Obsah (4)

§ 34§ 115§ 116§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-1060 Haldusasi OÜ Tan

§ 34

lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Seega esindavad juriidilisi isikuid seaduse alusel selle juhatuse liikmed. Praegusel juhul on ainsaks isikuks, kes saab seaduse alusel kaebajat esindada ning äriühingu nimel tehinguid teha A.T.. T.T. ei ole Tanne Transi esindaja, mistõttu ei saa tema tehtud tehinguid ka äriühingule immanentselt omistada. Samuti ei saa väita, nagu oleks Tanne Trans juhataja A.T. volitanud T.T.it vastavaid tehinguid tegema. Sellist järeldust ei tulene maksuotsuse aluseks olevatest protokollidest ega ka muudest dokumentidest. Tuleb arvestada, et

§ 115lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu.

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Praegusel juhul ei tulene ühestki protokollist, et T.T. oleks vaadeldavad tehingud teinud Tanne Trans nimel ja et T.T.il oleks olnud tehingute tegemiseks esindusõigus. Ükski kolmas isik ei ole selgesõnaliselt öelnud, et ta sõlmis kokkuleppe Tanne Transiga T.T.i vahendusel. Vastupidi, kõik seletuse andnud isikud on üheselt teatanud, et väljamaksed füüsilistele isikutele tegi T.T.. Seega ei saa ka sel alusel pidada äriühingut maksuotsuses nimetatud maksujuhtumite eest vastutavaks. 4

1. Maksuhaldur ei järginud maksuotsuse tegemisel uurimispõhimõtet. Maksumenetluses uurimispõhimõtte kohaldumist, sh maksuhalduri poolt maksukohustuslase maksukohustust vähendavate asjaolude arvestamise olulisust rõhutas Riigikohus oma 19.06.2002 otsuses asjas nr 3-3-1-26-
2. Maksuotsuse alapunktis 4.
3. on esitatud küll normid ja põhimõtted, milledest on füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu arvutamisel lähtutud, kuid arvestamata on jäetud tulumaksuseaduse (TuMS) (kuni 31.12.2007.a redaktsioon) §-s 23 sätestatu, mille kohaselt oli
4. aastal maksuvaba tulu 24 000 krooni. Nimetatud maksuvaba määra arvessevõtmine maksuhalduri poolt ei nähtu ka maksuotsuse lisast nr
5. Jääb mõistetamatuks, miks ei ole PMTK lähtunud Tanne Transile täiendava maksukohustuse määramisel eelviidatud põhimõttest ja võtnud maksukohustust suurendavate asjaolude kõrval arvesse ka maksukohustust vähendavaid asjaolusid.
6. OÜ Tanne Trans ei ole õigeks maksukohustuslaseks. Tehinguid on sõlminud ja väljamakseid füüsilistele isikutele on teinud T.T.. Kuna T.T. ei ole kaebaja seaduslikuks ega lepinguliseks esindajaks, siis ei saanud ta neid tehinguid teha äriühingu nimel. Vastavalt

§ 34lg-le 1 saab äriühingu nimel tehinguid teha vaid selle juhatus.

