2-09-14889/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-14889 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal Tsiviilasi K. T. hagi J. H. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 8775 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.08.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. H. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised, nende esindajad
2. jaanuar 2010, avalik kohtuistung Hageja K. T. (IK XXXXXXXXXXX), esindaja adv Siiri Schneider Kostja J. H. (IK XXXXXXXXXXX), esindaja Peeter Malve RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 27.08.2009 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi, jättes neist välja kostja isikule antud hinnangud. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Mõista välja J. H.lt riigituludesse K. T.le osutatud riigi õigusabi tasu katteks 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue Harju Maakohtu 19.09.2008 otsusega tsiviilasjas 2-08-20863 mõisteti J. H.lt K. T. kasuks välja H. H. (sünd XX.XX.XXXX), E. H. (sünd XX.XX.XXXX) ja E. H. (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks elatusraha igale lapsele 1200 krooni kuus, s.o kokku 3600 krooni kuus. Nimetatud otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal võimalik maksta igale lapsele 2175 krooni elatist kuus, kuna ta on töövõimetu. Kohus arvestas ka asjaoluga, et kostja on teinud kolmele lapsele kasvuportfellid Juunior, ning ühe poliisi kindlustusmakse on kuus 300 krooni. K. T. esitas 03.04.2009 Harju Maakohtule hagi J. H. vastu elatise suurendamiseks. Kostja elustiilist on näha, et tema sissetulek on tunduvalt suurem eelmises kohtuasjas väidetud 9500 krooni kuus. Näiteks viibis ta augustis 2008 3-nädalasel puhkusel Malaisias, Vietnamis ja Hiinas, veebruaris 2009 käis ta mitmenädalasel suusareisil Põhja-Indias. Arusaamatu on, kust kostja leiab sellises ulatuse raha enda huvide rahuldamiseks, samal ajal kui lastele jätkub tal anda vaid 1200 krooni igaühele. Hageja töötasu moodustab umbes 11 000-12 000 krooni kuus ning sellega peab ta ülal pidama 6 inimest (hageja ise ja 5 alaealist last). Hageja palus suurendada elatist ning kostjalt välja mõista elatis igale lapsele seaduses sätestatud miinimumsummas, millele lisandub tulumaks. Kostja vastus Kostja vaidles elatise suurendamise nõudele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja materiaalne seis võrreldes eelmise tsiviilasja arutamise aja seisuga on muutunud halvemaks ning hakkama saamiseks vajab ta kõrvalist abi, mida tema isa ka siiani võimaldab. Antud ajal on kostja jätkuvalt 80% ulatuses töövõimetuspensionär ning saab rahvapensioni 1607 krooni kuus, s.o vähem kui eelmise menetluse ajal. Alates aprillist 2009 saab kostja oma tööandjalt palka töötasuna keskmiselt 4400 krooni kuus. Kuna kostja materiaalne olukord on vahepeal halvenenud, saab kostja oma isalt igakuiselt senisest suuremal määral materiaalset abi. Juba praegu väljamõistetud elatis on liiga suur. Kostja on nõus kompromissi sõlmima vaid ühel tingimusel, kui, arvestades kostja panust laste kasvatamisel, vähendatakse hageja nõusolekul elatist 1000 kroonini kuus lapse kohta. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni iga lapse kohta alates 03.04.2009 kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Puudub vaidlus, et tsiviilasja 2-08-20863 arutamisel avaldas kostja, et tema sissetulekuteks on töötasu ja pension kokku umbes 9000 krooni, ning kohtuotsusega mõisteti elatis välja nimetatud summast lähtudes. Käesolevas asjas on hageja avaldanud, et tema töötasu on vähenenud, võrreldes eelmise menetlusega. Esitatud tõenditest nähtub, et eelmise kohtumenetluse ajal jaanuar - mai 2008 moodustas kostja töötasu 6000-8000 krooni, s.o keskmiselt 7000 krooni kuus. Alates septembrist 2008 kuni maini 2009 moodustas kostja töötasu vahemikus 1700 krooni (oktoober) kuni 19 936 krooni (veebruar), s.o keskmiselt ligikaudu 9000 krooni kuus. Seega nimetatud ajavahemike võrdluses on tõendatud, et kostja töötasu on suurenenud. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt saab kostja rahvapensioni töövõimetuse alusel 1607 krooni kuus. Asjas puudub vaidlus, et asja 2-0820863 arutamise ajal oli pension koos sotsiaaltoetusega kokku umbes 2000 krooni kuus. Seega töövõimetuse alusel sotsiaalkindlustusametilt saadav on mõnevõrra vähenenud. Arvestades ainuüksi töötasu suurust ja sotsiaalkindlustusametilt makstavat, on seisuga mai 2009 kostja sissetulekud võrreldes tsiviilasja 2-08-20863 arutamise ajaga suurenenud. Asjas puudub vaidlus, et kostjal on ka muid sissetulekuid. Nii nähtub asja materjalile lisatud pangakonto väljavõtetest, et kontole nr XXXXXXXXXXXX on kostja teinud perioodil oktoober 2008 kuni mai 2009 korduvalt tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid sissemakseid (nii näiteks on ta 2 tasunud 16.10.2008.a 4500 krooni, 28.10.2008.a 4000 krooni, 05.11.2008.a 1500 krooni, 12.11.2008.a 3000 krooni, 17.11.2008.a 4000 krooni, 25.11.2008.a 3100 krooni, 01.12.2008.a 18 000 krooni jne). Samasuguseid sissemakseid on ta teinud kontole nr XXXXXXXXXXXX (näiteks 16.11.2008.a 4500 krooni, 17.11.2008.a 3500 krooni, 17.11.2008.a 4000 krooni, 01.12.2008.a 10 000 krooni, 11.12.2008.a 7000 krooni jne). Hoolimata viidatud sissetulekute suurusest on kostja seisukohal, et ta ei ole võimeline oma lastele elatist seaduses sätestatud miinimumsummas tasuma. Kostja väidete kohaselt toetavad teda materiaalselt tema vennad ja isa. Kohus pidas ekslikuks kostja seisukohta, et elatise suuruse arvestamisel saab aluseks olla ainult töötasu ja pension. Elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära töövõimetuse tõttu peab töövõimetus olema püsiva iseloomuga ning selleks võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, s.h osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara, s.h sissetulek ka peale töötasu ja pensioni, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust. PKS § 61 lg 6 p 1 tuleb kohaldada koosmõjus PKS § 61 lg-ga
3. Peale töötasu ja saadava pensioni on kostjal muid sissetulekuid, mis võimaldavad tal teha oma kontole sissemakseid: novembris 2008 ~ 20 000 krooni, detsembris 2008 ~ 30 000 krooni, jaanuaris 2009 ~ 10 000 krooni, veebruaris 2009 ~ 5000 krooni, märtsis 2009 ~ 15 000 krooni, prillis 2009 ~ 5000 krooni. Arvestades kostja käsutuses olevate eeltoodud summasid ja asjaolu, et hageja töötasu suuruseks on 12 000 krooni, millega peab ta ülal pidama viit alaealist last ja iseennast, on kostja seisukoht, et isalt ja vendadelt saadav toetus on mõeldud vaid kostja enda tarbimiskulude (s.h puhkusereiside) katteks, küüniline ning viitab ebaküpsele arusaamale oma kohustustest vanemana. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus kostja materiaalne panus elatisena 1200 krooni lapse kuus on piisav, kuigi ta oma huvides kulutab 10-20 korda rohkem. Kostja väited selle kohta, et summade laekumine kontodele ei näita tegelikku sissetuleku suurust, kuivõrd kostja kannab summasid ühelt kontolt teisele, ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Kontode võrdlusest nähtub, et mõnel korral võib taolisi seoseid näha, kuid see on erand ega kinnita kostja väidetut. Ka kostja väide selle kohta, et lapsed viibivad suurema osa ajast kostja juures ning seetõttu ei ole põhjendatud elatise suuruse muutmine, ei ole tõendatud. Asjas puudub vaidlus, et lapsed viibisid juunis 2009 tavapärasest pikemalt kostja vanemate juures. Arvestades poolte kokkulepet lastega suhtlemise osas ning eraldi tingimust suveperioodi kohta on kostja väited põhjendamatud. Alates maist 2009 on kostja töötasu, hoolimata sellest, et tööandja on tema töövõimet ja oskusi väga kõrgelt hinnanud, vähendatud. Nii moodustas kostja