lg 1) arvates 01.12.2008 kuni 03.07.2009, mille suurus tuleb kindlaks määrata vastustajal (HKMS § 26 lg 3) ning millest tuleb maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. Väljamõistmisele kuuluvast summast kuulub kaebuse esitajale viivitamatult tasumisele kahe kuu palk (HKMS § 99 lg p 1). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 25.11.2008 otsuse nr 8.4-25/17595 „Tööinspektorjuristi otsus nõusoleku andmise kohta K.E.´i teenistusest vabastamiseks avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 1 alusel, seoses koondamisega“ alusel anti Maksu- ja Tolliameti 05.11.2008 taotlusest nr 3.1-13/8078 tulenevalt nõusolek K.E.i teenistusest vabastamiseks Avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu 01.12.
Kaebaja leiab, et tööinspektorjurist Heli Ojavee oli kohustatud alustama uurimist tema 11.11.2008 seletuskirjas viidatud tagakiusamise asjaolude esinemise kohta LÕMTK juhataja tegevuses. Uurimise käigus oleks kaebuse esitajal olnud võimalik viidata konkreetsetele faktidele. K.E. on veendunud, et LÕMTK juhataja Jüri Haamer kasutas koondamissituatsiooni vabanemaks kaebuse esitajast kui teenistujate esindajast. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et J. Haamer ei pidanud K.E.i kvalifikatssiooni piisavaks tööle asumiseks loodavas MTA Üldosakonna asjaajamistalituse vanemspetsialisti ametikohal asukohaga Tartus. Samas pakkus 30.10.2008 MTA keskuse personalispetsialist Irja Elken e-kirjas kaebuse esitajale täpselt samasugust ametikohta asukohaga Tallinnas. Kaebaja arvates LÕMTK juhataja Jüri Haamer´i tegevus kaebuse esitaja koondamisel oli teadlik ja ettekavatsetud vabanemaks temast kui teenistujate esindajast. Sellega on rikutud K.E.i seaduslikke õigusi, lähtudes
§-st 116 lg
Seega tuleb välja selgitada järgmised asjaolud: 1) kas tegelikult esineb situatsioon, mis on õiguslikuks aluseks teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks, kas see pole fabritseeritud või näiline; 2) kas teenistujate esindaja on oma seadusliku tegevusega teenistujate huvide esindamisel põhjustanud tööandjaga konfliktide tekkimise, enda tagakiusamise, diskrimineerimise ja milles need konkreetselt väljenduvad. Koondamissituatsioon (
Kohustus ametikohtade vähendamiseks tulenes rahandusministri 06.10.2008.a. määrusest nr 30, millega kinnitati MTA uus isikkoosseis. Uus koosseis oli senisest 350 töö- ja ametikoha võrra väiksem. Tööinspektoril oli MTA taotlus töölepingute kollektiivse koondamise kooskõlastamiseks, millest nähtus, et koondatakse reaalselt 160 ametnikku. Nii suur arv ametnike koondamine tingis ka muudatuste tegemise vajaduse töökorralduses. Tööinspektoril puudus alus kahtlustada tööandjat selles, et koondamise ja töökorralduse muutmine toimus ajendatuna soovist vabastada ametist kaebuse esitaja. Puudus informatsioon võimaliku
Informatsiooni selle kohta, et teenistujate esindaja on oma seadusliku tegevusega teenistujate huvide esindamisel põhjustanud tööandjaga konfliktide tekkimise, enda tagakiusamise, diskrimineerimise ei ole tööinspektorile edastatud. Tööandja väidab taolise olukorra puudumist. Kuigi kaebuse esitaja ja ametiühing väidavad kaebuse esitaja tagakiusamist ja leiavad, et koondamise põhjuseks on soov saada lahti ebamugavast ametnikust, ei ole kumbki suutnud esitada ühtegi asjaolu oma väidete kinnitamiseks. Kaebuse esitaja ei ole seda teinud tööinspektorile antud seletuses ega ka kohtus kaebuse lahendamise käigus. Tööinspektori poolt
