigus valida, kas ta nõuab võla tasumist ühelt või mitmelt solidaarvõlgnikult. Kuna äriühing ei tasunud võlga pika aja jooksul, kostja on äriühingu ainuosanik, juhatuse liige ja kohustuste käendaja, siis oli otstarbekas ja põhjendatud esitada hagi üksnes kostja vastu.

1. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järgmised summad: põhivõla 124 887 krooni; seisuga 15.06.2009 arvestatud viivise 83 394.93 krooni; viivise 0,1% tasumata põhinõudest päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni tingimusel, et väljamõistetava viivise summa ei ületaks 124 887 krooni; kahjuhüvitise 4513.50 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tlk 5-13, 78-88, 111-115). KOSTJA VASTUS
2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista menetluskulud välja hagejalt. Kui kohus rahuldab hagi osaliselt, palub kostja jätta poolte menetluskulud poolt endi kanda, sest kostja ei ole hoidnud võla tasumisest pahatahtlikult kõrvale, võlg oleks tasutud ka kohtumenetluseta ning kostjal on raskusi ka iseenda menetluskulude kandmisega. 3/8
3. Hagi on esitatud kostja vastu ebaõiglaselt ja põhjendamatult. OÜ-l Likriche Trading tekkis võlg seetõttu, et ta ei saanud raha oma tellijalt OÜ-lt Eisentec. Pooled jõudsid kokkuleppele, et OÜ Likriche Trading püüab hageja pakutud soodsamatel tingimustel oma majandustegevust jätkata ja tasuda võla järk-järgult ning võlg likvideeritakse lõplikult raha laekumisel OÜ-lt Eisentec. OÜ Likriche Trading poolt
4. a OÜ Eisentec vastu alustatud kohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-07-18780) ei jõutud aasta jooksul lahendini. Hageja hakkas nõudma võla kiiremat tasumist. 17.04.2008 leppisid pooled kokku, et OÜ Likriche Trading tasub võla osade kaupa. OÜ Likriche Trading tasus hagejale 22 500 krooni. Seejärel algas ehitusturul üleüldine langus, OÜ Likriche Trading töömahud vähenesid ja majandustegevus seiskus
5. a augustis.
6. a septembris said pooled kokku ning kostja selgitas, et ta ei saa nõuet OÜ Eisentec vastu veel sisse nõuda. Hageja palus kostjal hea tahte märgina allkirjastada käenduslepingu, mida kostja ka 04.09.2008 tegi. Kostja nõustus käenduslepingu allkirjastama vaid seetõttu, et hageja lubas mitte alustada kohtumenetlust kuni tsiviilasjas nr 2-07-18780 lõpliku tulemuse saabumiseni. Pärast käenduslepingu sõlmimist asus hageja ootamatult võlga sisse nõudma, ähvardades kohtumenetlusega. 17.11.2008 kirjas palus kostja hagejalt mõistvat suhtumist kuni kohtuasja lõpuni ja raha kättesaamiseni. Käesolevaks ajaks on jõustunud otsus, millega kohus mõistis OÜ-lt Eisentec OÜ Likriche Trading kasuks välja 276 800 krooni, alustatud on täitemenetlust. Hageja ei ole hagi esitanud heauskselt. Pooled olid jõudnud arusaamisele, kuidas tasuda võlg ilma kohtu sekkumiseta. Kostja on olnud hagejale kättesaadav ja teavitanud hagejat kõikidest olulistest probleemidest. Jääb arusaamatuks, miks hageja, teades, et kostja peres on kasvamas kolm alla 10-aastast last, esitas hagiavalduse üksnes kostja, mitte mõlema solidaarvõlgniku vastu. Kostjal puudub hetkel regulaarne sissetulek ning hagi rahuldamise korral on kostja sunnitud kaaluma oma pankrotimenetluse alustamist.
7. OÜ-l Likriche Trading tekkis probleeme 17.04.2008 kokkuleppe täitmisega lühikese aja möödudes pärast selle sõlmimist. Hageja ei taganenud kokkuleppest koheselt pärast makseraskuste tekkimist, mis viitab sellele, et pooltel olid siduvad suulised kokkulepped. Hageja ei andnud kostjale kirjalikult

§-s 114 ette nähtud täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks, vaid taganes kokkuleppest ette hoiatamata ja taganemine ei olnud seega õiguspärane. Hageja arvestab põhjendamatult viiviseid alates arvete maksetähtaegade saabumisest. 17.04.2008 kokkuleppega muudeti maksetähtpäevi. Seega ei saa hageja esitatud viivisearvestusele tuginedes kostjalt viivist välja mõista.