Praegusel juhul on ainsaks juhatuse liikmeks A.T., kes ei ole äriühingu nimel ei suuliselt ega kirjalikult avaldanud tahet nende tehingute tegemiseks. Vastav asjaolu ei tulene ka ühestki maksuotsuse aluseks olevast kolmandate isikute seletuste protokollist. Kõik kolmandad isikud on üheselt kinnitanud, et on tehingud teinud isiklikult T.T.iga. Samuti ei ole maksuotsuses tuvastatud, et A.T. oleks volitanud T.T.it kaebajat esindama. Maksuhaldur rajas oma järeldused ülekaalukalt järgmistelt kolmandatelt isikutelt saadud seletustele: R. M., A. P., A. M., Ü. V., R. L., T. S., T.T.. Maksuhaldur järeldas, et Tanne Trans osutas käibemaksuga maksustatavaid teenuseid ning tegi füüsilistele isikutele väljamakseid ilma riiklikke makseid tasumata. Kaebaja poolt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks kaalus maksuhaldur ka seletuste nõudmist S. P. ja J. P., kuid jättis selle põhjendamatult tegemata. Kaebuse esitaja on veendunud, et maksumenetluses seletusi andnud kolmandad isikud avaldasid informatsiooni vaid osaliselt. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Asjaolu, et raamatupidamisdokumendid teenuste osutamist ja füüsilistele isikutele väljamaksete tegemist ei kajasta, ei saa olla aluseks, et maksuhaldur jätaks tegeliku maksukohustuse ulatuse tuvastamata. Seaduses sätestatud juhtudel on maksuhalduril kohustus kasutada hindamismeetodit. Riigikohus on selgitanud, et nõutava arvestuse puudumine ei tähenda keeldu arvestust tagantjärele teha. Niisuguse võimaluse eitamine tähendaks koormavama maksustamismeetodi kohaldamist, millel võib olla lubamatu karistuslik iseloom üksnes seetõttu, et pole täidetud kohustust pidada eriarvestust./.../ MKS § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine mitte üksnes dokumentaalsete tõendite ja täpsete andmete alusel, vaid ka hindamise teel. Maksuhaldur peab kaaluma, kas hindamine on vajalik ja lubatud. Kui hindamine on vajalik ja lubatud, on maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 14.01.2009 nr 3-3-1-7-08, p-d 18 ja 21).
2. Hindamise teel maksustamise reeglid on sätestatud MKS §-s
3. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid 5 asjaolusid tuvastada. Maksuotsusest nähtuvalt (lk 7) tegi maksuhaldur OÜ Tanne Trans käibemaksuga maksustatava käibe kindlaks hindamise teel ning määras äriühingule tasumiseks käibemaksu summas 83 702 krooni. Käibemaksu määramise aluseks olevate asjaolude hindamise teel tuvastamine oli vajalik seetõttu, et OÜ Tanne Trans raamatupidamine soetatud materjalide kasutamist ja teenuse vahendamist (Maksuotsuse lisa 3) ei kajasta ning äriühingu juhatuse liige A.T. ja töödejuhataja T.T. nende asjaolude kohta ammendavaid selgitusi ei andnud. OÜ Tanne Trans poolt maksustatava käibe kindlaksmääramiseks esitatud kirjalikud tõendid on selgelt ebapiisavad (Vaideotsus p 1, lk 3; p 3, lk 8) ning äriühingu juhatuse liikme ja objektijuhi poolt antud vastuolulised ja tegelikkusele mittevastavad seletused maksukohustuse aluseks olevate asjaolude tuvastamist ei võimalda. Seega oli OÜ Tanne Trans maksukohustuse aluseks olevate asjaolude hindamise teel tuvastamine antud juhul vajalik ja põhjendatud.
4. Maksukohustuse määramisel aluseks ei ole üksnes tunnistajate ütlused. Tunnistajate ütlused aga kinnitavad maksuhalduri poolt tuvastatut. Vaideotsuse punktis 2 on tuvastatud, et OÜ Tanne Trans ehitus- ja haljastustööde teostamist ning kivide ja plaatide paigaldamise töid objektidel juhib, korraldab ja teostab ka vahetult T.T.. Haljastustöödel ja kivide paigaldamisel on vahel abis ka autojuht V. K.. OÜ Tanne Trans poolt väljastatud saatelehtedest nähtub, et aktsiaseltsi KMG Ehitus objektidel teostas töid 1, 2 või 3 OÜ Tanne Trans töötajat ning osaühingu Aperion Holding objektidel 1 OÜ Tanne Trans töötaja. Samuti nähtub 13.09.2007 vaatluse protokollist, et Põdrakanepi tee 19 territooriumil teostasid ehitustöid neli OÜ Tanne Trans töötajat. OÜ Tanne Trans Swedbankis asuva arvelduskonto nr 221028195815 väljavõttest nähtub, et kontrollitaval perioodil on töötasu makstud ülekande teel A.T.ile (juhatuse liige), M. P. (autojuht), V. K.le (autojuht) ja R. M.le (autojuht). Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Tanne Trans on objektidel kasutanud täiendavat tööjõudu ning nimetatud valdkonnas tööde teostamise eest on töötajatele makstud töötasu sularahas.