lg 4 alusel tehtud pöördumisele esitas EMTAL oma juhatuse esimehe, peausaldusisiku Ilmar Tageli allkirjaga vastuse, milles palus jätta K.E.i koondamiseks nõusolek andmata. Vastus on suures osas mitte asjasse puutuv: selle üks osa käsitleb A. V. seonduvat, teine osa I.Tageli väidetava diskrimineerimise ja tema kohtuvaidlusega seonduvat. Vastuses kritiseeritakse ka MTA-s läbiviidud ümberkorralduste protsessi ja väidetakse üldsõnaliselt, et diskrimineeritud on usaldusisikuid, ametnike esindajaid, toomata aga ühtki konkreetset näidet kaebuse esitaja väidetava tagakiusamise kohta. Neil asjaoludel puudus ka tööinspektoril alus seostada MTA taotlust K.E.i koondamiseks tema ametiühingutegevusega. Otsus ei riku ega piira otseselt kaebuse esitaja õigusi, kuna otsus ei ole iseseisvaks aluseks ametniku ametist vabastamiseks. Ainult nõusoleku olemasolu ei kindlusta ega tõenda teenistusest vabastamise seaduslikkust. Kui puudub
lõike 5 situatsioon, saab kaebuse esitaja õigusi rikkuda ainult teenistusest vabastamine, kui see toimub
-s ettenähtud nõudeid järgimata. Kaebuse esitajalt arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus tuleneb Haldusmenetluse seaduse (HMS) §st 40, mille kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse esitaja esitas kirjaliku seletuse. Tööinspektor ei ole rikkunud HMS-st tulenevat kohustust. Eesmärgiks on saada asjakohane informatsioon ja konkreetsed andmed, mis viitavad võimalikule
Tööinspektori pöördumisele peab ametiühingu arvamus olema antud kirjalikult. Asjakohatu on tööinspektori otsuse vaidlustamisel tugineda kolmandatele isikutele väidetavalt antud seletustele. Vastustaja ei näe põhjust, miks ei saanud ametiühing esitada täiendavalt kirjalikku arvamust tööinspektorile, seda kas või Põhja inspektsiooni juhataja vahendusel, kui arvamuse andmise ajal ei olnud need veel teada. Samas ei saa jätta mainimata, et ametiühing oli kaebuse esitaja koondamise kavatsusest teadlik juba septembris 2008. Väide, et ametiühing andis Põhja inspektsiooni juhatajale täieliku ülevaate kaebuse esitaja 4 diskrimineerimise kohta, tuleb seada kahtluse alla, kuna 17.05.2009 kohtule adresseeritud selgituses kordab ametiühing enamuses 14.11.2008 arvamuses toodut ega ole suutnud midagi konkreetset lisada kaebuse esitaja diskrimineerimise, tagakiusamise vms. kohta. Otsuses on selgelt välja toodud nõusoleku andmise põhjendus- kaebuse esitaja teenistusest vabastamine
Otsus sisaldab nii kaebuse esitaja kui ametiühingu seisukohta: „Kaebuse esitaja leiab küll, et ametiasutus, kasutades ära struktuuri muutmist, soovib temast kui ametiühingu peausaldusisikust vabaneda, kuid ei ole toonud välja konkreetseid põhjuseid ja põhjendusi oma arvamuse kinnitamiseks. Seega ei saa väita, et K.E.`i koondamine oleks seotud asjaoluga, et teda on valitud Viljandi maksu- ja Tolliametnike peausaldusisikuks”. „14.11.2008.a edastas Eesti Maksu ja Tolliametnike Ametiühingu Liit e-posti teel arvamuse teenistujate esindaja teenistusest vabastamise kohta alates 01.12.08.a. Saadud arvamuses EMTAL ei anna nõusolekut K.E.`i teenistusest vabastamiseks, seoses koondamisega”. Kuna
ei näe ette tööinspektorile kohustust küsida ametiühingult enne otsuse tegemist ametniku teenistusest vabastamiseks nõusolekut, siis ei pea tööinspektor otsuses ka põhjendama, miks ta ei arvesta ametiühingu ettepanekuga mitte anda nõusolekut . Kuna
ei reguleeri § 133 lõike 3 alusel otsuse andmise korda ja tähtaega, tuleb kohaldada analoogiat töölepingu seaduse § 94 lõike 1 alusel antava tööinspektori otsuse andmisega, lähtudes nende sisu ja eesmärgi täielikust kattuvusest. Tulenevalt TLS § 146 sätestatust on tööinspektor kohustatud tegema otsuse ühe nädala jooksul arvates kirjaliku taotluse esitamisest. Seega on tööinspektoril seadusega antud ainult nädal aega, mille jooksul peab saama ametiühingult arvamuse ja otsuse tegema. Seadus mõtte kohaselt peab tööinspektor saama vajaliku informatsiooni seda andma kohustatud isikult operatiivselt, ja omaalgatuslikku uurimist tööandja juures argumenteerimata arvamustele toetudes ei pea läbi viima. Vastustaja on seisukohal, et
§-st 133 ei saa tuletada tööinspektorile kõigi
-s töötajate esindaja kaitseks sätestatud kohustuste täitmise kohustust. Teenistusest vabastab ametniku tööandja, kes on kohustatud tagama vabastamise seaduslikkuse
-s ettenähtud korras ja tingimustel, arvestades ka § 116 nõudeid.