1. Kostja palub viivist vähendada. Kostja on füüsiline isik, kellel puudub regulaarne ja piisav sissetulek, samuti paneks sellises ulatuses viiviste väljamõistmine väga raskesse olukorda kostja perekonna. Hagejal võiks äärmisel juhul olla õigustatud huvi nõuda suuremat viivist põhivõlgnikult, kelleks on äriühing, mitte aga kohustusega tunduvalt hiljem liitunud eraisikust käendajalt. Kostja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-41-07 ja leiab, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas viivisenõude esmakordselt
2. a. Arvestades suulisi kokkuleppeid, ei olnud kostjal varem alust arvata, et hageja hakkab temalt viivist nõudma. Samuti ei ole hageja käitunud õigussuhtes heauskselt, sest on teadlikult suurendanud OÜ Likriche Trading võlga, väljastades kaupasid krediidilimiidi määrast suuremas mahus (arvete maksetähtaegade saabumise ajal oli krediidilimiit 50 000 krooni). Mõistlikuks viivisemääraks on

§-s 113 ettenähtu.

1. Kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kulutused pankrotihoiatuse koostamisele ja esitamisele ei mahu kahju hüvitamise instituudi raamidesse. Kostjalt ei saa nõuda kulutuste hüvitamist, sest pankrotimenetlust ei ole alustatud. Ostetud teenus oli ebavajalik, sest selles toodud nõuded on ebaõiged ja mitteasjakohased. Kostja ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi, sest tal ei olnud mingit võimalust vältida hageja poolt kulutuse tegemist. Kuna kostja ei saa vastutada hageja poolt kulutuse tegemise eest, ei hakka ta arutlema summa suuruse üle (tlk 62-67, 107-109). 4/8 KOHTU SEISUKOHT
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja Likriche Trading OÜ (ostja) sõlmisid 21.11.2006 lepingu nr TRT1649CK, mille alusel müüs hageja tellimuste alusel ostjale kaupu (tlk 14-16). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 29.06.2007–31.08.2007 on hageja andnud üle ja Likriche Trading OÜ võtnud vastu kaupu arve-saatelehtede nr 797541, 801518, 807323, 809125, 812262, 884981, 820227, 820782, 823135, 825231, 829954, 830498, 830955, 834064, 839989 ja 843068 alusel, kaupade eest maksmise tähtaeg oli 30 päeva (tlk 22-38) ning Likriche Trading OÜ ei tasunud arveid nõuetekohaselt.
3. 17.04.2008 sõlmisid hageja ja Likriche Trading OÜ müügilepingu lisa nr 3 – kokkuleppe võla tasumise kohta, mille kohaselt pidi ostja tasuma võla 147 387 krooni igakuiste maksetena perioodil 30.04.2008–30.03.2009 (tlk 39). Poolte vahel ei ole vaidlust, et võlga kokkuleppes toodud tingimustel ei tasutud ning käesoleva ajani on hagejale võlast maksmata 124 887 krooni. Kohus on seisukohal, et 17.04.2008 võla tasumise kokkulepet tuleb käsitada komromissilepinguna, mille kohaselt ei nõua hageja ostjalt viivist, kui ostja tasub võla kokkuleppes toodud tingimustel. Seda kinnitavad nii kokkuleppe tekst kui hageja kirjalikud seisukohad (tlk 82-85).

§ 578

lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

1. 04.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja, kes on äriregistri väljavõttest (tlk 89-90) nähtuvalt alates
2. a Likriche Trading OÜ juhatuse liige ja ainuosanik, käenduslepingu (tlk 1921). Käenduslepingu p 1.1 sätestab, et kui Likriche Trading OÜ ei täida 21.11.2006 müügilepingust nr TRT1649CK tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kusjuures käendaja kohustub samamoodi vastutama ka enne käesoleva lepingu sõlmimist müügilepingust tulenevate ostja kohustuste nõuetekohase täitmise eest, kohustub käendaja: 1.1.
3. täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sh nõuded, mis on juba tekkinud käesoleva lepingu sõlmimise ajaks) oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes võlausaldajale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused; 1.1.
4. vastutama võlausaldaja ees koos ostjaga kui solidaarne võlgnik, kusjuures käendaja vastutuse rahaline maksimumsuurus on 300 000 krooni.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

1. 28.04.2009 kirjas nõudis hageja kostjalt ja Likriche Trading OÜ-lt võla tasumist hiljemalt 09.05.2009 (tlk 41-45). Kostja ja Likriche Trading OÜ said kirja kätte 02.05.2009 (tlk 46, 47), kuid kohustust ei täitnud.
2. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on käitunud hagi esitades pahauskselt. Poolte poolt kohtule esitatud avaldustest ilmneb, et hageja tegi kõik endast oleneva, et äriühing saaks tööd jätkata ning suudaks maksevõimet parandada. Hageja nõustus suurendama krediidilimiiti ja andis kostja soovil kaupa juurde olukorras, kus varem võetud kaupade eest oli võlg (vastavalt müügilepingu p-le 6.2 oli ostjale määratud krediidilimiit 20 000 5/8 krooni (tlk 15), 17.05.2007 lisaga nr 1 suurendati krediidilimiit 50 000 kroonini (tlk 17) ning 21.11.2007 lisaga nr 2 suurendati krediidilimiit 200 000 kroonini (tlk 18)). Samuti andis hageja võimaluse tasuda võlg maksegraafiku alusel ca aasta jooksul, mida ostja nõuetekohaselt ei teinud. Hageja on korduvalt nõudnud võla tasumist, mida ei eita ka kostja ja mida mh kinnitavad kostjale tehtud kõnede eristused (tlk 18, 63- 64, 80-81, 97102). Ostja juhatuse liikmena oli kostjal võimalus korraldada hagejale võla tasumine. Tõendatud ei ole, et võla tasumiseks oleks sõlmitud muid kokkuleppeid peale 17.04.2008 kokkuleppe ja et hageja nõustus ootama raha saamisega seni, kuni ostjale laekub raha OÜ-lt Eisentec. Seda ei anna alust arvata ka ostja 17.11.2008 ühepoolne avaldus, kus ta lubab võla tasuda pärast oma võlgnikelt raha kättesaamist (tlk 40). Asjakohatu on kostja väide, et 04.09.2008 käenduslepingu allkirjastas ta vaid seetõttu, et hageja lubas mitte pöörduda võla sissenõudmiseks kohtusse enne, kui tsiviilasjas nr 2-07-18780 on saabunud lõplik tulemus (tlk 63). Kostja vastusest nähtuvalt on kohtulahend OÜ-lt Eisentec raha välja mõistmise kohta juba jõustunud (tlk 64, 68-74) ja täitemenetlus algatatud. Samuti on hageja ja kostja sõlminud käenduslepinguid ka enne käesoleva nõude aluseks olevat käenduslepingut – 21.11.2006 müügilepingu sõlmimisel ning 21.11.2007 ostja krediidilimiidi suurendamisel (tlk 14-16, 18, 91-96). Riigikohus märkis 09.03.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05 (p-id 16, 19), et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja

§ 65

lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida. 20.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja müügilepingust tuleneva põhivõla 124 887 krooni. 21. Hageja leiab, et on 28.04.2009 kirjaga (tlk 41-45) 17.04.2008 kokkuleppest taganenud ning kokkuleppes fikseeritud maksetähtajad ja sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed ei kehti (tlk 8, 83-85). Kohus nõustub hagejaga, et ostja on 17.04.2008 kokkulepet oluliselt rikkunud ning esineb alus lepingust taganemiseks.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 116

lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti

§ 116

lg 2 p 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

§ 118

lg 1 p 2 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse 6/8 lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2)

§ 114kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ostja ei täitnud 17.04.2008 kokkuleppes sätestatud kohustusi nõuetekohaselt ning 30.03.2009, mil oli viimase osamakse tasumise päev, oli ostjal 147 387 kroonist tasumata 124 887 krooni. Tõendatud ei ole, et poolte vahel oleks võla tasumiseks muid kui 17.04.2008 kokkulepe. Seega esinevad

§ 116

lg-s 2 p 1, 2, 4 nimetatud olulised lepingurikkumised ning hagejal oli õigus taganeda kokkuleppest täiendavat tähtaega andmata. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja nõudis ostjalt suuliselt korduvalt kohustuse täitmist (tlk 6, 63-64, 109). Seega esineb ka

§ 116lg-s 2 p 5 sätestatud taganemise alus.

Tõendatud ei ole ostja poolt kohustuse rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 116lg 2 p 3).

Hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul (28 päeva pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva möödumist). Taganemisavaldus on nii ostjale kui kostjale kätte toimetatud (tlk 46, 47). Taganemine kehtib.

§ 188

lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuna hageja on 17.04.2008 kokkuleppest, millega pikendati maksetähtaega ja välistati varasem viivisenõue, kehtivalt taganenud, on tal õigus nõuda viivist kogu tasumisega viivitatud perioodi eest. 22. Hageja nõuab viivist alates arvete maksetähtpäevadest kuni hagi esitamiseni kokku 83 394.93 krooni, samuti pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist (tlk 6).