5. Maksuotsuses on OÜ Tanne Trans käive õigesti kajastatud. OÜ Tanne Trans on esitanud sisendkäibemaksu tõendamiseks Puuhall OÜ jaemüügiarved ja arved, Rudus Eesti aktsiaseltsi sularaha-arved ja arved, osaühingu Levadia Metall arve-saatelehed, osaühingu KAUBETON arvekviitungi, osaühingu David arve/saatelehed, osaühingu Siliko arve-saatelehe, aktsiaseltsi Espak arved ja arve-tšeki, aktsiaseltsi Toode sularahaarve, osaühingu LOGOTEK arved, aktsiaseltsi BETONEKS arved, OÜ Raal Betoon tööarvelduse, HC Betoon AS sularaha arve ja arve, aktsiaseltsi Vikolo tšekk/arved ja RAUTAKESKO AS sularahaarved (edaspidi koos Ostuarved). Ostuarvetest nähtuvalt on OÜ Tanne Trans soetanud maksuotsuse lisas 3 loetletud kaupu ja teenuseid perioodil 02.04.2007 kuni 17.09.2007 ning ostjaks, kliendiks, tellijaks või maksjaks nendel arvetel on märgitud OÜ Tanne Trans. Ostuarved on kinnitatud OÜ Tanne Trans juhatuse liikme allkirjaga. Ostuarvetest ja OÜ Tanne Trans Swedbankis asuva arveldusarve nr 221028195815 väljavõttest nähtub, et ostuarvete alusel on tasutud nii ülekandega kui sularahas. OÜ Tanne Trans juhatuse liige on ostuarvetega tutvunud ning arvetel kajastatud kaupade ja teenuste soetamise ja soetamise vajaduse kooskõlastanud. Samuti on ostuarveid võetud arvesse äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuse koostamisel.
6. a aprilli- ja maikuus Muuga elamupiirkonnas Kirsipuu puiestee kahele objektile, samuti
7. a juunikuus Jõelähtme objektile tellitud tööd on tehtud, tööd on tehtud OÜ Tanne Trans poolt soetatud kaupade ja teenuste arvel ning OÜ Tanne Trans objektijuhi T.T.i juhtimisel, korraldamisel ja/või teostamisel. Maksuhaldur käsitles õigesti nimetatud objektidel teenuste osutajana OÜ-d Tanne Trans. Kuivõrd nimetatud teenuste maksustatavat käivet pole OÜ Tanne Trans deklareerinud ega käibemaksu tasunud, siis on OÜ-le Tanne Trans käibemaksu määramine antud juhul põhjendatud. OÜ Tanne Trans ei eita, et 6 nimetatud teenused oleksid osutatud T.T.i juhtimisel. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud ka seda, et teenus oleks osutatud OÜ Tanne Trans arvete alusel soetatud materjalide eest. Asjaolust, et A.T. kõiki teenuse osutamisega seonduvaid dokumente allkirjastanud ei ole, ei saa teha järeldust, et ta teenuse osutamisest teadlik ei olnud ja seda heaks ei kiitnud.
8. OÜ Tanne Trans juhatuse liige on ostuarvetega tutvunud ning arvetel kajastatud kaupade ja teenuste soetamise ja soetamise vajaduse kooskõlastanud. Samuti on ostuarveid võetud arvesse äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuse koostamisel. Seega on OÜ Tanne Trans teinud maksuotsuse lisas 3 loetletud kaupade ja teenuste soetamiseks kulutusi, mille tegemise vajaduse ja eesmärgi suhtes ei saa äriühingu raamatupidamise ja rahaliste vahendite eest vastutav A.T. olla teadmatuses. Kuivõrd OÜ-l Tanne Trans ladu puudus, siis pidi A.T. olema teadlik ka objektidest, mille tarbeks ostuarvetel kajastatud kaupu ja teenuseid tegelikult ja väidetavalt kiiresti vajati. OÜ Tanne Trans ei ole selgitanud, kuidas on võimalik kinnitada teenuse osutamiseks vajalike materjalide ostuarved, samas teadmata, millise teenuse osutamiseks vahendeid vaja läheb. 28.10.2008 suulistes seletustes vastas A.T. 53 arve kohta (küsimused lk 3-8) järgmist: „Ei oska konkreetselt öelda. Arvan, et oskab anda selgitusi T.T.”. A.T. ei eita arvete alusel soetatud materjali seotust OÜ-ga Tanne Trans, vaid juhib tähelepanu, et selgitusi oskab anda T.T., kes töötab OÜ-s Tanne Trans töödejuhatajana. Tunnistajate R. L., A. P., Ü. V., R. M., J. P. , S. P. ütlustest nähtub selgelt, et isikud teostasid töid OÜ-le Tanne Trans mitte T.T.ile kui füüsilisele isikule. Mitte ükski isikutest ei ole kinnitanud, et ta oleks töötanud T.T.ile. Kui isikud oleksid töötanud T.T.ile, siis puudunuks neil vajadus mainida OÜ-d Tanne Trans. 13.09.2007 suuliste selgituste protokollist nähtub, et T.T. kinnitab, et ta töötas töödejuhatajana üksnes OÜ-s Tanne Trans ning muul viisil ja mujal teenuseid ei osutanud.
9. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi TLS) § 28 lg 2 kohaselt on tööandja poolt töötaja tegelikult tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. Seda sõltumata asjaolust, kas tööleping on vormistatud või mitte. Asjaolust, et isikutega nõuetekohaseid töölepinguid ei sõlmitud, ei saa teha järeldust, et poolte vahel töösuhe puudus. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 31.03.2008 nr 3-2-1-13-08, p 11 ja otsus 19.03.2008 nr 3-2-1-6-08, p 13). Vastustaja ei nõustu väitega, et R. L., A. P.i, Ü. V., R. M., J. P., S. P.i tööandjaks oleks olnud T.T.. Kaebuse esitaja sellekohane väide on tõendamata. OÜ Tanne Trans kasutas objektidel täiendavat tööjõudu ning nimetatud valdkonnas tööde teostamise eest maksti töötajatele töötasu sularahas. Eelnevast nähtuvalt on tuvastatud, et töötajad töötasid OÜ-le Tanne Trans ning seega tasus neile palka OÜ Tanne Trans. Seega on maksuotsuses ja vaideotsuses asjaolusid kajastatud ja õigusnorme kohaldatud õigesti. Mitte üksnes juhatuse liikme tegevus ei ole omistatav äriühingule, vaid seda võib olla ka töötaja oma - tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi

) §

1. Seega ei oma asjaolu, et T.T. ei olnud ega ole OÜ Tanne Trans juhatuse liige, kõnesolevas asjas olulist tähendust. Küll on oluline see, et OÜ Tanne Trans juhatuse liige A.T. on ostuarved allkirjastanud ning heaks kiitnud nende kajastamise raamatupidamises. Eeltoodu kinnitab, et OÜ Tanne Trans oli objektidest, millel T.T.i juhtimisel töid teostati, teadlik.
2. A. M. 06.03.2008 suulistest seletustest nähtub, et ta maksis objektil xxxxxxxx teostatud tööde eest sularahas T.T.ile. Maksuhaldur on tuvastanud, et objektil xxxxxxxx teostas töid OÜ Tanne Trans (Vt Maksuotsus lk 7-8). Samuti on H. G. 12.03.2007 kinnitanud, et ta tasus yyyyyyyy objekti eest sularahas. Maksuhaldur tuvastas, et objektil yyyyyyy teostas töid OÜ Tanne Trans (Vt 7 Maksuotsus lk 9). Seega on väär kaebuse esitaja väide, et OÜ-le Tanne Trans ei ole teostatud tööde eest sularahas tasutud. OÜ Tanne Trans kasutas objektidel täiendavat tööjõudu ning nimetatud valdkonnas tööde teostamise eest on töötajatele makstud töötasu sularahas. 30.05.2007 R. L. suuliste seletuste protokollist küll nähtub, et T.T. maksis palka kätte isiklikult, nagu märgib kaebuse esitaja. T.T. töötas OÜ-s Tanne Trans töödejuhatajana ning tegeles enda seletuste kohaselt ka kõigi muude vajalike töödega. Seega ei viita asjaolu, et T.T. füüsiliselt isikutele ise palka maksis mitte sellele, et T.T. oleks isikutega eraldi töö- või töövõtusuhtes, vaid sellele, et T.T. täitis oma tööülesandeid OÜ-s Tanne Trans. Kaebuse esitaja viitab 28.02.2008 Ü. V. suuliste seletuste protokollile võttes seletused välja ülejäänud kontekstist. Selgituste protokollist nähtub selgesti, et Ü. V. oli seisukohal, et tema töötas OÜ-s Tanne Trans ning Ü. V. viitab korduvalt OÜ-le Tanne Trans. Maksuhaldur ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et 28.02.2008 A. P. suuliste seletuste protokollist nähtub, et A. P. puudub igasugune kokkupuude äriühingu või selle juhatajaga. A. P.on selgitanud: „Siis kui ma OÜ-st Tanne Trans töölt ära tulin /.../“. Nähtub, et kaebuse esitaja viitab suulistele seletustele väljavõtteliselt ja kontekstiväliselt. Asjaolu, et töötajad suhtlesid peamiselt T.T.iga on seletatav läbi asjaolu, et T.T. töötas töödejuhatajana. Maksuhaldur selgitab veelkord, et R. M. 25.03.2008 suulilste seletuste protokollist tuleneb üheselt, et R. M. töötas OÜ-s Tanne Trans alates 19.04.2007 autojuhina ning kallurautol kuni 24.08.
3. Asjaolu, milline töötaja teistele töötajatele füüsiliselt palka maksab või arvele kannab, ei ole töösuhte tuvastamisel äriühinguga määrav kriteerium. 14.03.2008 A.T.i suuliste seletuste protokollist nähtuvad ütlused, et A.T. ei olnud tööde teostamisest ja töötajatele tehtud väljamaksetest teadlik, ei ole usutavad. OÜ Tanne Trans juhatuse liige on ostuarvetega tutvunud ning arvetel kajastatud kaupade ja teenuste soetamise ja soetamise vajaduse kooskõlastanud. Samuti on ostuarveid võetud arvesse äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuse koostamisel. Riigikohus on selgitanud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 19.05.
4. a nr 3-3-1-32-09). Ei ole usutav, et A.T. objektidest, milleks ostuarvetel kajastatud materjale vaja läks, ei teadnud. Seda enam, et ostuarveid on arvestatud ka OÜ Tanne Trans sisendkäibemaksu mahaarvamisel.
5. Maksuhaldur tuvastas, et Ü. V., R. L., S. P., J. P., A. P. ja R. M. töötasid OÜ-s Tanne Trans.

§ 116

lg 2 kohaselt eeldatakse ettevõtjate töötajate volituse kehtivust.

§ 116

lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Eeltoodust tulenevalt kehtib T.T.ile antud volituse olemasolu eeldus. Teisti öeldes, T.T.i kui OÜ Tanne Trans töödejuhataja kohustuseks ja õiguseks on isikute leidmine ja nende tööle palkamine. Kuna töölepingu vormistamata jätmine ei välista töösuhte olemasolu, siis ei välista kirjalike töölepingute puudumine OÜ Tanne Trans töösuhet eelmainitud isikutega.

§ 118

lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Antud asjas on üks tehingu pool – töötajad – selgelt seisukohal, et tehingu teiseks pooleks oli OÜ Tanne Trans. Kuna töötajad töötasid OÜ Tanne Trans objektidel ja OÜ Tanne Trans aktsepteeris töötajate tööd, siis võib lugeda, et OÜ Tanne Trans on volituse andnud. Volituse olemasolu tehingute tegemiseks hinnangu andmisel on oluline, kas esindatav, antud juhul OÜ Tanne Trans, esindaja tegevust talub. Tööd objektidel tehti OÜ Tanne Trans poolt soetatud kaupade ja teenuste arvel ning OÜ Tanne Trans objektijuhi T.T.i 8 juhtimisel, korraldamisel ja/või teostamisel. Eeltoodu viitab sellele, et OÜ Tanne Trans oli tehingutest teadlik ja kiitis need heaks. Volituse võib reeglina anda vabas vormis. Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis (

§ 118lg 3).