-s sätestatud teenistusest vabastamise korra ja õigsuse kindlustamise panemisega tööinspektorile võetakse tööandjalt võimalus korraldada oma majandustegevust ja kaadripoliitikat läbirääkimiste jms moel. Tööinspektor ei saa hakata hindama teenistujate isikuomadusi, nende tööalaseis teadmisi, teenistujate vastavust ametikohale jms, see oleks otsene ebaseaduslik tööandja personalipoliitika kujundamise takistamine ja majandustegevuse mõjutamine. Kui tööinspektor näiteks ei anna nõusolekut teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks
lõike 2 põhjusel, siis ei ole tööandjal võimalik teenistussuhet lõpetada ka siis, kui ametnik hiljem ei soovi kasutada teenistusse jäämise eelisõigust. Samuti ei saa
lõike 3 alusel tööinspektori poolt antava otsuse andmise tingimuseks seada tööandjale
-s sätestatud teise ametikoha pakkumist, kuna seda võib teha kuni teenistussuhte lõpetamiseni, st toiming võib järgneda tööinspektori nõustuva otsuse saamisele. See, et tööandja on teinud enne nõusoleku taotlemist teenistusest vabastamise toiminguid, ei muuda tööinspektori otsust õigusvastaseks, Küll võib taoline olukord tekitada probleeme tööandjale juhul, kui tööinspektor ei anna nõusolekut ametniku teenistusest vabastamiseks. Lisaks sellele, et
regulatsioon peab pakkuma tõhusat kaitset teenistujate esindajale tema staatusest tuleneva ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest, mõjutab tööinspektori otsus ka tööandja võimalust kujundada oma personalipoliitikat ja kaudselt ka tema majandustegevust. Seetõttu peab tööinspektori vastav otsus arvestama tasakaalustatult nii töötaja kui tööandja huve. Kui esineb seaduses sätestatud ametist vabastamise alus ja ei ole tuvastatud
l õike 5 olukorda, ei saa tööinspektor keelduda nõusoleku andmisest töötajate esindaja ametist vabastamiseks. Ainuüksi ametiühingu tööga tegelemine ei anna alust teenistujate esindaja ametist vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Vastasel juhul osutuksid sisutühiseks 5
Kui koondamissituatsioon on olemas ja puudub
lõikes 5 sätestatud teenistussuhte lõpetamist keelav asjaolu, siis ei saa tööinspektor takistada teenistussuhte lõpetamist ja oma nõuoleku andmisest keelduda. Vastustaja palub jätta kaebus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 14.11.2008 otsuse nr. 8-425/17594 tühistamiseks rahuldamata. Maksu-ja Tolliamet Personalikulude kokkuhoiu ja eelarve ökonoomsema kasutamise vajadusest tingituna muutus MTA-s alates 01.12.2008 töökorraldus, mille tulemusel ühendati mitmed struktuuriüksused, vähendati juhtimistasandeid ning tsentraliseeriti tugi- ja osad põhiprotsessid. Muudatuse tulemusel vähenes MTA ametikohtade arv 351 ametikoha võrra ning senise 2330 ametikoha asemel on alates 01.12.2008.a MTA-s 1979 ameti- ja abiteenistuskohta. MTA-s tsentraliseeriti teenistuse ümberkorraldamise tulemusena Ida, Lõuna ja Lääne maksu- ja tollikeskuste haldusosakondade juhtimine, samuti kaotati keskuse personali- ja koolitusosakond ning haldusosakond. Nimetatud osakondade asemele moodustati üldosakond, mille allüksusteks muuhulgas on personali- ja koolitustalitus, majandustalitus, asjaajamistalitus. Lõuna maksuja tollikeskuse (edaspidi LÕMTK) haldusosakonna spetsialistide (asjaajamise alal) ametikohad Valgas, Viljandis, Võrus, Jõgeval ja Põlvas koondati ning töö ümberkorraldamise ja struktuurimuudatuse käigus jäi dokumendihalduse ja arhiivinduse alal LÕMTK piirkonda teenindama 3 üldosakonna asjaajamistalituse koosseisu kuuluvat ametnikku. Teenistust jätkas LÕMTK haldusosakonna arhivaar Anneli Anderson üldosakonna asjaajamistalituse arhivaarina, kelle teenistusülesanded oluliselt ei muutunud. Dokumendihaldusega seoses loodi LÕMTK piirkonda teenindama 2 uut ametikohta: üldosakonna asjaajamistalituse peaspetsialist (dokumendihaldussüsteemi peakasutaja) ning üldosakonna asjaajamistalituse vanemspetsialist (dokumendihaldur). MTA on seisukohal, et
