3-09-1049/22

3-09-1049 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1049 Haldusasi A. O´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 03.04.2009 maksuotsus nr 12-5/47 Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2010 Menetlusosalised Kaebaja A. O Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata A. O´i kaebus haldusasjas nr 3-09-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. veebruaril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 08.01.2009 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kontrollakt nr 12-3/2 koostati A. O´i suhtes läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli kohta (tl 28-39). 21.01.2009 esitas A. O kontrollaktile vastulause (tl 20-27). 03.04.2009 maksuotsusega nr 12-5/47 kohustati A. O´it tasuma füüsilise isiku tulumaksu 63 043 krooni (tl 11-19). 14.05.2009 esitas A. O kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 08.01.2009 kontrollaktile nr 12-3/2 (kaebuses ettekirjutusele) ja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusele (tl 7-9). 1 3-09-1049 15.05.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 42-43). 29.07.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 49-55). 15.10.2009 täpsustas kaebaja oma seisukohti ning loobus ettekirjutuse tühistamise taotlusest (tl 153153-154). 27.10.2009 esitas vastustaja täiendava seisukoha (tl 157). 31.12.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 160). 05.02.2009 määrusega eraldati kaebuses esitatud nõuded ja lõpetati menetlus 08.01.2009 kontrollakti nr 12-3/2 tühistamise nõudes. MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul ei ole otsus õiguspärane ega piisavalt motiveeritud ning ei vasta MKS § 15 lg 1 p 5 nõuetele. Maksuhaldur on eiranud uurimisprintsiipi ning maksuotsuses esitatud väited on vastuolulised ning ennatlikult kahtlustavad. Kaebaja pakkus vastulauses kontrollaktile vastustajale omapoolset kompromissi millega vastustaja maksuotsuses ei nõustunud. Kaebaja poolt maksumenetluses antud ütluseid on tõlgendatud meelevaldselt, mis kontrollakti seisukohast ei oma õigusliku tähendust. Väide kaebaja tuttavate nimede tundmise osas, ei tugine ühelegi faktile ega tõendile. Kaebaja poolt sündmuste mittemäletamine ei ole maksumenetluse läbiviimist takistav tegevus. Vastustaja ei ole oma tegevuses jõudnud MKS § 94 nimetatud järeldustele. Samuti ei ole vastustaja maksuotsuses esitanud hindamise metoodikat ning on omistanud tõenditele erineva kaalu. Kaebuse täpsustuse kohaselt ei pea ta vajalikuks vaidlustada ettekirjutuse tühistamise taotlust ning nõustub kompromissina tasuma tulumaksu P 1-59 korteriomandi ja K S 3-6 asuva korteriomandi osas (tl 154). Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on kaevatav otsus seaduslik ja põhjendatud. Kontrollaktis selgitas maksuhaldur, kui maksukohustuslane nõustub kontrollaktis toodud asjaoludega, siis tuleb tal teha vastavatesse maksedeklaratsioonidesse parandused. Mittenõustumisel paluti esitada eriarvamus. Kaebaja esitas eriarvamuse koos kompromissi pakkumisega, kuid deklaratsioone ei parandanud. Peale eriarvamuse saamist selgitas maksuhaldur veelkord parandusdeklaratsioonide esitamise võimalust. Samuti selgitati kaebajale juba enne maksuotsuse tegemist, et maksuhalduril puudub õiguslik alus kompromisside tegemiseks maksumenetluses. Kaebaja ei esitanud parandusdeklaratsioone ega eriarvamuses ühtegi täiendavat asjaolu ega tõendeid, mis oleks ümberlükanud kontrollaktis toodud seisukohti. Peale eriarvamuse esitamist pidas maksuhaldur