töötasu mais 5070 krooni, juunis 5060 krooni ja juulis 4300 krooni. Siiski nähtub asja materjalist, et peale pensioni ja töötasu on eelnimetatud perioodil olnud kostjal ka muid sissetulekuid. Nii nähtub kontode väljavõtetest, et alates maist 2009 on kostja teinud sissemakseid kontodele järgmiselt: 08.05.2009.a 14 000 krooni, 15.05.2009.a 3700 krooni, 03.06.2009.a 2000 krooni, 08.06.2009.a 3500 krooni, 15.06.2009.a 3500 krooni ja 15.07.2009.a 5000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lastele tehtavad kulutused miinimummääraga elatise korral oleksid mõistlikud. Arvestades kostja vähendatud töötasu ning laste täielikku ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed viibivad kostja juures, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue lisada seaduses sätestatud miinimumsummas elatisele tulumaks. Apellatsioonkaebus 3 Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on näidanud tõendite tõlgendamisel ja asjaolude tuvastamisel üles meelevaldsust ning ka ebajärjepidevust, mistõttu üht ja sama asjaolu on otsuses käsitletud erineva tähendusega. Osa kostja esitatud tõendeid jättis kohus üldse ilma vajaliku tähelepanuta või siis tõlgendas neid valesti. Näiteks on kohus tuvastanud asjas 2-08-20863 ja käesolevas menetluses esitatud tõendite võrdlusel, et kostja keskmine töötasu on suurenenud. Kostja ise väitis vastupidist. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks arvestanud kostja selgitusega, et töömahud on vähenenud ning endistele aegadele omaselt tööandja enam palka ei maksa. Ka kostja esitatud palgalaekumistest nähtub selgelt, et töötasu on alates maist 2009 võrreldes varasemaga vähenenud, kuivõrd jääb oma suurusjärgu 4795 - 3802 krooni piiridesse. Selle juurde tuleks liita kostjale riigi poolt makstav invaliidsuspension 1607 krooni. Seega oleks kohtul olnud alust väita, et suurim kuine sissetulek vahemikus mai kuni august 2009 oli 6402 krooni. Keskmise töötasu suuruse tuletas kohus ilmselt kõigi sissetulekute kokkuliitmise ja arvestuskuude vahel jagamise teel, arvestades ka neid ühekordseid suuri laekumisi tööandjalt sellest perioodist, mis jäid varasemasse aega (märts 2009), mistõttu ei ole see aktsepteeritav meetod. Sellisel viisil saadud tulemus ei kajastata objektiivselt kostja praeguseid rahalisi võimalusi. Arvestada tuleb sellega, et elatise suurendamise nõue on suunatud tulevikku, mistõttu tuleb lähtuda reaalsetest sissetulekutest hagi esitamise ajal. Samuti vähenes kostja sotsiaaltoetus võrreldes eelmise kohtulahendi aja seisuga 393 krooni võrra. Kostja kinnitas järjepidevalt, et tema ainukesed sissetulekud on töötasu ning riigilt saadav invaliidsuspension. Hageja isegi ei väitnud oma hagis ega selgitustes, et kostjal võiks olla mingeid varjatud sissetulekuid. Kostja kinnitas kohtule, et ta ei saa oma puude tõttu töötada üldiselt rohkem, kui 2 tundi päevas (arvestades tööaega on ta kuupalk tõesti suhteliselt suur) ning muid sissetuleku allikaid tal ei ole. Lisaks kinnitas kostja, et teda on rahaliselt aidanud peamiselt isa, samuti mõlemad vennad, kes on rahastanud tema puhkusereise. Nende asjaolude tõendamiseks esitas kostja kohtule vendade ja isa kinnituskirjad. Seda väidet on kohus kirjeldanud ka otsuses, kuid samas ei nähtu, et sellega oleks arvestatud. Tänaseks on kostja isa ja vennad lõpetanud talle raha andmise, kuivõrd nende head tahet ja kostjale antud abi on kohus valesti tõlgendanud. Kui maakohtu otsus jääb jõusse, siis tuleb kostja kohtusse elatise vähendamise nõudega. Seega on nii kostja, poolte laste kui ka kostja vanemate õiglustunde säilitamise huvides antud vaidlus õigesti ja õiglaselt lahendada. Samuti on kostja sulgenud edasiste segaduste vältimiseks ühe oma AS-i Swedbank kontodest. Varem kandis ta üksnes temale arusaadavatel motiividel raha ühelt kontolt teisele, mis ilmselt kohtu viiski eksitusse ja