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Müügilepingu p-i 6.3 kohaselt on müüjal õigus maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral nõuda ostjalt viivist 0,1% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tlk 15). Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul on viivise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus (tlk 65). 02.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03 (p 13) ja 06.12.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07 (p 16) asus Riigikohus seisukohale, et kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis tooksid kaasa viivisenõude lubamatuse. Hageja käitumine ei anna alust arvata, et ta ei kavatsenudki viivist nõuda. Isegi kui hageja ei esitanud viivisenõuet varem kirjalikult, on ta pidevalt nõudnud kohustuse täitmist ning andnud selleks täiendavaid võimalusi. Hageja nõudis viivist 28.04.2009 kirjas, st pärast seda, kui selgus, et kostja ja ostja ei maksa põhivõlga ka täiendavatele tähtaegadele vaatamata (tlk 41-47). Samuti on sätestatud ca aasta pärast võla tekkimist kostjaga sõlmitud käenduslepingu p-s 1.1.1, et käendaja vastutab mh müügilepingust tuleneva viivise tasumise eest (tlk 19).

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 näevad ette, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palub viivist vähendada, arvestades oma majanduslikku seisundit ja asjaolu, et ta on füüsiline isik, samuti seda, et hageja ei ole käitunud heauskselt, on suurendanud oma tegevusega võlga ning esitanud hagi pooltevahelisi suulisi kokkuleppeid eirates. Kostja ei ole oma majandusliku seisundi kohta 7/8 tõendeid esitanud. Äriregistri väljavõtte kohaselt on kostjal vara – OÜ Likriche Trading osa (tlk 89). Kostja on põhivõlgniku juhatuse liige ning ta oleks võinud korraldada hagejale põhivõlgniku arvel võla tasumise, mida ta aga ei teinud. Suurem osa võlast on tasumata. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on oma käitumisega ise põhjustanud viivise suurenemise. Viivisenõude on põhjustanud ostja ja kostja, kes ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Pahauskselt on käitunud hoopis kostja ostja juhatuse liikmena, võttes kaupa olukorras, kus oli probleeme selle eest maksmisega. Hagi esitamise pahausksuse kohta on kohus võtnud seisukoha juba eespool. Arvestades eeltoodut, viivisemäära mõistlikkust ning asjaolu, et hageja ei nõua viivist üle põhivõla, ei pea kohus põhjendatuks viivist vähendada ja rahuldab hageja viivise nõude. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 15.06.2009 seisuga 83 394.93 krooni ning viivis perioodi 16.06.2009-30.12.2009 (198 päeva) eest 24 727.63 krooni, kokku viivis 30.12.2008 seisuga 108 122.56 krooni. Samuti tuleb mõista kostjalt välja viivis 0,1% tasumata põhivõlalt päevas alates 31.12.2009 kuni põhivõla tasumiseni tingimusel, et kokku ei ületa väljamõistetava viivise summa 124 887.- krooni. 23. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise seoses kohtuvälise pretensiooni esitamisega. Riigikohus leidis 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 (p 18), et

§ 128

lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused

§ 115

lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevas asjas on advokaat M. Jotautas koostanud hageja esindajana 28.04.2009 kostjale ja ostjale nõudekirja, pankrotihoiatuse ning 17.04.2008 kokkuleppest taganemise avalduse (tlk 41-45), mille eest OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co on esitanud hagejale arve summas 4513.50 krooni (tlk 48-49). Hageja kinnitusel on nimetatud summa tasutud (tlk 7, 10), kostja ei ole seda vaidlustanud. Kostja ja ostja ei tasunud hagejale võlga ca pooleteist aasta jooksul hageja korduvatele nõudmistele ja vastutulekutele vaatamata. Kohus nõustub, et hagejal oli vaja analüüsida õiguslikku olukorda, arvestada põhi- ja kõrvalnõuete suurust ja erinevate kokkulepete sõlmimist. Kirjas sisaldus ka pankrotihoiatus, kuid see moodustab väga väikese osa ega muuda teenust mittevajalikuks. Käenduslepingu p-i 3.2 kohaselt kohustub käendaja täitma ostja kohustused seitsme päeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Seega oli kirja koostamine vajalik ka käendaja vastu nõude esitamiseks. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades oli nimetatud teenuse kasutamine mõistlik ja põhjendatud ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis 4513.50 krooni. 24. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 237 523.06 krooni (põhivõlg 124 887 krooni, viivis 30.12.2009 seisuga 108 122.56 krooni ja kahjuhüvitis 4513.50 krooni) ning viivis 0,1% tasumata põhivõlalt päevas alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni tingimusel, et kokku ei ületa väljamõistetava viivise summa 124 887 krooni. 25. Lähtudes TsMS § 162 lg-test 1-3 ja § 173 lg-test 1, 4 ning arvestades hagi täielikku rahuldamist, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jätmine poolte endi kanda ei ole põhjendatud. Kohtunik 8/8