kahtluste kõrvaldamiseks vajalikuks koguda täiendavad tõendeid. Maksumenetlus on kaebaja osas läbiviidud nõuetekohaselt ning maksuotsus vastab MKS § 46 sätestatud nõuetele. Maksuotsuses on kajastatud nii otsuse tegemise õiguslik kui ka faktiline alus ning arvesse on võetud maksuhalduri hinnangul usaldusväärseid andmeid. Enne maksuotsuse koostamist tutvustati kaebajale peale kontrollakti koostamist tuvastatud asjaolusid ja kolmandate isikute seletusi ning anti võimalus vastuväidete esitamiseks. Maksusumma vaidlustamiseks ei piisa väidetest uurimisprintsiibi rikkumise kohta, vaid peab konkreetselt välja tooma maksuotsuse õigusvastasuse põhjused. Kaebaja viited MKS § 15 lg 1 p 5 rikkumisele on asjakohatud. Maksuhaldur on järginud maksumenetluses uurimispõhimõtet. Vastustaja hinnangul võib väita, et kaebaja ignoreeris maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, esitades nõutud teavet valikuliselt. Kaasaaitamiskohustuse täitmisel ei ole tuginetud ainult kaebaja poolt korterite kasutajate nimede mittemäletamisele. Maksuhaldur andis kaebajale võimaluse esitada täiendavaid andmeid, kuid kaebaja eitas üüritulu saamist ja edastas korterite kasutajate kohta ebaõigeid andmeid ning andis maksumenetluse käigus vasturääkivaid seletusi, mida muutis vastavalt talle maksuhalduri poolt teatavaks tehtud faktidele. Juba kontrollaktiga tutvumisel oli kaebajal võimalus esitada tema käsutuses olevaid tõendeid. Arvestades maksuhalduri poolt 2 3-09-1049 menetluses kogutud tõendite hulka, on põhjendamatu kaebaja väide uurimisprintsiibi rikkumise kohta. Vastavalt MKS § 150 lg 1 peab maksukohustuslane tõendama, et maksusumma määrati valesti. Alusetu on kaebaja pretensioon selle kohta, et maksuotsuses ei ole esitatud hindamise metoodikat. Maksuotsuses on toodud nii hindamisel kasutatud tõendid kui ka hindamise metoodika. Maksuhaldur ei ole omistanud tõenditele erinevat kaalu, vaid on igakülgselt hinnanud kaebaja poolt esitatud tõendeid ning kogutud teavet. Tõendite kõrvutamisel hinnati ka tõendite elulist usutavust. Maksuotsuses jõudis maksuhaldur järelduseni, et kaebaja andis maksuotsuses märgitud korterid kasutusse üüritulu saamise eesmärgil. Kaebaja on maksumaksjana kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust viisil, et oleks võimalik tuvastada maksustamise seisukohalt olulised andmed. Kaebaja ei ole oma väiteid põhjendanud vastavate tõenditega. Maksuhalduri selgituste kohaselt on isikule kontrollaktis toodud asjaoludega nõustumisel võimalus esitada parandusdeklaratsioone, pärast maksuotsuse koostamist esitatud deklaratsioonid ei saa enam mõjutada juba koostatud maksuotsuse õiguspärasust. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
6. Kaebus on esitatud 14.05.2009 vastustaja 03.04.2009 maksuotsusele. Kaebuse kohaselt sai kaebaja maksuotsuse kätte 16.09.2008 (tl 8). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksuotsusega on tuvastatud, et kaebaja rikkus tasumisele kuuluva tulumaksu deklareerimisel TuMS § 44 lg 1sätestatud nõudeid üüritulu deklareerimisele vastavalt TuMs § 16 lg
7. Tulumaksu seaduse § 16 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest. Kaebaja on nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et ta on nõus tulumaksu arvestamisega P tn 1-59 ja K S 3-6 asuva korteriomandi üüritulu osas (tl 154). Esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses parandusdeklaratsioone esitanud, samuti ei ole asjas kogutud tõendite kohaselt kaebaja ka õigeksvõetud tulumaksu summat maksuotsuse alusel tasunud (tl 157 pöördel). Tulenevalt eeltoodust hindab kohus kaebaja kompromissettepanekut kui maksuotsuse omaksvõttu kaebaja poolt P tn 1-59 ja K S 3-6 asuva korteriomandi üüritulu maksustamisel ning ei anna selles osas õiguslikku hinnangut maksuotsusele. Kaebaja väidetel on maksuotsuses eksimus S tn 3-6 ja nn Kl asuva korteriomandi suhtes, kuna tegemist on ühe ja sama korteriomandiga (tl 154). Maksuhalduri kinnitusel on korteriomandit aadressiga S 3-6 K maksumenetluses käsitletud ühe korteriomandina (tl 157 pöördel). Maksuotsuses koostatud tabelis nr 1on antud ülevaade maksuotsuses käsitletud korterite osas kogutud teabe kohta (tl 12 pöördel, 13-13 pöördel). Antud tabeli ja maksuotsuse p 1.2 alap S tn 3-6, K (tl 14- 14 pöördel) kohaselt on K S 3-6 asuvat korterit käsitletud ühe korteriomandina. Lähtudes eeltoodust on tõendatud maksuhalduri väited selle kohta, et korteriomandit aadressiga S 3-6 K on maksumenetluses käsitletud ühe korteriomandina. 3 3-09-1049 Kaebuse kohaselt ei vasta maksuotsus MKS § 15 lg 1 p 5 nõuetele. MKS § 15 sätestab rahandusministeeriumi ja riikliku maksu maksuhalduri õiguse anda maksuseaduste kohta selgitusi ja juhendeid. Seega ei sätesta antud paragrahv nõudeid maksuotsusele ning ei kuulu seetõttu kohaldamisele käesolevas asjas. Kaebuse õiguslike asjaolude käsitluse kohaselt on maksuotsus motiveerimata ja ei ole õiguspärane alljärgnevatel põhjustel: - maksuhaldur ei ole järginud uurimisprintsiipi, mille kinnistuseks on kaebaja hinnangul tema suhtes maksuotsuses antud kahtlustavad ja halvustavad viited; - maksuhalduri hinnang kaebaja ütlustele kui vastuolulistel ja ebaõigetele on meelevaldne, paljasõnaline ja ilma õigusliku aluseta antud isiklik arvamus, mis ei oma õiguslikku tähendust; - väide, et tuttavate nimesid oleks kaebaja pidanud teadma juba 29.08.2008, ei tugine ühelegi faktile ega tõendile, tegemist on oletusega, mis ei saa olla aluseks maksuotsusele; - alusetu on süüdistus, et kaebaja mittemäletamisega takistas maksumenetluse läbiviimist, kaebajale selles osas sanktsioone ei rakendatud; - maksuhaldur ei ole maksuotsuse MKS § 94 järeldustele jõudnud – vastustaja ei ole esitanud hindamise metoodikat ja on omistanud kogutud tõenditele erineva kaalu; - kaebaja hinnangul on otsuses ebamõistlik ja võimatu tingimus vastustaja poolne tõendite esitamise kohustamise nõue. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse, kuna see on õigusvastane ja ei ole piisavalt motiveeritud. Kaebaja oma väidetes tugineb üldsõnalistele asjaoludele ja subjektiivsele hinnangule maksuhalduri tegevusele ning ei ole kaebuses viidanud konkreetsetele asjaoludele ega tõenditele, mille tõttu ta sellisele seisukohale jõudis. Seetõttu saab kohus kontrollida kas maksuotsus vastab maksukorralduses sätestatud üldistele nõuetele. Nõuded maksuotsusele on toodud MKS § 95 mille lõike 2 kohaselt on maksuotsus käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Samuti tuleb maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel maksuotsuses motiveerida. Lähtudes MKS § 46 lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. Haldusaktile peab olema lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, kohta. Maksuhalduri haldusaktile kirjutab alla maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik. Kaevatav maksuotsus on koostatud 17 leheküljel. Maksuotsuses (tl 11-19) on toodud maksuotsuse koostamist tingivad asjaolud, tõendid ning antud neile õiguslik hinnang. Samuti on maksuotsuses märgitud maksu korrigeerimise õiguslik alus ja toodud