lg 2 on võimalik rakendada vaid juhul, kui seoses ametikohtade arvu vähenemisega või teenistuse ümberkorraldamisega üks või mitu ametikohta kahest või enamast koondatakse, kuid vähemalt üks ametikoht senisel kujul jääb alles. Kui teenistuse ümberkorralduse tõttu ei jää ühtegi ametikohta senisel kujul alles, ei tule ametnike teenistusse jätmisel lähtuda
Kuna seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega ning töökorralduslike muudatustega ei jäänud senisel kujul LÕMTK haldusosakonda alles ühtegi spetsialisti ametikohta, samuti ei viidud ka MTA üldosakonda üle ühtegi senisel kujul spetsialisti (asjaajamise alal) ametikohta, siis ei tulnud ametnike koondamisel arvestada
§-s 116 lg 2 sätestatut.
lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks,
ei reguleeri ning mingeid erandeid seoses teenistujate esindaja teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu ei sätesta. Samuti ei sätesta
kuidas ja kas peaks eelistama teise ametikoha pakkumisel teenistujate esindajaid. Võttes arvesse kaebuse esitaja erialast ettevalmistust, oskusi, vilumusi, kogemusi ning teadmisi, ei olnud MTA-l võimalik pakkuda kaebuse esitajale samas piirkonnas sarnast ametikohta, mistõttu andis vastustaja kaebuse esitajale võimaluse valida endale sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade seast. Kuigi kaebuse esitaja oli teadlik vakantsete ametikohtade pakkumisest, ei pöördunud K.E. kuni teenistusest vabastamiseni koondamisteatises märgitud personalitöötaja poole täiendava info saamiseks. Seoses sellega, et K.E. märkis koondamisteatisele, et ta ei ole koondamisega nõus, paluti tal oma otsust põhjendada eesmärgiga saada teada kaebuse esitaja soove seoses teenistuse jätkamisega. 30.oktoobri 2008.a e-kirjas oma vahetule ülemusele Lily Bürkland`le leidis kaebuse esitaja, et temaga ei ole käitutud vastavalt
-ile ning mingisugust pakkumist temale tehtud ei ole. Samas avaldas ta soovi jätkata teenistust näiteks massteavituses. 30.oktoobril 2008 pöördus K.E.`i poole e-kirja teel MTA keskuse personali- 6 ja koolitusosakonna personalitalituse peaspetsialist Irja Elken. Nimetatud e-kirjas Irja Elken selgitas, mispärast kaebuse esitaja kvalifikatsioon massteavitusega seotud ametikohale ei vasta ning pakkus talle tema seniste ülesannetega seonduvat ning tema kvalifikatsioonile vastavat üldosakonna asjaajamistalituse ametikohta asukohaga Tallinnas. Nimetatud e-kirjale kaebuse esitaja kirjalikult ei vastanud, kuid Irja Elken`il oli temaga telefonivestlus, mille käigus kaebuse esitaja andis teada, et teises paikkonnas asuv töö talle ei sobi. Kaebuses toodud seisukoht, justkui MTA oleks pidanud koondamissituatsioonis pakkuma kõiki vabasid ametikohti eelisjärjekorras teenistujate esindajale ja seejärel ülejäänud ametnikele, ei põhine seadusel. Ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ning asjatundlikud ametnikud (Riigikohtu 08.05.2001 otsus nr 3-3-1-27-01). Loodavale üldosakonna asjaajamistalituse LÕMTK piirkonda teenindama hakkavale peaspetsialisti ametikohale asumiseks tehti ettepanek LÕMTK haldusosakonna spetsialist Marika Järve`le, kellel on pikaajaline töökogemus, kes seni oli oma tööülesannetega väga hästi hakkama saanud ja näidanud üles oluliselt rohkem kui kaebaja koostöövalmidust ning suurepäraselt oli ta hakkama saanud täiendavate ülesannete täitmisega (eelkõige teiste ametnike asendamisel). Loodavale üldosakonna asjaajamistalituse LÕMTK piirkonda teenindama hakkavale vanemspetsialisti ametikohale asumiseks tehti ettepanek LÕMTK haldusosakonna arhivaar Sirle Kurg`le, kes oli seniste teenistuskohustuste täitmisega hästi hakkama saanud, kes oli kaebajast oluliselt rohkem üles näidanud koostöövalmidust ning samuti hakkama saanud probleemideta asendamistega kaasnevate täiendavate