← Eesti

2-09-71225/11

Obsah (8)§ 3§ 22§ 1§ 29§ 30§ 165§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2010.a, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-09-71225 Tsiviilasi OÜ TeleSys pankrotiavaldu

§ 3lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 5, Ts

MS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Võlgniku OÜ TeleSys seaduslik esindaja juhatuse liige J K esitas 29.12.2009.a Viru Maakohtule pankrotiavalduse OÜ TeleSys pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on OÜ TeleSys tegevusaladeks arvutivõrkude ja piiratud kasutusega sidesüsteemide loomine ja hooldamine, side- ja arvutivõrkude ehitus, hooldus ja sidetehnika ostmüük.2008.a lõpus, 2009.a alguses teostas ettevõte Tartu Ülikooli Kliinikumi nõrkvoolutöid, mis oli pikaajaline projekt ja osutus ettevõttele kahjumlikuks. Samuti on likviidsusprobleeme põhjustanud vaidlus OÜ-ga Dorpat Sport, kellel olid makseraskused ja kes ei soovinud oma kohustusi OÜ TeleSys ees täita. 2009.a mais taotles avaldaja maksuhaldurilt maksuvõla ajatamist, millest viimane keeldus ja arestis ettevõtte arveldusarve, mis halvendas ettevõtte majandusolukorda veelgi. Viru Maakohtu 05.01.2010.a määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. 27.01.2010.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise halduri aruanne 1.1. Ajutise halduri aruande kohaselt esitas võlgnik esitas ajutisele haldurile ülevaate oma varalise olukorra kohta pankrotimenetluse algatamise seisuga, aga ka bilansi seisuga 06.01.2010. Ajutine haldur kogunud informatsiooni võlgniku kohta samuti kolmandatelt isikutelt ja registritest. 1.2. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördusin erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et võlgnik omab pangaarveid: SEB Pank AS, jääk 21.01.2010 seisuga on 0 EEK, Swedbank, jääk 13.01.2010 seisuga on 15.- EEK (broneeritud 120.EEK ulatuses kaardi hooldustasu). Mõlemad kontod on arestitud. Laenukohustused pankadele: kohustused puuduvad. Liisinglepingud/kohustused: kohustused puuduvad. Maksuameti nõue Võlgniku vastu: 07.01.2010.a. seisuga põhivõlg 321 453,07 kr ja intressid 67 527,93 krooni, kokku 388 981 krooni. Kinnistusraamatu andmed: kinnistud puuduvad (pole olnudki). Ehitusregistri andmed: ehitised puuduvad. Vararegistritest ARK-i andmed: Võlgniku nimele pole registreeritud sõidukeid (pole olnudki). Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel 2