näitas, nagu oleks kostjal palju raha ja seega ka varjatuid sissetulekuid. Põhimõtteliselt pani kostja nii ühelt arvelt väljavõetud kui ka isa ning vendade käest abina saadud raha oma pangakontodele selleks, et maksta sealt vajalikke makse ja arveid, samuti elatist. Kohtu hinnangu kohaselt on kostja moraalselt ebaküps inimene, kes väljendas ennast küüniliselt, kui väitis kohtule, et kuivõrd tema isa ja vennad ei ole kohustatud tema lapsi seaduse järgi üleval pidama, siis ei saa neilt saadavat abi lugeda kostja sissetulekute hulka. Sellist väidet alles otsuses esitades näitas kohus oma negatiivset suhtumist kostjasse, samuti näitas ta sellega välja, et suhtub vaidlevatesse pooltesse erapoolikult. Kohtuotsusest võib lugeda ka seda, et kostja ebaküpsusele viitab muuhulgas see, et apellant peab normaalseks olukorda, kus tema materiaalne panus elatisena 1200 krooni igale lapsele on piisav, kuigi ta enda huvides peab vajalikuks kulutada 10-20 korda rohkem. Kostja ei ole midagi sellist kohtule öelnud või kirjutanud. Samas unustas kohus ilmselt selle, et igakuise elatise suurust 1200 krooni pidas normaalseks ka eelmist tsiviilasja lahendanud kohtunik, kes sellises määras elatise määras ning ka hageja ise, kes ei otsust ei vaidlustanud. 4 Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme ka sellega, kui keeldus tunnistaja ülekuulamisest ja ei lubanud kostjal tõendada asjaolu, et lapsed elavad mingi aja ka tema pool. Seega leidis kohus meelevaldselt, et kostja sellised väited ei ole tõendamist leidnud. Samas on materjalidest nähtuvalt ilmne, et ka kohus ei ole ise midagi teinud nende asjaolude väljaselgitamiseks. Sama arusaamatuks jääb, mida kohus luges poolte kokkuleppeks lastega suhtlemise osas. Mingit pikaajalist kokkulepet pooltel ei ole. Oluline on ka see, et hageja ei vaielnud kostja väidetele vastu, et nii kostja kui tema vanemad hoiavad lapsi. Seega jättis kohus omal algatusel ühe olulise asjaolu arvestamata. Kohus on võtnud toimikusse kostja isa 19.06.2009 koostatud seletuskirja, mis pidi kohtu tähelepanu juhtima asjaolule, et kostja isa koos oma abikaasa A. H. hoiavad samuti poolte ühiseid lapsi, sõidutavad neid ning maksavad kinni nende väljasõidukulusid. J. H. kirjutab, et seisuga 19.06.2009, s.o juuni kuu jooksul on võimalikust 19 päevast olnud lapsed kostja vanemate hoida 12 päeval ning lisaks sellele viib hageja nende hoida ka oma teisest kooselust sündinud tütart C.. Kuivõrd tegemist on kostja vanematega, siis tuleb seda panust tõlgendada kostja kasuks ning kohtule ei saanud jääda märkamata, et ilmselt seda eesmärki on J. H. oma tõendit kirjutades ja kostja seda tõendit kohtule esitades taotlenud. Samas jättis kohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse J. H.i ülekuulamiseks, kui kostja soovis tõendada oma panust laste ülalpidamisel. Kohus näitas oma vastuolulisust ja ebajärjekindlust tõendite ning asjaolude tuvastamisel konkreetselt välja otsuse lõpus, kus hageja tulumaksu lisamise nõude mitterahuldamise põhjusena tõi kohus esile kostja vähenenud töötasu ning laste täielikku ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed viibivad kostja juures. Kuigi selles otsuse lõigus tegi kohus otsuse kostja kasuks, on ka see lõik motiveerimata, kuivõrd tulumaksu lisamist elatisele ei näe selgelt ette ükski seadus, seega sellise nõude rahuldamata jätmist tulnuks kohtul kasvõi õigusselguse huvides teistmoodi põhjendada (seadusele viidates). Kosta esitab lähiajal kohtule ka avalduse laste elukoha muutmiseks, kuivõrd hageja ebastabiilne eluviis ja eluharjumused avaldavad ühiste laste käekäigule ilmselgelt kahjulikku mõju ning pealegi on lapsed pea poole ajast niigi kostja hoida ja hooldada. Hageja on päris ilma tööta ja nii tema kui laste käekäik sõltub otseselt kostjast ja tema vanematelt saadavast abist. Nimelt võttis hageja ennast hiljuti AS-st E. töölt lahti ja läks enda sõnul 06.09.2009 XXXXX tasuvale tööle XXXXXXXXXXXXX. Lapsed jättis aga kostja kasvatada ega jätnud selleks sentigi raha. Tagasi tuli kostja 16.09.2009 sügavalt pettununa. Hetkel on hageja olukorras, kus teda võidakse koos lastega üürikorterist tänavale tõsta, kuna tal on tekkinud üürivõlg 12 000 – 13 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb lõppjäreldustes jätta muutmata, kuid muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel otsuse põhjendusi, jättest neist välja hinnangud kostja isikule. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses sisalduvate põhjendustega ega pea neid vajalikuks tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu apellandi käsitlusega elatist maksma kohustatud isiku varalise seisundi hindamise kohta. Hageja pöördus elatise suurendamise hagiga kohtusse põhjusel, et kostja elustiilist nähtuvalt on tema varaline seisund võrreldes varasemaga, s.o tsiviilasja nr 2-08-20863 menetlemise ajal tuvastatud seisundiga, oluliselt paranenud. Maakohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leidis õigesti, et hagi tuleb osaliselt 5 rahuldada ning varem väljamõistetud elatist suurendada seaduses ettenähtud miinimummäärani. Asjas esitatud tõendite põhjal tuvastas maakohus õigesti, et kostja käsutuses on varalisi vahendeid oluliselt suuremas ulatuses, kui seda näitab tema dokumenteeritud töine sissetulek. Elatise suurendamise hagi osalisel rahuldamisel ei ole kohus lähtunud asjaolust, nagu oleks kostja palk varasemaga võrreldes suurenenud, vaid on arvestanud kostja vähenenud töötasuga (otsuse lk 4 viimane lõik). Küll on kohus eelnevalt võrrelnud kostja töötasu erinevatel perioodidel ja teinud vastavaid keskmise palga arvestusi, kuid ei ole elatis suuruse määratlemisel neile tuginenud. Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks maakohus rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Otsus on piisavalt põhjendatud ja tervikuna loogiline. Asjaolu, et kostja osaleb laste isana laste kasvatamises või et lapsed viibivad ka vanavanemate juures, ei ole iseenesest hagi rahuldamata jätmise aluseks. Need asjaolud ei vajanud täiendavat tõendamist. Pooled ei vaielnud selle üle, et laste alaliseks elukohaks on nende ema, s.o hageja elukoht. Kohus on neid asjaolusid õigesti arvestanud. Kuna hageja nõudis hagiavalduses elatist lapsele kuus 2175 krooni pluss tulumaks (456, 75 krooni), seega kokku 2631, 75 krooni, siis hagi osalisel rahuldamisel lasus kohtul kohustus põhjendada, miks ta ei rahulda nõuet tervikuna. Maakohtu otsus ei ole selles osas vastuoluline. Samas peab kolleegium vajalikuks muuta maakohtu otsuse põhjendusi ning jätta otsuse vastavast osast välja kostja isikule antud hinnang kui ebavajalik ja asjasse puutumatu. Apellatsioonkaebuses sisalduvad halvustavad hinnangud hageja isikuomaduste ja eluga toimetuleku kohta jätab ringkonnakohus kui asjassepuutumatud tähelepanuta. Ka see, et kostja kavatseb peatselt nõuda laste elukoha muutmist, ei oma käesoleva kohtuotsuse seaduslikkuse kontrollimisel tähendust. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse lõppjärelduse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu 14.11.2009 määrusega rahuldati K. T. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja määrati talle riigi arvel esindajaks vandeadvokaat ning kohustati K. T.d hüvitama õigusabi tasu pärast selle ulatuse kindlaksmääramist. Vastavalt K. T. esindaja taotlusele on kohus määranud kõnealuseks tasuks 3060 krooni, mis riigi vahendite arvel advokaadibüroole ka hüvitatakse. Kuna käesolev kohtuotsus on tehtud K. T. kasuks, siis ei lasu tal kohustust 04.11.2009 määrusega ettenähtud õigusabi tasu riigile hüvitada, vaid nimetatud tasu tuleb TsMS § 190 ja § 639 lg 1 kohaselt riigituludesse välja mõista J. H.lt. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 6