teenistusülesannete täitmisega. Asjaajamisalase kogemuse oli ta eelkõige saanud asendades sageli spetsialisti asjaajamise alal. Nimetatud uute ametikohtade puhul on just eriti oluline valmisolek kolleegidega koostööks ning teise üldosakonna asjaajamistalituse ametniku LÕMTK piirkonnas asendamiseks, sest nimetatud ametikohtade ülesanded on sellised, mida tuleb jooksvalt täita (s.t pole võimalik, et neid ülesandeid ametniku puhkuse, koolituse või haiguse ajal ei täideta). Mõlemad ametnikud olid MTA hinnangul oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumat kasutanud kui kaebuse esitaja.
lg 3 kohaselt saab teenistujaid esindava isiku vabastada teenistusest koondamise tõttu ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Seda millal ja kuidas tuleb taotlus tööinspektorile esitada
ei täpsusta. Käesolevas haldusasjas on tõendamist leidnud, et enne kaebuse esitaja teenistusest vabastamist pöördus MTA nõusoleku saamiseks tööinspektori poole ning kaebuse esitaja vabastati koondamise tõttu alles pärast tööinspektorilt nõusoleku saamist. Kaebuse esitaja viitab oma 17.05.2009 täiendavas selgituses Töötukassa 24.11.2009 otsusele koondamishüvitise väljamaksmiseks, mis oli varasem kui Tööinspektsiooni otsus K.E.`i koondamiseks nõusoleku andmise kohta. MTA selgitab siinkohal, et kuna tegemist oli töötuskindlustuse seaduse mõttes teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega tööandja algatusel, siis osa koondamishüvitist kuulus välja maksmisele Töötukassa poolt. Töötuskindlustuse seadus sätestab konkreetsed nõuded koos tähtaegadega, mida tööandja peab järgima, et töötajad, kelle teenistussuhe kollektiivselt üles öeldakse saaksid vastava hüvitise õigel ajal. Juhul kui oleks tekkinud olukord, et tööinspektor ei oleks andnud nõusolekut kaebuse esitaja koondamiseks, oleks vastavalt Töötuskindlustuse seaduse § 18 lg 5 tööandja pidanud vastavatest asjaoludest Töötukassat teavitama ning hüvitist ei oleks kaebajale välja makstud. Täiendavate koondatavate lisamine aga juba eelnevalt MTA poolt Töötukassale esitatud taotlusele poleks aga hiljem enam olnud võimalik, sest igale ametnikule hüvitise maksmiseks on vajalik Töötukassa vastav otsus, mille tegemiseks on seadus ette näinud ka tähtajad, ning see oleks tekitanud olukorra, kus kaebuse esitaja ei oleks kogu koondamishüvitist teenistusest vabastamisel kätte saanud. MTA on seisukohal, et kaebaja poolt väljendatud põhjendused kaebuse esitaja konfliktist MTA juhtkonnaga ei ole asjakohased ja veenvad. K.E. on teinud ettepanekuid seoses LÕMTK haldusosakonna spetsialistide palkade ühtlustamisega, kuid see ei tähenda automaatselt 7 konflikti sattumist juhtkonnaga. Ettepanekutele negatiivsete vastuste saamine ei näita seda, et juhtkond oleks tema vastu meelestatud. Meelevaldne ja põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et kaebuse esitamine 2008 veebruaris Tallinna Halduskohtusse süvendas veelgi juhtkonna negatiivset suhtumist temasse. Nimetatud vaidlus ei ole kuidagi seotud käesoleva asja lahendamisega. Arvestades eeltoodut ning lähtudes Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 26 lg 1 p 6 palub MTA jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega ja nende täiendustega ning vastustajate kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: Käesolevas teenistusvaidluses kohus hindab Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni poolt Maksu- ja Tolliametile nõusoleku andmist K.E.i teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega ning annab hinnangu kaebuse esitaja teenistusest vabastamise põhjendatusele. Maksu-ja Tolliameti uue struktuuri ning teenistujate koosseisu kehtima hakkamisega 01.12.2008 viidi Maksu- ja Tolliametis läbi muudatused ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti-ja abiteenistuskohtade osas. Maksu-ja Tolliameti koosseis vähenes tervikuna 350 ametija abiteenistuskoha võrra. Maksu-ja Tolliameti struktuuri ja koosseisu muudatuste eesmärgiks oli ameti struktuuri korrastamine, funktsionaalse juhtimise selguse ja juhtimisulatuse suurendamine ning eelarvekärbetega kohandumine. Avaliku teenistuse seaduse (
) § 116 sätestab teenistusest vabastamise koondamise tõttu, mille lõike 1 kohaselt ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Alates 01.12.2008 kuulus koondamisele Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse haldusosakonna spetsialisti ametikoht, millele oli nimetatud K.E., kes koondamise ajal oli Viljandi Maksu-ja Tolliametnike Ametiühingu juhatuse esimees ja peausaldusisik. Maksu-ja Tolliamet informeeris K.E.i tema ametikoha koondamisest ning teavitas kaebajat, et MTA-l ei ole pakkuda teist temale vastavat ametikohta, kuid vabadest ametikohtadest on ametnikul võimalik saada informatsiooni Lõuna maksu-ja tollikeskuse personalitöötajalt Tiina Härmsonilt. K.E.i informeeriti sellest, et seoses Maksu-ja Tolliameti uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega (rahandusministri 06.10.2008 määrus nr 30) kuulub K.E.i senine spetsialisti ametikoht Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse haldusosakonnas koondamisele arvates 01.12.2008. K.E.ile koondamisteatises teist ametikohta ei pakutud, seega kaebuse esitajal ei olnud võimalust teha oma valiku, st kas nõustuda konkreetse ametikoha pakkumisega või loobuda sellest. Tööandja poolt piirduti vaid meilivahetusega võimalike ametikohtade sobivuse väljaselgitamiseks, kuid ametlikku ettepanekut konkreetse ametikoha vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks K.E.ile kui teenistujate esindajale ei tehtud.
lõige 3 ütleb, et ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale.
lg 2 kohaselt koondamisel on teenistusse jäämise 8 eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-37-09 kohus märgib: „/…/Vaidlus selle üle, kas R. Pakkerile teise ametikoha pakkumine toimus
eesmärke silmas pidades või üksnes selle sätte nõuete formaalseks täitmiseks ning kas pakutavad ametikohad olid sellised, millele asumine olnuks reaalne, saab toimuda alles siis, kui asutus on õiguspäraselt välja selgitanud, kellele ametnikest säilitatakse tema varasem ametikoht ja kellele tuleb koondamise vältimiseks pakkuda teisi vabu ametikohti/…/“. Kohus käesoleval juhul leiab, et vastustaja on rikkunud
lg 2 nõudeid ning on eiranud K.E.i kui teenistujate esindaja seadusest tulenevat eelisõigust koondamissituatsioonis teenistusse jäämiseks. Iseasi, kui teenistujate esindaja nõustub enda koondamisega, seega loobub oma teenistusse jäämise eelisõigusest, tulevad seejärel arvesse põhikohaga ametnikud. Seadusandja on täpselt määratlenud prioriteedid koondamisel ametnike teenistusse jätmiseks.
lg 2 ütleb sõnaselgelt, et prioriteet teenistusse jäämiseks on teenistujate esindajal, keda ei pea võrdlema põhikohaga ametnikega tööalaste näitajate jm kriteeriumite osas. Käesoleval juhul aga K.E.il ei olnud isegi võimalik valida, kas nõustuda koondamisteatises pakutud ametikohaga või mitte, kuna mingit konkreetset ettepanekut selles osas temale ei tehtud. Koondamisteatises üksnes teavitati K.E.i, et temale vastavat teist ametikohta ei ole pakkuda. Käesolevast koondamissituatsioonist teadasaamisel tööinspektor-jurist oleks pidanud kontrollima ning hindama eelkõige seda, kas koondamissituatsioonis teenistujate esindaja teenistusse jäämise eelisõiguse printsiibi eiramine MTA poolt oli õigustatud ning kas teenistujate esindajaks olev K.E. soovis oma eelisõigust realiseerida ja teenistust jätkata. Tööinspektor-jurist oma seisukohta selles osas ei ole avaldanud. Vaidlus selle üle puudub, et K.E. teenistujate esindajana väljendas selgesõnaliselt oma tahet teenistust jätkata, märkides koondamisteatises, et ei ole koondamisega nõus.
