2-09-56249/6

2-09-56249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-56249 Tsiviilasi Narva linna äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, asukoht Linda 4, 20309 Narva) Avaldaja lepinguline esindaja lastekaitseinspektor Olga Abramova avaldus O K vanema õiguste Puudutatud isikud: O K (lapse ema) (isikukood XXX, elukoht XXX) Alaealine laps A K (endine perekonnanimi K, isikukood XXX, elukoht Narva-Jõesuu Lastekodu, aadress Nurme 68, Narva-Jõesuu) Alaealise lapse esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vladimir Rogulski (Narva Esimene Advokaadibüroo, Kosmonaudi 9, 20309 Narva) Menetluse liik Hagita menetlus Kohtuistungi toimumise aeg 03.02.2010.a RESOLUTSIOON
2. Avaldus rahuldada.
3. Võtta ära O K vanema õigused alaealise lapse A K (isikukood XXX, sünniakt nr 202, koostatud 16.05.1994.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses) suhtes.
4. Narva linnal kui eestkosteasutusel korraldada alaealise A K elu.
5. Kohtumäärus kuulub viivitamata täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata 10 päeva jooksul määruse jõustumisest Ida-Viru Lk 1 / 5 Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused 27.10.2009.a esitas Narva linn kohtule avalduse O K vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse A K suhtes. Avalduse kohaselt on O K alaealise A K ema. Lapse isa J K suri 31.05.1994.a. O K perekond on Narva linna Sotsiaalabiameti arvel alates 1999.a põhjusel, et O K süstemaateliselt ja pikaajaliselt käis kodust ära või jättis lapsed oma sugulaste hooldamisele, mistõttu lapsed ei saanud piisavalt toitu ja olid hoolitsuseta. Narva Linnakohtu 23.08.2005.a otsusega asjas nr 1-329/05 tunnistati O K süüdi KarS § 199 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega, mis ei olnud osaliselt pööratud täitmisele määratud katseajal. Seoses O K poolt käitumiskontrolli teostamisest kõrvalehoidumisega Viru Maakohtu 22.02.2007.a määrusega asjas nr 1-06-15425 pöörati täitmisele Narva Linnakohtu 23.08.2005.a otsus mõistetud karistuse ärakandmata (3 aastat vangistust) osas. Seetõttu alaealised A K ja J K on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ja 05.06.2008.a oli paigutatud asenduskoduteenusele – Narva-Jõesuu Lastekodusse. 12.06.2009.a vabanes O K vanglast tingimisi ennetähtaegselt ja kohe võttis Narva-Jõesuu Lastekodust A K, kuid samal päeval tuli laps tagasi Narva-Jõesuu Lastekodusse. Pärast seda keeldus A K kategooriliselt emaga kohtumast. O K külastas A K Narva-Jõesuu Lastekodus peale 12.06.2009.a ainult üks kord. A K saab toitjakaotuspensioni isa J K surma tõttu. O K võttis ära perioodil 28.07.200913.08.2009 A K arveldusarvelt toitjakaotuspensioni rahasummas 33 384 krooni. O K selgituste kohaselt kasutas ta antud rahavahendid oma võlgade kustutamiseks ning enda ja noorema poja J K ülalpidamisele. 29.07.2009.a teatas A K Narva lina Sotsiaalabiametile kui Narva linna eestkosteasutusele adresseeritud avalduses, et temal on negatiivsed mälestused emaga kooselamisest ning sellega põhjendas oma soovi elada emalt eraldi. Narva-Jõesuu Lastekodu kasvatajad 29.07.2009.a ühisavalduses toetasid A K soovi. A K ja tema emale O K oli osutatud psühholoogilist abi MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus psühholoogi poolt, kelle lõpphinnangu järgi ei ole A K elamine koos emaga võimalik ja soovitav. Lõpphinnangus on märgitud, et „A väidab oma vestluses psühholoogiga, et ta ei taha elada koos emaga, sest tema joomingud ja joomakaaslased ning narkomaanid ja pidevalt uued mehed, kes nende koju ilmuvad, on teda alati ära kasutanud: sunnivad A minema poodi, ostma nendele suitsu, valmistada emale ja tema sõpradele süüa ja koristada.