Tööettevõtulepingu võib sõlmida ka suuliselt. Seega ei ole asjaolu, et T.T.ile ei ole antud kirjalikku volitust tööde teostamise lepingute sõlmimiseks või, et kirjalikke lepinguid ei sõlmitud, asjas määrava tähendusega.

1. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Tanne Trans teostas kontrollitaval perioodil: 1) alltöövõtu korras ehitustöid ja ehituse abitöid Ülemiste objektil (Vägeva tee, Uusma tee) perioodidel 02.04.
2. a kuni 13.04.
3. a , 16.04.
4. a kuni 27.04.
5. a ja 02.05.
6. a kuni 11.05.
7. a, haljastustöid Ülemiste ja Uuesalu objektidel perioodil 18.06.
8. a kuni 21.06.
9. a ning haljastustöid Ülemiste objektil (Vägeva tee)
10. a mai- ja juunikuus kuni 15.06.
11. a. 2) äriühingu tellimusel tänavakivi paigaldust
12. a augustikuus kuni 03.08.
13. a ning väljakaevamist ja äärekivi paigaldust
14. a augustikuus kuni 22.08.
15. a osaühingule Remoti Holding. 3) eraisiku tellimusel tänavakivi paigaldust Kakumäe objektil (Põlde põik) perioodil 12.08.
16. a kuni 12.09.
17. a V. T.4) eraisikute tellimusel aia vundamendi valamist Maardu linnas Muuga elamupiirkonnas zzzzzzz objektil
18. a aprillikuus kuni 16.04.
19. a D. K. ajutiste teede ehitust ja täitepinnase vedu Jõelähtme objektil
20. a juuni- ja juulikuus kuni 02.07.
21. a D. P. ning tänavakivi paigaldust (kõnniteed) Põdrakanepi objektil perioodil 13.09.2007-30.09.2007 S. S. Samas arved nende tööde eest esitas OÜ Tanne Trans äriühingutele vastavalt osaühingule AVEKTRA, AS-le Hammer ja osaühingule PEDASE. 5) eraisiku tellimusel eramaja sissesõidutee äärekivide paigaldust Jõelähtme vallas
22. a juunikuus D. P.le. Samas nende tööde tegemise kohta arveid OÜ Tanne Trans maksuhaldurile esitanud ei ole. 6) eraisikute tellimusel töid Maardu linnas Muuga elamupiirkonnas Kirsipuu pst objektidel
23. a aprilli- ja maikuus. Samas nende tööde tegemise kohta arveid OÜ Tanne Trans maksuhaldurile esitanud ei ole. Eeltoodud seisukohta kinnitab Vaideotsuse p-s 3 lk 3-7 väljatoodu. Asjaolu, et T.T. OÜ Tanne Trans objektijuhina värbas OÜ Tanne Trans ehitusobjektile töötajaid selleks vastavat volitust väidetavalt omamata ning tekitas või võis tekitada sellega äriühingule võimalikku kahju ei oma maksustamise seisukohast tähendust. Maksuotsuses ja Vaideotsuses on teenuste osutamist ja füüsilistele isikutele väljamaksete tegemist piisavalt motiveeritud ja maksuhaldur on jõudnud õiguspärasele järeldusele.
24. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi TuMS) § 42 lg 1 kohaselt arvatakse residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust. Sellekohane mahaarvamine tehakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel. OÜ Tanne Trans antud juhul maksumaksjate sellekohast tahteavaldust maksuhaldurile esitanud ei ole. Seega puudus maksuhalduril antud juhul maksuvaba tulu mahaarvamiseks seadusest tulenev alus. Kaebuse esitajal oli vaidemenetluses igati õigus ja võimalus esitada oma väidete kinnituseks täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur on vaidemenetluses täiendavaid tõendeid kogunud ja neid vaideotsuses ka analüüsinud. Asjaolu, et maksuhaldur ei pea kaebuse esitaja selgitusi usaldusväärseks või piisavaks, et varasemas maksumenetluse tuvastatud asjaolusid ümber lükata, ei tähenda, et maksuhaldur oleks uurimispõhimõtet rikkunud. Käesolevas asjas on maksuhaldur vaidemenetluses nii omal initsiatiivil kogutud kui ka maksukohustuslase varasemalt esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud. Maksuhaldur ei ole seotud üksnes maksukohustuslase poolt esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhalduri uurimispõhimõttele vastab 9 maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Kui maksukohustuslane rikub temal lasuvat kaasaaitamiskohustust ja sellest tulenevalt on takistatud maksustamisel tähendust omavate asjaolude väljaselgitamine, siis lasub tõendamiskoormis koos sellest tulenevate tagajärgedega maksukohustuslasel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 08.05.2003 nr 3-3-1-43-03 ja otsus 25.03.2009 nr 3-3-1-3-09, p 20). Olukorras, kus maksukohustuslasele on teada, et maksuhaldur ei pea tema esitatud tõendeid usaldusväärseks, on maksukohustuslase kohustus tulenevalt MKS §-st 150 esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu väide, et maksuhaldur on maksumenetluses või vaidemenetluses uurimiskohustust rikkunud. KOHTU PÕHJENDUSED
25. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas OÜ Tanne Trans osutas kontrollitud perioodil (
26. a aprill kuni september) A. M.’le aadressil xxxxxxxx, Muuga aedlinn, Tallinn; H. G’ile aadressil yyyyyyy, Muuga aedlinn, Tallinn ning Jõelähtme vallas, Harjumaal haljastusteenust, kogumaksumusega 465 007 krooni, millelt jättis deklareerimata ja tasumata käibemaksu. Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kas OÜ Tanne Trans tegi vaidlusalusel perioodil väljamakseid füüsilistele isikutele Ü. V.’le, A. P.’ile, R. L.’le, S. P.’ile, J. P.’ile ja R. M.’ile, mida ta oleks pidanud deklareerima ja millelt maksud tasuma või mitte. Kaebuse kohaselt osutas eeltoodud objektidel haljastusteenust füüsiline isik T.T., kellel puudus pädevus OÜ Tanne Trans esindamiseks. Kaebuse kohaselt sõlmisid maksuotsuses märgitud füüsilised isikud suulised töövõtulepingud haljastusteenuse osutamiseks T.T.iga, mitte OÜ-ga Tanne Trans, mistõttu OÜ-l Tanne Trans puudus füüsiliste isikute väljamaksete deklareerimise ja neilt maksude tasumise kohustus.
27. Maksumenetluse käigus on OÜ Tanne Trans juhatuse liige A.T. 14.03.2008 eitanud kokkupuudet R. L., Ü. V. ja A. P.a. Samuti eitab ta haljastusteenuse osutamist Muugal, Kirsipuu teel ning ei oska öelda, milleks on
28. a juunis kasutatud tsementi märkega „Jõelähtme“ (toimiku lk. 93). Samas ei kaalu A.T.’i seletus üles teiste isikute maksumenetluses antud seletusi. A. P.’i 28.02.2008 seletuse kohaselt töötas ta OÜ-s Tanne Trans
29. a. märtsikuu keskelt kuni maikuu alguseni. Tööle kutsus teda R. L., kellel oli omakorda T.T.iga töötasus ja töös kokku lepitud. Tööle mindi Muuga aedlinna A. juurde, kus pandi tänavakive. Töötasu maksis T.T. 2 korda kuus. Tunnistaja seletuse kohaselt häiris teda see, et teda tööle ei vormistatud, mistõttu tal jäi tööstaaž saamata ja haigekassakindlustust ei olnud. R. L. väitel oli T.T.il must kaust, kus olid kirjas tööliste nimed, tehtud tunnid, tööd ja rahasummad (toimiku lk. 95). R. L. on andnud seletuse 30.05.2007, milles väitis, et ta töötas OÜ-s Tanne Trans 22.03.2007 kuni 15.05.2007 üldehitustöölisena. Seletuses selgitas R. L. järgmist: „T.T. värbas meid AS KMK Ehitus Uusmaa teel asuvalt ehitusobjektilt Peetri külas. Meie, st mehed, kes me Lõuna-Eestist tulime olime: mina, A. P., S. P., Ü. V., J. P.. Kõik mehed alustasid tööd minuga samal ajal, välja arvatud Ü. V. ja J. P., kes alustasid 09.04.
30. a. /…/ Töötasin Muuga aedlinnas xxxxxxx ja siis selle kõrvalmaja Kirsipuu tee ja Altmetsa tänava nurgapeal. Tean, et xxxxxxxx maja omaniku A. on sõlmitud korralikud kirjalikud lepingud, mille väärtus on rohkem kui 300 000 krooni. xxxxxxxx kõrval olnud objekti (maja omanikku kutsuti H.) maksumus oli umbes 200 000 krooni ringis“ (toimiku lk. 99). Tunnistaja seletuse kohaselt lubas T.T. maksta neile palka 70 krooni tunnis ning tunnistaja sai märtsikuu eest kätte 5565 krooni (neto), aprillikuu eest 16 682 krooni (neto) ja maikuu eest palka kätte ei saanud (toimiku lk. 99). J. P.’i 11.07.2008 seletuse kohaselt töötas ta koos R. L. ühes 10 firmas, Tanne, mille ülemuseks oli T., kes lubas sõlmida temaga lepingu, kuid ka pärast kahte kuud tööd lepingut ei tehtud ja J. P. lahkus. J. P. väitel tegi ta R.a Muugal haljastustöid ning pani tänavakive hoovi ja ümber maja; majaomanikud olid vene rahvusest. Kokku sai J. P. ca 10 000 krooni (toimiku lk. 96). R. M.’i 25.03.2008 antud seletuse kohaselt töötas ta OÜ-s Tanne Trans autojuhina alates
31. aprillist 2007 kuni
32. augustini
33. Tööleping vormistati
34. maist kuni
35. augustini 2007, kuid tema sellele siis alla ei kirjutanud, kuna palgatingimustes ei saanud kokkuleppele, lepingu järgi oli kuutöötasu 4592 krooni, tegelik kokkulepe oli 70 krooni tund, mis kokkuvõttes kujunes suuremaks, kuna tööpäevad kujunesid pikemaks. Töölepingujärgne töötasu kanti pangaarvele