lg 1 räägib sellest, et ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Pärast MTA pöördumist Tööinspektsiooni poole kaebuse esitaja koondamiseks nõusoleku saamiseks, tööinspektor võimaldas K.E.il esitada oma arvamus seoses koondamissituatsiooniga, mida ta ka tegi. Tööinspektor andis MTA-le nõusoleku K.E.i teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu. Enne vastava otsuse tegemist peab tööinspektor pöörduma kirjalikult teenistujaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks teenistujate esindaja vabastamise kohta, kui see esindaja on valitud teenistujaid esindava organisatsiooni poolt. Tööinspektor pöördus
lg 4 alusel kirjalikult teenistujaid esindava organisatsiooni (EMTAL) poole arvamuse saamiseks teenistujate esindaja (K.E.) vabastamise kohta, kui esindaja on valitud teenistujaid esindava organisatsiooni poolt. EMTAL ei toetanud K.E.i teenistusest vabastamist seoses koondamisega. Tööinspektsioon asus seisukohale, et kuna koondamissituatsioon oli olemas ja puudus
§-st 133 lg 5 tulenev piirang, siis ei olnud tööinspektoril alust keelduda nõusoleku andmisest kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks. Kohus leiab, et tööinspektorjurist, vaadanud läbi Maksu- ja Tolliameti 05.11.2008 taotluse nr 3.1-13/8078, mille kohaselt 9 MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna peainspektori ametikoht tuli koondada seoses töö ümberkorraldamisega, on formaalselt lähenenud asjale ning piirdunud vaid MTA seisukohtade konstateerimisega oma nõusoleku andmise otsuses. Kaebuse esitaja K.E., kes oli teenistujate esindaja, vabastati teenistusest seoses koondamisega, vaatamata sellele, et isik ei olnud nõus enda koondamisega ning soovis teenistust jätkata, millest teavitas tööandjat. Maksu-ja Tolliamet piirdus sellega, et koondamisteatises teavitas K.E.i, et vakantsete ametikohtade suhtes täpset teavet saab personalitöötajalt T. Härmsonilt. K.E. väitis kohtus, et ta ei pöördunud vabade ametikohtade väljaselgitamiseks T. Härmsoni poole, küll aga pidas ta meilivahetust MTA personalitalituse peaspetsialisti Irja Elkeniga.
§-s 116 on sätestatud teenistusest vabastamine koondamise tõttu. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Lõige 2 sätestab, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Nimetatud sätte kohaselt koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal ning alles seejärel põhikohaga ametnikel. Seega K.E.il kui teenistujate esindajal oli seadusest tulenevalt eelisõigus teenistusse jäämiseks. Lõige 3 ütleb, et ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Käesoleval juhul tööandja ei ole ametlikult K.E.ile ühtegi ametikohta pakkunud, mille osas oleks kaebaja võinud kaaluda teenistusse jäämist või sellest loobumist. K.E.i ja personalitöötaja I. Elkeni vahel oli vaid meilivahetus, milles pooled avaldasid arvamust võimalike vabade ja sobivate ametikohtade osas, kuid sellele ei järgnenud kaebuse esitajale konkreetse ametikoha pakkumist teenistuse jätkamise eesmärgil. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks astunud samme teenistujate esindajale teise sobiva ametikoha leidmiseks ja pakkumiseks eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist, mis on asutuse kohustus. Lõige 4 räägib sellest, et ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad. Seega tööandjal on koondamissituatsioonis võimalik teha ametialaseid ümberpaigutamisi ametniku, eelkõige teenistujate esindaja, teenistusest vabastamise vältimiseks. Haldusasja materjalist ei nähtu, et sellist K.E.i ümberpaigutamise võimalust oleks üldse kaalutud tööandja poolt. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-37-09 kohus märgib: „/…/ Kolleegium on varasemas praktikas ka rõhutanud, et iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu (RK halduskolleegiumi 07.04.