3-09-1283/34

3-09-1283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1283 Haldusasi T.T. kaebus Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja 11.05.2009.a käskkirjale nr 25 „Ametnikule 2007.a väljastatud loa tegeleda ettevõtlusega kehtetuks tunnistamine”. Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2010.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.T., nõustaja Rene Toompuu. Vastustaja Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa veterinaarkeskus, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver. RESOLUTSIOON Tühistada Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja 11.05.2009.a käskkiri nr 25 „Ametnikule 2007.a väljastatud loa tegeleda ettevõtlusega kehtetuks tunnistamine”. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) Harjumaa veterinaarkeskuse vanemspetsialist T.T. esitas veterinaarkeskuse juhtajale 23.10.2007.a avalduse, milles palus luba tegeleda väljaspool teenistuskohustuste täitmist pedagoogilise tööga, lugedes toiduhügieenialaseid loenguid OÜ Foxkoolitus korraldatavatel toiduhügeeni koolitustel (tl 32). Avalduses kinnitati, et eelnimetatud pedagoogiline töö ei takista teenistuskohustuste õigeaegset täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet. Avaldusele oli käsikirjaliselt tehtud järgmised kanded: „23; 25; 29.X 2007 Tallinnas ja Harku valla (---) lihatööstuses” ja „03.11.07; 13.11.07; 20.11.07 TALLEGI LIHATÖÖSTUS”. VTA Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja 24.10.2009.a kirjaga nr 4-3/2984-1 lubati T.T.l esineda lektorina põhitööst vabal ajal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet (tl 21).
2. VTA Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja 11.05.2009.a käskkirjaga nr 25 „Ametnikule 2007.a väljastatud loa tegeleda ettevõtlusega kehtetuks tunnistamine” tunnistati kehtetuks T.T.le 24.10.2007.a väljastatud luba tegeleda ettevõtlusega (tl 22). Käskkirja põhjenduste kohaselt jätkas T.T. koolitustegevust ka siis, kui avaldusel taotletud periood oli möödunud. Lisaks on ta esinenud nende toidukäitlejate koolitamisel, milliste üle teostas isiklikku riiklikku järelevalvet ja omas õigus rakendada nende suhtes riiklikku sundi. Selline tegevus on vastuolus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 72 sätestatuga.
3. T.T. esitas 10.06.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb VTA Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja 11.05.2009.a käskkirja nr 25 „Ametnikule 2007.a väljastatud loa tegeleda ettevõtlusega kehtetuks tunnistamine” tühistamist. Kohus võttis kaebuse 27.08.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks VTA Harjumaa veterinaarkeskuse.
4. Kaebuse kohaselt ei ole kaevatav haldusakt kooskõlas kehtiva õigusega: haldusakt on jäetud piisavalt põhjendamata, haldusakt ei ole proportsionaalne ja selle andmisel on haldusorgan teinud kaalutlusvigu, sealhulgas kuritarvitanud diskretsiooniõigust. Haldusorgas ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale, teda menetlusse kaasanud ega teda ära kuulanud. Kaebaja on seisukohal, et kaevatava haldusakti andmise tegelikuks eesmärgiks oli soov teda „mitteformaalselt” karistada, kuna ta ei teavitanud igakordselt teenistusest vabal ajal toimuvast koolitusest. Lisaks soovitakse eesmärgitult piirata kaebaja põhivabadust vabale eneseteostusele ning õigust tegeleda ettevõtlusega.