36. kuupäeval, ülejäänud maksti sularahas iga kahe nädala tagant, maksis T. R. M.’i väitel viis ta mulda, tänavakivi ja killustikku Muugal kahele ehitusobjektile, samuti juunis tänavakivi ja segu majaehitusele Jõelähtme kirikust edasi paar kilomeetrit (toimiku lk. 97). Ka S. P. seletuse kohaselt töötas ta firmas Tanne Trans, ning tegi üldehitustöid Muugal kahe vene rahvusest omanikega majade juures. Palka maksis T., allkirja selle kohta ei antud, lepinguid ei sõlmitud, kuid T. kogu aeg lubas. S. P. väitel töötasid temaga koos J. P., Ü. V. ja A. P. (toimiku lk. 101). Ü. V. seletuse kohaselt töötas ta OÜ-s Tanne Trans 07.04.2007 kuni
37. a. maikuu keskpaigani, kuid töölepingut temaga ei sõlmitud. Seletuse kohaselt „T.T. oli OÜ Tanne Trans omanik ja tal oli töölisi vaja. Ta võttis meiega ühendust. Kutsus tööle ja lubas maksta töötasu tunnitasu alusel 70 krooni tund. Läksime 07.04.2007 tööle, kohtusime temaga, ütles, et palgapäevad on 2 korda kuus ja maksab sularahas käest kätte. Töölepingust jutt üldse ei olnud. Meie küsisime, kuid tema ütles, et vaatame, alguse asi“ (toimiku lk. 106). A. M., xxxxxxx maja omanik, on 06.03.2008 maksumenetluses andnud seletuse enda maja juures ehitustööde teostamise kohta aprillist juunini. Seletuse järgi suhtles ta T. nimelise mehega, kellel oli ehitusel kuni neli töölist, brigadiriks oli R. L. (toimiku lk. 217).
38. detsembri
39. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt tellis A. M.
40. a haljastusteenust OÜ-lt Tanne Trans suusõnalise lepingu alusel. Tasumine toimus sularahas ning hinnapakkumise kogumaksumuseks oli 300 000 krooni, kuid välja maksis M. 280 000 krooni. Seletusest nähtuvalt tasus M. T.T.ile (toimiku lk. 340-342). T.T.i poolt
41. detsembri
42. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta
43. aastal OÜ-s Tanne Trans projektijuhina. Ütluste kohaselt ei olnud tal teisi äriühinguid, millega ta seotud oleks või kus ta töötaks. Ka ei ole ta FIE-na töötanud. Ütluste kohaselt alustas ta töid xxxxxxx objektil ise ning see ei olnud kuidagi Tanne Trans OÜ-ga seotud, hiljem liitus temaga R. L. ning mingil hetkel ilmusid kohale ka R. L. „kambajõmmid“, kuid T.T. maksis ainult R. L.. yyyyyyy objektil oli tellijaks H., ka seal osales L., kellele T.T. maksis tükitöö alusel ning osalesid ka samad inimesed, kes eelmiselgi objektil. T. Teguti väitel ei teostanud ta töid Tanne Transi nimel all seetõttu, et tol hetkel oli äriühingus vähe tööd ja T.T. mõtles, et viib asja ise läbi, ilma et see äriühinguni jõuaks. Tunnistaja väitel põhimõtteliselt tegi ta seda perekonna selja taga, sest tal ei olnud teist valikut. Tunnistaja ema ei olnud sellest teadlik. Samal ajal maksis Tanne Trans T.T.ile töötasu, tal oli kindel kuupalk. Tunnistaja väitel esines ta tellijate ees ning hinnapakkumise tegi eraisikuna. Materjale transporditi tunnistaja väitel objektidele osaliselt tunnistaja enda autoga ja osaliselt Tanne Transile kuuluva kallurautoga (toimiku lk. 343-345).
44. Eeltoodud tõendite põhjal saab järeldada, et eranditult kõik maksumenetluses seletusi andnud kolmandad isikud (kui A.T. ja T.T. kõrvale jätta) arvasid end töötavat mitte füüsilise isiku T.T.i heaks, vaid osaühingus Tanne Trans, keda palga väljamaksmisel ning töö objektide määramisel esindas T.T.. Arvestades maksumenetluses antud seletuste detailsust ning kokkulangevust, tuleb pidada ehitustöödel osalenud isikute seletusi tööobjektide, objektil osalenud isikute ning neile tehtud palgamaksete kohta usaldusväärseiks. Usaldusväärseks ei saa pidada T.T.i, samuti A.T.i 11 poolt antud ütlusi ja seletusi. Usutavaks ei saa pidada T.T.i poolt ehitus- ja haljastusteenuste osutamist oma ema, OÜ Tanne Trans juhatuse liikme, A.T.i, teadmata, saades ise samal ajal igakuulist kindlat töötasu OÜ-st Tanne Trans ning olukorras, kus OÜ-s Tanne Trans oli T.T.i väitel vähe tööd. Väikese perefirma puhul ei saa ühe inimese pidev viibimine teistel objektidel jääda pereäris osalevatele inimestele märkamatuks. T.T.i ütlustest nähtuvalt transporditi objektidele osaliselt materjale OÜ-le Tanne Trans kuuluva kallurautoga. Lisaks on OÜ Tanne Trans vaidlusalusel perioodil kajastanud oma raamatupidamises ning sisendkäibemaksu arvestuses arveid, millele on märgitud tööde objekti aadressiks Kirsipuu pst, kus nii T.T.i kui ka A.T.i väitel OÜ Tanne Trans töid ei teostanud (toimiku lk. 169, lk. 171 pöördel, lk. 174, lk. 179 pöördel, lk. 186, lk. 188 pöördel, lk. 191, lk. 194 pöördel, lk. 196 pöördel, lk. 198 pöördel). Kaebuse esitaja leiab, et ainsaks isikuks, kes oleks