maksusumma arvestus. Maksuotsuses on märgitud maksuhalduri nimetus ja aadress; haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusakti andmise kuupäev; haldusakti 4 3-09-1049 adressaadi nimi ja aadress; haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; haldusakti täitmise tähtaeg. Seega on kaevatavas otsuses märgitud selle andmise põhjendus, otsuse tegemise õiguslik ja faktiline alus, samuti sisalduvad otsuses muud MKS § 46 nõutud andmed. Tulenevalt eeltoodust vastab maksuotsus MKS §-s 46 sätestatud nõuetele. Maksuotsuse tegemist tinginud faktilised asjaolud ja tõendid on toodud maksuotsuse p 1.2 (tl 12-15 pöördel). Viidatud punktis käsitleti kaebaja poolt esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja maksumenetluses antud seletusi, tuvastati kaebajale 2006-2007 kuulunud kinnistud, koostati kaebaja seletuste ja korteri haldajate, kasutajate poolt saadud teabe alusel ülevaatlik tabel ning täpsustav ülevaade korterite kaupa. Maksuotsuses on toodud viited seaduse sättele, mille alusel toimus maksu korrigeerimine. Samuti on hinnatud kontrolli käigus tuvastatud asjaolude vastavust maksuseadustele. Kaebaja saadud üüritulu maksustamisel on koostatud tabel, kus on kajastatud korter selle asukoha märkimisega, üürimise periood ja arvestatud saadud üüritulu. Tuludeklaratsioonide korrigeerimisel on lähtutud maksuotsuses p 1.1, 1.2, 1.3 hinnatud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest. Maksuotsuse p 1.1 on maksuhaldur kajastanud liikumisi kaebaja pangakontodel, kaebaja selgitusi ja kaebaja poolt soetatud kinnisvara, selgitatud maksukohustuslase õigusi maksumenetluses, andnud hinnangu eriarvamusele ja kontrollaktile. Maksuotsuse p 1.2 on toodud maksuotsuse tegemist tingivad faktilised ajaolud ja tõendid: kaebaja poolt esitatud tuludeklaratsioonid, tuvastatud kaebaja poolt kasutatavad kinnistud ja kasutusele antud kinnistud, kaebaja kulutused kinnisvara soetamisel, hinnatud kaebaja maksumenetluses antud seletusi ning toodud välja vastuolud ja puudused kaebaja poolt antud teabes ning hinnatud kogutud teavet (sh kolmandate isikute poolt saadud teavet) kinnistute kaupa. Seega ei olnud kaevatava maksuotsuse aluseks maksuhalduri isiklik meelevaldne arvamus, kahtlus ja/või hinnang, väide, süüdistus vaid otsuse tegemise aluseks on maksumenetluses tuvastatud asjaolud. Lähtudes eeltoodust kinnitavad maksumenetluses kogutud tõendid maksuhalduri seisukohta ja ei toeta kaebaja poolt esitatud väiteid ning on piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Lähtudes MKS § 150 lg 1 lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Tulumaksuseaduse § 36 lg 1 alusel võetakse füüsilise isiku poolt saadud tulu tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt on maksumaksja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud maksuhalduri poolt kaebajale esitatud nõue tulude ja kuludega seotud dokumentide esitamiseks. Hinnates asjas esitatud tõendeid ei ole leidnud kinnitust kaebaja väited selle kohta, et maksusumma on määratud valesti. Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid on kaevatava maksuotsusega määratud kaebajale tasumisele kuuluv maksusumma, maksuotsuses on näidatud, kuidas maksusumma on määratud ja põhjendatud, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata 5 3-09-1049 kaebaja poolt esitatud tõendid. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel tuleks ümberhinnata maksuotsuses tuvastatud asjaolud. Kohus ei tuvastanud selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 6