5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Esiteks, tugines kaebajale 24.10.2007.a väljastatud luba tema 23.10.2007.a avaldusele, kus olid kuupäevaliselt märgitud konkreetsed loengud, mida kaebaja soovis läbi viia. Kuivõrd luba tunnistati kehtetuks pärast seda, kui kaebaja oli kõik soovitud koolitused juba läbi viinud, siis ei riku loa kehtetuks tunnistamine tema õigusi. Teiseks, sai 2008.a lõpus teatavaks, et kaebaja on pidanud loenguid toidukäitlejatele, kelle üle kaebaja oma ametikohustuste raames riiklikku järelevalvet teostas. Ilmnenud asjaolusid arvestades oli haldusakti andmine ATS § 72 rikkumiste ärahoidmiseks vältimatult vajalik. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjustel rahuldada. 6.1 Asjas puudub vaidlus, et kaebajale ei olnud enne kõnealuse loa kehtetuks tunnistamist tagatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud (tl 81). Haldusakti kehtetuks tunnistamisele peab aga eelnema samasugune haldusmenetlus kui esialgse haldusakti andmisele. Muuhulgas peab haldusorgan enne haldusakti kehtetuks tunnistamist kindlasti kuulama ära isiku, keda selline kehtetuks tunnistamine võib kahjustada. Ilma kahjustatud isiku ärakuulamiseta ei ole võimalik otsustada tema usalduse kaitsmisväärsuse üle, samuti on tema ärakuulamine vajalik kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks ja võimaldab paremini arvestada kõigi oluliste asjaoludega (vt Einar Vene. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine – Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu, 2004, lk 373). Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt on kaebajale 24.10.2009.a antud luba tegeleda ettevõtlusega tunnistatud kehtetuks „[t]ulenevalt võimalikust erinevast loa mõistmise võimalikkusest” ning rajanedes vastustaja arvamusele, et kaebaja on läinud ettevõtlusega tegeledes vastuollu ATS §-ga 72 (tl 22). Käskkirja kohaselt on vastuolu seotud kaebaja esinemisega nende toidukäitlejate koolitusel, kelle üle ta teostas ametnikuna riiklikku järelevalvet. Vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt järeldas VTA sellest tõsist ohtu asutuse mainele (tl 82). Seega tunnistati kõnealune luba kehtetuks kaebaja ja vastustaja erineva arusaamise tõttu loa sisust ning vastustaja järelduse tõttu, et kaebaja ettevõtlus kahjustab tema mainet. Eelkirjeldatud asjaolude taustal olnuks kohtu arvates kaebaja ärakuulamine temale varasemalt antud loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks hädavajalik. Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mida tuleb käesoleval juhul pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada kaebaja poolt väidetavalt toimepandud rikkumistega seoduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist talle antud loa kehtetuks tunnistamise otsustamisel (vt ka käesoleva otsuse p 6.2). Seega võis kõnealuse rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist. 6.2 Otsus ATS § 72 lg-s 1 sätestatud loa kehtetuks tunnistamiseks on kaalutlusotsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutusõigust teostada koosõlas volituste piirida, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine peab toimuma ratsionaalselt (vt RKHKo 3-3-1-42-02, p 11). Käesolevas asjas pole aga tuvastatud, et vastustaja oleks enne kaevatava otsuse tegemist selgitanud välja kõik otsustamiseks olulised asjaolud. Vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt vastustaja kaebaja tegevuse kohta laekunud informatsiooni põhjalikult ei kontrollinud, vaid piirdus Tallinna Haridusameti 13.11.2008.a ja 10.12.2008.a e-kirjades sisalduva ühekülgse teabega (tl 33-34; 82). Kuivõrd vastustaja nimetatud kirjades kaebaja suhtes esitatud süüdistusi ei kontrollinud ja nendega seotud asjaolusid välja ei selgitanud, siis võis olemasolev informatsioon olla õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks ebapiisav. Kohtu kahtlust, et vastustaja võib olla otsustamisel jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, süvendab asjaolu, et kaebaja ärakuulamist enne haldusakti andmist ei toimunud (vt käesoleva otsuse p 6.1). Kuivõrd kohtul ei ole võimalik veenduda, et kaalutusotsuse tegemisel on saavutatud õiguspärane lahend, on tegemist õigusvastase kaalutlusotsusega. 6.3 Eeltoodud põhjustel kuulub VTA Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja 11.05.2009.a käskkiri nr 25 „Ametnikule 2007.a väljastatud loa tegeleda ettevõtlusega kehtetuks tunnistamine” halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel tühistamisele, mistõttu puudub vajadus käsitleda muid menetlusosaliste esiletoodud väiteid.
7. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik