KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-09-34696 Tsiviilasi Swedbank AS

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilasi nr 2-09-34696 Kohtu seisukoht 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostjale on hagimaterjalid, menetlusse võtmise määruse ärakiri ja teade isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.06.2007.a sõlmitud arvelduskrediidi lepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 3000 Eesti krooni ulatuses intressimääraga 19% aastas ja kasutamise tähtajaga 28.06.2008.a. Tagatiseks oli Kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab tema kasutuses oleva krediidilimiidi eest intressi iga kuu 20-ndal kuupäeval. Kostja kohustuseks oli hoolitseda selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 8.
2. kohaselt viivist. 20.11.2007 – 20.04.2008.a kostja intressimakseid ei tasunud. 28.06.2007.a sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr 07-119213-VL (edaspidi Leping 2) summas 47 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 25.07.2011.a. Hageja kandis laenusumma üle kostja kontole. Lepingu 2 sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 25.kuupäeval summas 1406.28 Eesti krooni. Lepingu 2 punkt 10 kohaselt on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summal alates järgmisest päevast. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 25.11.2007.a. Alates 25.11.2007.a kuni 25.03.2008.a kostja laenu tagasi ei maksnud, st oli viivituses viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 13.02.2008.a teatas hageja kostjale Lepingute 1 ja 2 (edaspidi Lepingud) võlgnevusest, andis tähtaja võla tasumiseks ja hoiatas mittetasumise korral Lepingud üles öelda. 23.04.2008.a ütles hageja Lepingud ennetähtaegselt üles. Pärast Lepingute ülesütlemist tasus kostja 25.04.2008.a Lepingu 1 põhiosa, tasumata jäi kogunenud intress ja viivis. Samuti tasus kostja kahel korral Lepingu 2 põhiosa võlgnevust. 20.05.2008.a sulges hageja Lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-073968-KX (edaspidi Leping 3) alla. Kostja ei ole pöördunud hageja poole võlgnevuse tasumiseks kokkuleppe sõlmimiseks. 15.07.2009.a seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 50 744.95 kroon, sealhulgas Lepingu 3 alusel kokku 283.91 krooni, millest 283.01 krooni on intress ajavahemiku 20.11.2007 – 23.04.2008 eest ja 0.90 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 223.04.2008-24.04.2008 eest ja Lepingu 2 alusel kokku 50 461.04 krooni, millest 40 999.74 krooni on põhiosa, 4127.78 krooni intress ajavahemiku 25.11.2007-24.04.2008.a eest ja 5333.52 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 25.11.2007-15.07.2007.a eest.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

§ 367

lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingutest tuleneva põhi- ja intressivõla ning viiviste saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 416.58 kroonist riigilõivust ja hagiavalduse esitamisel tasutud 7500 kroonist riigilõivust. Hagiavalduse esitamisel tasutud 7500 krooni riigilõivu on hagihinda arvestades kooskõlas seadusega, seega vajalik ja põhjendatud.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus Kristel Eslas’e vastu jäeti rahuldamata 01.07.2009.a. Hageja esitas hagiavalduse samas nõudes sama kostja vastu kohtusse 17.07.2009.a, st enne ühe kuu möödumist. Eeltoodust tulenevalt on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv arvestatav käesolevas asjas hageja menetluskuluna. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv on põhinõude suurust arvestades kooskõlas seadusega, st vajalik ja põhjendatud. Sirje Lahesoo Kohtunik 3