§ 34

lg 1 järgi võinud OÜ Tanne Trans nimel töötajaid vaidlusalustele ehitusobjektidele värvata ja vastavaid lepinguid sõlmida, oli äriühingu juhatuse liige A.T., ning maksuhalduril puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks seda teinud. Kohus märgib, et MKS §-st 84 tulenevalt ei saa maksuhaldur lähtuda maksukohustuslase tegevusele hinnangu andmisel sellest, kas formaalselt konkreetse sisuga lepinguid sõlmiti või mitte. Arvestades asjaolu, et T.T. sai äriühingust igakuulist töötasu, kasutas vaidlusaluste tööde teostamisel äriühingule kuuluvat kallurautot ning OÜ Tanne Trans kasutas enda maksuarvestuses vaidlusalustel objektidel tööde teostamiseks ostetud kaupade ostuarveid ning kõigile ehitusobjektidel töötanud isikutele, sealhulgas Kirsipuu 47 maja omanikule jäi T.T.i käitumise ning suulise väljendumise alusel mulje, et teenust osutab OÜ Tanne Trans, mitte füüsiline isik T.T., tuleb lugeda tõendatuks, et A.T.i vaikival aktseptil osutaski faktiliselt teenuseid vaidlusalustel objektidel OÜ Tanne Trans, kuid maksude tasumisest kõrvalehoidmise ja kulude vähendamise eesmärgil otsustati vastava teenusega seonduvaid tööjõukulusid OÜ Tanne Trans raamatupidamises mitte kajastada. Vastustaja on õigesti viidanud

§ 116

lõikele 2 ning § 118 lõikele 2.

§ 116

lõikest 2 tuleneb, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

§ 118

lõike 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Olukorras, kus maksumenetluses kogutud tõendid on piisavalt konkreetsed ja ühtelangevad, järeldamaks, et vaidlusaluseid teenuseid osutati OÜ Tanne Trans seadusliku esindaja teadmisel ja nõusolekul, ei oma objektidele palgatud isikute töölepingute ja T.T.i volituste kohta kirjalike dokumentide puudumine määravat tähtsust. Vastustaja on õigesti leidnud, et eeltoodud lepinguid võib sõlmida ka suuliselt. Seega ei anna kaebuse esitaja väited alust maksuotsuse sel põhjusel tühistamiseks. Kuivõrd kohus loeb ehitusteenuseid osutanud isikute seletused haljastusteenuste objektide ja mahtude kohta usaldusväärseiks ning OÜ Tanne Trans raamatupidamine ei kajastanud kõiki teenuste osutamisega seotud kuludokumente, on maksuhaldur käibemaksu õigesti määranud MKS § 94 alusel hindamise teel. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole konkreetseid vastuväiteid hindamise teel määratud summade mittevastavuse kohta esitanud, kohus sellel rohkem ei peatu.

1. Kaebuse esitaja arvates oleks maksuhaldur pidanud maksuotsuse tegemisel arvesse võtma ka TuMS (kuni 31.12.2007 redaktsioonis) §-s 23 sätestatut, mille kohaselt oli
2. aastal maksuvaba tulu 24 000 krooni. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuse esitaja poolt märgitud
3. 12 aasta maksuvaba tulu residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt mahaarvamise aluseks sai TuMS § 42 lg 1 järgi olla ainult füüsilise isiku ühekordne kirjalik avaldus. Kuna käesoleval juhul haljastusteenust osutanud isikute vastavad avaldused puuduvad, ei olnud maksuhalduril alust ka TuMS § 42 lõike 1 kohaldamiseks. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning maksuhaldur on kõiki maksu määramisega seonduvaid asjaolusid piisava põhjalikkusega uurinud. Maksumenetluses on seletused võetud ka S. P. ja J. P.. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 13