6, § 633 lg. lg 7). 7) 1 I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavaldus on esitatud 30.11.2009.a. Hagiavalduse kohaselt hageja müüs kostjale perioodil 2008.a. juuni kuni 2009.a. jaanuar värvitooteid, mille eest esitas kostjale kokku üheksa arvet summale 111 216 krooni ja 30 senti. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu hagejat esindanud inkassofirma Kreedix OÜ saatis kostjale maksunõude võlasummale 111 213 krooni ja 30 senti, viivisesummale 111 213 krooni ja 36 senti ning sissenõudekuludele 18 700 krooni, kokku summale 241 132 krooni ja 60 senti, palvega tasuda summa hiljemalt 07.09.2009.a. Kostja maksenõudele ei reageerinud. Kostja on arved kätte saanud, arvetel on märgitud maksekuupäev, mille möödumisest lähtuvalt on hageja arvestanud viivitusintressi vastavalt arvetel esitatud määrale 0,5%. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis summas 223 606 krooni ja 53 senti, mis ületab põhivõla ning mida hageja peab mõistlikuks vähendada põhinõude summani. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla katteks 111 216 krooni ja 30 senti ning viivise katteks 111 216 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kohtule määratud tähtajaks ei vasta. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad arvesaatelehed, väljavõte Kreedix OÜ Inkassorapordist, pretensioon, Kreedix OÜ e-kirjavahetus viivise arvestus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II. Kostja kirjalik vastus. Kohtule 29.12.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses kostja võtab hagi õigeks võlgnevuse 111 216 krooni ja 30 senti nõudes, teatab, et vastuhagi esitada ei soovi, kokkulepet võimalikuks ei pea, kuna ebamäärases majanduslikus olukorras ei ole võimalik kokkulepet nõuetekohaselt täita. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja selgitab, et kostja on hagejalt ostnud värvitooteid alates 2005.a. ning arvete tasumisega probleeme polnud. Firma eksisteerimiseks oli vajalik asendada senine värvikamber uuega, mis vajas täiendavaid kulutusi. Samal ajal üldise majandusliku olukorra halvenemisega töömaht vähenes, aga hädavajalikud kulud suurenesid, mistõttu tekkisid võlgnevused. Samas ollakse võlgu ka kostjale pea 100 000 krooni ulatuses. Kostja omab vastuväite hageja esitatud viivise osas, mis on ebamõistlikult koormav. Kostja palub VÕS §-de 113 lg. 8 alusel kohaldada § 162 ning vähendada viivist mõistliku määrani. Menetluskulud palub kostja jaotada õiglaselt, arvestades võimalusel
4. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, siis kohus 30.12.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 25.10.2010.a. Pooled kohtule täiendavalt midagi neile antud tähtajas ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, kostja vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad ostumüügilepingul. VÕS § 208 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kauba saamise ja selle eest tasumise kohustuse üle vaidlust pole, kuna kostja on põhinõudes hagi õigeks võtnud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja 2 avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu põhinõude osas väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Järelikult kuulub hagi võlgnevuse põhinõudes rahuldamisele tervikuna summas 111 216 krooni ja 30 senti. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab viivist põhinõude ulatuses summas 111 216 krooni ja 30 senti. Kostja peab nõutavat viivisesummat ülemäära koormavaks ja palub seda vähendada mõistliku suuruseni. Kohus leidis, et kostja taotlust on võimalik arvestada osaliselt, kuna hagimaterjalist ei nähtu, millises määras on pooled viivise maksmises kokku leppinud. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Kirjalikku lepingut, mis sisaldaks viivise määra, ei ole kohtule esitatud. Kohtule esitatud arvetel on märgitud viivise määraks 0,10% päevas, viivise arvestuse allkirjastamata tabelites on märgitud viiviseks 0,5% päevas. Kuna kokkulepe lepingulise viivise määras pole üheselt selge, lähtub kohus seadusega sätestatud viivisemäärast. Hageja on viivitatud päevade arvuks märkinud 3638 päeva. Päevade arvu pole kostja vaidlustanud. VÕS §-de113 ja 94 kohaselt intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Seadusest tulenev intressimäär on vastavalt enne 01.01.2009 9,50% aastas ja enne 01.07.2009.a. 8,0% aastas, mis moodustab vastavalt 0,026% ja 0,021% päevas. Kostjalt sissenõutav viivis on seega 84 964 krooni ja 70 senti ning hagi viivise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 12 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista, kuna riigilõiv tasutakse põhinõudesummast lähtuvalt ja kostjaon hagi põhinõudes õigeks võtnud. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 3 Kohus kohaldas VÕS §-de 76 lg. 1, 94, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 lg. 1 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 13.märtsil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.