“ A väidab, et ema ei muretse koju isegi vajalikul määral toiduained, rääkimata soojast toidust ja puhtusest. Samuti ei muretse ema pojale vajalikke asju kooliks, tal pole isegi normaalset koolikotti vaid käib räbala kotiga. Poisil puudusid elementaarsed hooaja jalanõud: „Pidin käima suvel saabastega, sest muid jalatseid minul ei olnud. Suvejalanõud ostis mulle vanaema“. Lk 2 / 5 Alates 23.07.2009 kuni 01.10.2009 O K perekonnas töötas tugiisik Tugiisiku teenuse osutamisleping lõpetati seoses sellega, et O K hoidus kõrvale tugiisikuga tööst, ei tulnud kohtumistele ega vastanud telefonikõnedele. Samuti O K hoidus kõrvale Narva linna Sotsiaalabiametisse lastekaitseinspektori vastuvõtule ilmumast, vaatamata kutsetele ning mitmekordselt ei lasknud lastekaitseinspektorit oma eluruumi. Ülalnimetatud asjaoludest nähtub, et pika aja jooksul O K ei paranda oma suhtumist pojasse. Avaldaja on seisukohal, et A K ütlused, et ta kategooriliselt keeldub emaga kooselamisest on põhjendatud tema mälestustega oma endisest elust, kus ema kuritarvitas vanema õigustega, kohtles last julmalt ja avaldas lapsele kahjulikku mõju. Vaatamata sellele, et A K pikaajaliselt elab asenduskodus, tema suhe emaga käesoleva ajani ei paranenud, mistõttu on avaldaja seisukohal, et A K emaga kooselamise tingimused olid lapsele nii rasked, et laps ei taju O K oma emana antud sõna üldtunnustatud mõttes. Sellest lähtudes on põhjendatud O K vanema õiguste äravõtmine. Avaldaja palub võtta ära O K vanema õigused lapse A K suhtes; esialgse õiguskaitse korras anda alaealise lapse A K edasine elukorraldus eestkosteasutuse pädevusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste äravõtmise asjas ning määrata lapse viibimiskohaks asenduskodu (tl 1-3). 28.10.2009.a kohtumäärusega rakendas kohus esialgset õiguskaitset (tl 25-26). Puudutatud isikute seisukohad Laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vladimir Rogulski kohtule esitatud kirjalikus seisukohas teatas, et olles 20.12.2009.a Narva-Jõesuu Lastekodus vestelnud A K ning kasvataja T N, leiab, et on olemas alused Narva linna avalduse rahuldamiseks. 15aastane A K mõistab, et kohtus arutatakse küsimust tema emalt vanema õiguste äravõtmise kohta ning on sellega nõus. Talle meeldub lastekodus, tal on eraldi tuba, on sõbrad, on võimalus kuulata lemmikmuusikat, arvutiga tegeleda, vaadata telerit. Kasvataja arvamusel lubab kohtu positiivne otsus edaspidi välistada ema kahjuliku mõju võimalust pojale (tl 44). O K kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. 18.01.2010.a kohtus ärakuulatud O K selgitas, et kohe kui Narva jõudis, läks poja juurde. Hiljem kui läks tema juurde, poiss ei tahtnud temaga suhelda. Poja raha ta võttis, kuna pidi toitma last, kooliks ette valmistama. Ta rääkis sotsiaaltöötajaga, kes soovitas enne korter korda teha, peale mida saaks lapsed tagasi. Noorem poiss on 7-aastane. Selliseid suhteid A K tal varem ei olnud, keegi pani lapse mõtlema, et ema on kõiges süüdi. Ta ei tahtnud lapsi kaotada. Kui poiss soovib, siis tuleb ainult nõustuda vanema õiguste äravõtmisega. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde Palub võtta ära O K vanema õigused lapse A K suhtes. Avaldaja esindaja esitas kohtule Riigikohtu 05.12.1996.a otsuse, millega tühistati Narva linnakohtu 03.08.1994.a otsus, millega tuvastati juriidiline fakt, et XXX sündinud A K isa oli 31.05.1994.a surnud J K ning A K sünnitunnistuse. Alaealise lapse A K esindaja kinnitas, et kohtumisel avaldas A, et ta on nõus, et emalt võetakse ära vanema õigused tema suhtes. Lapsele meeldub lastekodus. Vandeadvokaat palub rahuldada avaldus. Selgitas, et olukorda muutumisel võib vanema õigused taastada. Asjast puudutatud isik O K nõustus vanema õiguste äravõtmisega. Avaldas, et tal on veel üks laps, poeg J. Täidab vanema kohustusi tema suhtes korralikult. Kui ta viibis vanglas, tema õde Lk 3 / 5 ei täitnud eestkostja kohustusi, poeg saadeti varjupaika ja pärast lastekodusse. Samuti selgitas, et kasvatas üksi kolme last, elasid koos vanaemaga, kellega tekkisid konfliktid. Kui ta oli vanglas, iga nädal helistas lapsele ning kõik oli korras. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil kohtule esitatud sünnitunnistuse ärakirjast (tl 56) nähtub, et 20.04.1994.a sündinud A K ema on O K ja isa I K (rahvastikuregistri andmetel on I K surnud). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad isiklikult ära. Kohus on lapse ema O K ära kuulanud. Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige laste huvidest nagu näeb ette Lastekaitseseaduse §
6. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Avaldaja taotleb O K vanema õiguste äravõtmist lapse A K suhtes põhjusel, et lapse ema kuritarvitab vanema õigusi, kohtleb last julmalt ja avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju, so PKS § 54 lg 1 p 2-4 alusel. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine O K on põhjendatud. Asjas puudub vaidlus selles, et O K peale vanglast vabanemist juunis 2009.a võttis lapse endale koju, kuid laps tuli tagasi Narva-Jõesuu Lastekodusse ning avaldas, et ei taha elada koos emaga. Laps palus jätta ta lastekodusse elama. Narva linna Sotsiaalabiamet on piisavalt pakkunud O K võimalusi ja omapoolset abi oma võimalike probleemide lahendamiseks. O K ei ole pakutud abi korralikult kasutanud või on neist lihtsalt kõrvale hoidnud. MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskuse psühholoogi poolt 05.10.2009.a antud lõpphinnangu (tlk 12-14) kohaselt lapsevanema O testtulemuste põhjal võib tõdeda, et ema ei vastanud 5 punkti süsteemis kasvatusküsimustes mitte ühelegi. Sellised tulemused kõnelevad asjaolust, et lapsevanem ei oska last kasvatada ega arendada, ei oma elementaarseid kasvatusala- ja lastega suhtlemisalaseid teadmisi ega oskusi. Ema eluviisid ei võimalda taastada ema ja poja vahel usaldusväärseid, inimlikke ja A eale ja arengule vastavaid suhteid. Arvestades A enda soovi ning ema psühho-sotsiaalseid testtulemisi, ei ole A elamine koos emaga võimalik ja soovitav. Kohtuistungil O K avaldas kohtule, et arvestades lapse soovi, on ta vanema õiguste äravõtmisega nõus. Lk 4 / 5 Kohus loobub A K ärakuulamisest, sest tema ärakuulamine ei ole vajalik asjaolude selgitamiseks ja lapse soovid, suhted ning tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus on saanud seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Lapse esindaja on A K isiklikult lastekodus kohtunud ja esitanud kohtule kirjaliku arvamuse. A K avaldas oma esindajale, et tahab jääda lastekodusse ning on nõus, et tema emalt võetakse vanema õigused tema suhtes. Oma kirjalikus avalduses Narva linna Sotsiaalabiametile (tlk 8) teatas A K, et ei taha emaga elada. Palus aidata tal lastekodusse jääda. Seega asub kohus seisukohale, et Narva linna avaldus O K vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse A K suhtes, mida toetab ka alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, tuleb rahuldada, sest lapse ja ema vahelised suhted ja ema eluviis ei võimalda nende kooselamist ning ema juures elamine võib osutada lapsele kahjulikku mõju. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad PKS § lg 1 p 2, 3 ja 4 sätestatud alused A K emalt O K vanema õiguste äravõtmiseks. Vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides. Sellega tagab kohus lapsele võimaluse paremale tulevikule. Kohus selgitab, et vastavalt PKS §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikul, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. PKS § 54 lg 4 alusel korraldab lapse elu eestkosteasutus, kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest. Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele (PKS § 54 lg 5). Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. Geete Lahi Kohtunik Lk 5 / 5