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-505)/…/“. Viimatinimetatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-5-05 kohus on leidnud, et kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja ise olnud aktiivne sobivate ametikohtade otsimisel eesmärgiga jätkata oma teenistust MTA-s. Seevastu vastustaja ei ole kaebuse esitajale teinud ühtegi konkreetset pakkumist vältimaks teenistujate esindaja 10 teenistusest vabastamist seoses koondamisega. Vastustaja väitel kaebuse esitajale ei olnud pakkuda ühtegi sobivat ametikohta. Meilivahetusest nähtub, et kaebuse esitaja on ise nimetanud temale sobivaid ametikohti, millised tööandja poolt tagasi lükati mittesobivuse põhjendusel. Kaebaja avaldas soovi jätkata teenistust näiteks massiteavituse üksuses, mis hakkas tööle alates 01.12.2008. Kaebuse esitaja arvates saaks ta selle tööga hakkama, kuid selleks vajab nagu ka teised samasse valdkonda tööle asuvad teenistujad erialast täiendkoolitust. Samuti soovis K.E. jätkata teenistust Lõuna maksu-ja tollikeskuse teenindusosakonna spetsialisti ametikohal. Vastustaja väitel kaebaja on avaldanud soovi ja andnud nõusoleku enda nimetamiseks ametikohale, millel töötamiseks vajalik kvalifikatsioon eeldab keskharidust ja sellele lisanduvat eri-, kutse- ja ametialast ettevalmistust, samuti praktilise töö kogemust finants-ja majandusvaldkonnas, MTA arvates K.E.il puudub nimetatud ametikohal nõutud haridus ja töökogemus, seega ei ole võimalik teda nimetada tema poolt valitud ametikohale. Vastustaja enda kinnitusel eeldab nimetatud ametikoht keskharidust (mitte kesk-eriharidust või kõrgharidust), mis K.E.il on olemas. Kohus möönab, et kui nõustuda vastustajaga selles osas, et kaebuse esitajal puudub ametialane ettevalmistus ja töökogemus, siis on need omandatavad tööprotsessi käigus ja täiendkoolituse läbimisel. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et Lõuna maksu-ja tollikeskuse haldusosakonna spetsialisti ametijuhendi, mis on kinnitatud MTA peadirektori 30.01.2008 käskkirjaga nr 43-p ning millega on tutvunud ja sellele alla kirjutanud K.E. 23.01.2008, p. 6 kohaselt nimetatud ametikohal töötamiseks oli samuti vajalik keskharidus ja sellele lisanduv eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus (sellele ametikohale K.E. sobis). Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et ta on läbinud vajalikud täiendkoolitused eelnimetatud ametikohal töötades ning selles osas ei ole probleeme olnud. Eraldi vajab äramärkimist, et koondamise ajal oli K.E.il kaks ülalpeetavat, avaliku teenistuse staaži oli kokku üle 18 aasta ning ta on töötanud MTA süsteemis 14 aastat. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et neid asjaolusid oleks tööandja K.E.i puhul hinnanud ja võrrelnud neid teiste, teenistusse jäetud, ametnike näitajatega, kuigi seadus seda ei nõua, kui isikud ei ole omavahel võrreldavad, nagu seda on teenistujate esindajad ja põhikohaga ametnikud (omavahel võrreldavad on ainult neist viimased) vastavalt
§-le 116 lg
eesmärki, milleks on anda ebaseaduslikult vabastatud ametnikule õigus saada tasu kogu aja eest, mil ta 11 oli temast sõltumatutel põhjustel ilma töötasuta. Kooskõlas selle eesmärgiga tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu hulgast maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. Kohus jätab vastavate arvutuste tegemise Maksu- ja Tolliametile, kuna nende summade kindlakstegemine eeldab ajakulu ning võib olla ebatäpne, mis liigselt koormaks kaebuse esitajat ning kahjustaks tema huve (HKMS § 26 lg 3). Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 16.12.2009 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada Tööinspektsiooni apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2009 otsus nr 3-08-2581 osas, millega tühistati Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsus nr 8.4-25/17595 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta K.E.i kaebus tööiinspektor-juristi otsuse tühistamiseks rahuldamata. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata ning Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Maksu- ja Tolliametilt K.E.i kasuks välja 2 332 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kaks) krooni apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. 12 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.