(6)kommertspandid – puuduvad. Kohtutäituritel täitmisel nõuded – täitur Jaanika Pajuste – MTA nõuded (põhivõlg + intress) summas 252056 EEK ja täituri tasu summas 29638,80 EEK. Kohtuvaidlused – andmed puuduvad.
  1. Üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 10.01.2008.a. Osakapital 40000 kr., ainuosanik ja juhatuse liige on J K (ik. XXX). Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles peamiselt nõrkvoolusüsteemide ja arvutivõrkude ehituse ja hooldusega. Käesolevaks hetkeks on majandustegevus peatunud, kuigi võlgniku selgituste kohaselt on peetud läbirääkimisi uue võimaliku tellimuse üle (Fortum Pärnu katlamaja nõrkvoolusüsteemide ehitus), kehtivad töölepingud puuduvad. Hetkel siiski puuduvad tellimused. Viimsed tehingud nov 2009.a. Võlgniku seadusliku esindaja väitel ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
  2. Võlgniku varaline seisund Varaline olukord toodud pankrotimenetluse algatamise seisuga. Võlgniku esindaja esitanud bilansiandmed 06.1.2010 seisuga. Haldur on ka iseseisvalt kogunud infot Võlgniku vara ja võlgade kohta. Varad Raha pangaarvetel 15 EEK. Raha kassas 303 EEK. Võlgnikul nõudeid kogusummas 337988 EEK, samuti ettemakseid summas 4074 krooni. Enamik nõuded on tekkinud 2008.aastal. Ajutise halduri hinnangul ei õnnestuks nimetatud nõudeid sisse nõuda. Nõuete sissenõudmiskulud ületaks saadavat summat. Võlgnikul ka põhivarasid jääkmaksumusega 4530 EEK tegemist erinevate väikeinstrumentide-seadmetega). Eeldada võib, et nende turuväärtus käesoleva hetke turuolukorra juures ca 2000 EEK. Võlgniku esitatud kohaselt muud varad puuduvad. Ajutise haldur ei ole tuvastanud muude varade olemasolu. Kokku võlgnikul ajutise halduri tuvastatu ja bilansiandmete kohaselt VARASID summas 346913 EEK. Kohustused Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, kellele 07.01.2010.a. seisuga põhivõlg 321453,07 kr ja intressid 67527,93 krooni, kokku 388981 krooni. Võlgnevus on tekkinud maksude tasumata jätmisest. Kuna MTA nõue on täitmisel kohtutäitur Jaanika Pajuste juures, siis lisanduvad täituri tasud summas 29638,80 EEK. Muid võlgnevusi põhivõlas kokku 139995 EEK, seda 12 võlausaldajale. Kokku võlgniku esitatu kohaselt VÕLGU summas 512 889 EEK. Võlgniku bilansiandmete kohaselt kohustused ületavad varasid summas 165 980 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal et võlgnik on selgelt maksejõuetu.
  3. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Võlgniku omakapital 31.12.2008 seisuga oli positiivne summas 74719 EEK. Seoses ehitusturu langusega tekkis 2009.majandusaastal kahjum. Kahjumi peamiseks põhjustajaks tihenenud konkurent (puuduvad tellimused, samas turul töövõtjate poolt suur pakkumine). Pankrotimenetluse algatamise seisuga netovara negatiivne 165980 EEK. Kuna võlgnik leiab, et puuduvad ka võimalikest tulevikutöödest (tuludest) piisava kasumi teenimise võimalus, siis võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 3
(6)Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja Tagasinõuete esitamise võimalustest Maksuvõla tasumiseks vahendid puuduvad. Tolli-ja Maksuamet on esitanud võlgnikule nõude maksude tasumise kohta ning on võlgniku peamine võlausaldaja. Võlgnik on välja toonud nimetatud asjaolud, kui maksejõuetuks muutumise põhjused. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et Võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks.

§ 22lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51). Samas Võlgniku esitatu kohaselt on peetud läbirääkimisi tegevuse jätkamiseks ja uute ehitusobjektide leidmiseks (võlgnik on olnud kaua seisukohal, et negatiivne netovara on ajutine ning peagi olukord normaliseerub ning võimalik jätkata tegevust kasumlikult). Käesolevas pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste (või tagasinõuete) esitamise võimalusi ja ka tulemusliku juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalust. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu (nõuete rahuldamine võib olla vähetõenäoline), siis kokku võtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastanud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda selgetest juhtimisvigades. Võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist, mitte aga maksejõuetuse põhjustamist. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete (või tagasinõuete) esitamiseks. Ajutine pankrotihaldur palub: lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige Janek Kivilaid, isikukood 37403292744. Mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis kui pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu riigi vahenditest ajutise haldur tasu 6200 EEK (lisandub sotsiaalmaks), mis kuuluks välja maksmisele ajutise halduri Tarmo Villman pangakontole nr XXX Swedbank ja ülejäänud ajutise halduri tasu summas 8800 EEK (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 2500.- EEK võlgniku vara arvelt. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara 4

(6)pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub OÜ-l TeleSys vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 08.02.2010.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 40 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb OÜ TeleSys pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Peale osaühingu registrist kustutamist tuleb ajutine haldur vabastada kohustustest.

§ 29

lg 8 alusel tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. 5

(6)TsÜS § 39 p 41 kohaselt juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata J K (isikukood XXX, elukoht: XXX). Ajutise pankrotihalduri tasu määramine

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.

§ 23

lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 15 töötunni eest 15 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni väljamõistmiseks võlgnikult ja osaliselt riigi vahenditest. Kohus leiab, et riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 6200 krooni ja ülejäänud ajutise halduri tasu summas 8800 krooni ja kulutuste hüvitis 2500 krooni tuleb välja mõista võlgnikult. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466. Fred Fisker Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.