Obsah (4)

§ 10§ 4§ 9§ 6

3-08-1472 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-08-1472 Evore OÜ kaebus Vabariigi

§ 10

lg 3 ja § 11 lg 1 ning Haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 3 ja lg 2 p 1, VTA-l teha majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepanek sadamapassi kinnitamiseks pärast avastatud mittevastavuste kõrvaldamist või enne seda sadama osas, milles mittevastavusi ei tuvastatud. Seejuures tegi komisjon ettepaneku kõrvaldada järgmised mittevastavused: 1) kaid nr E, F, G ja H on paigaldatud VTA-ga kooskõlastamata (majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.

1. a määruse nr 26 § 1 lg 2); 2) kõigi kaide elektripaigaldisel puudub nõuetekohasuse tunnistus (Elektriohutusseaduse § 11 lg 1 p 1 ja § 26 lg 1); 3) puudub töökeskkonna valgustuse parameetrite mõõdistus (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3, § 6 lg 1 p 3, § 4 lg 43, § 26 lg 4 p 7). Samuti on 15.07.2008 aktist nr 61 nähtuvalt VTA-le tehtud ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministrile sadamapassi väljastamiseks sadama osas, milles mittevastavusi ei tuvastatud ( tl 13).
2. Tallinna Halduskohtusse saabus 24.07.
3. a Evore OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse
4. juuni
5. a korralduse nr 285 „Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramine“ osaliseks tühistamiseks ning kohustamiseks anda vastavas osas uus korraldus, mis välistaks Suur-Holmi sadama liikluseks avamise ja kasutamise takistamise. Tallinna Halduskohus jättis
6. augusti
7. a määrusega kaebuse käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning määras puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Täiendavalt on kaebuse täpsustuses esitatud taotlus tunnistada kehtetuks või õigusvastaseks Haapsalu Veskiviigi sadama kaide paigutuse kooskõlastamine nagu see on ettenähtud Veeteede Ameti (VTA) 16.07.
8. a kirjas nr 6-1-3/1897 . II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS 5.Vabariigi Valitsuse
9. juuni
10. a korraldusega nr 285 määrati kindlaks Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piirid. Kaebuse kohaselt on Veeteede Amet (VTA) suuliselt avaldanud kaebuse esitajale seisukohta, et kaebuse esitajale kuuluvale Suur-Holmi sadamale ei anta Sadamaseaduse (

) § 10 lõikes 2 märgitud sadama laevaliikluseks avamise akti Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a korralduse nr 285 tõttu ning Suur-Holmi sadama kasutamine senisel kujul enam võimalik ei ole. Kaebuse väitel on VTA viidanud korraldusele kui põhjusele, miks kaebuse esitajale Suur-Holmi sadama liikluseks avamise akti väljastada ei saa, samas vastava aktita sadama kasutamine võimalik ei ole. Kaebuse esitaja kasutab sadamat majandustegevuseks ning sellest tegevusest tulu saamiseks. VTA keeldumise tulemusena on piiratud kaebuse esitaja ettevõtlusvabadus ning õigust omandit vabalt kasutada, kuivõrd kaebuse esitajal ei ole võimalik ilma sadama laevaliikluseks avamise aktita sadamat kasutada ei enda tarbeks ega ka majandustegevuseks. Kaebuse esitaja leiab, et VTA keeldumine vaidlustatud korraldusele tuginedes tähendab, et Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a korraldus nr 285 on selles osas kaebuse esitaja õigustatud huve riivav. 2
5. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuivõrd kaebuse esitajale ei antud võimalust esitada omapoolseid seisukohti Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramiseks ega kaasatud muul moel menetlusse, rikutud on kaalutlusõiguse ning õiguskindluse printsiipi, ka on korraldus osaliselt ebaproportsionaalne, sest Veskiviigi sadama akvatooriumi on võimalik määrata ka sel viisil, mis kaebuse esitaja õigusi ei piira. Kaebuse täienduse kohaselt takistab Veskiviigi sadama akvatoorium Suur-Holmi sadama ja seal asuvate kaide senist reaalset kasutust, nimelt takistab akvatooriumi moodustamine senise kai reaalset kasutamist sildumiseks. Suur-Holmi sadamat on keeldutud avamast põhjusel, et VTAga ei ole kooskõlastatud ujuvkaide paigaldust. VTA on samas keeldunud Suur-Holmi sadamas asuvaid ujuvkaisid kooskõlastamast põhjendusel, et see takistab Veskiviigi sadama kasutamist. VTA vastuse kohaselt on vajalik vähemalt 20 meetri laiune läbipääsuala Veskiviigi akvatooriumisse. 7.Kaebuse esitaja taotleb Vabariigi Valitsuse
6. juuni
7. a korralduse nr 285 osalist tühistamist( ulatuses, milles see takistab VTA-d Suur-Holmi sadamat liikluseks avamast ning kaebuse esitajat sadamat kasutamast) ning kohustamist anda vastavas osas uus korraldus, mis välistaks Suur-Holmi sadama liikluseks avamise ja kasutamise takistamise.
8. 28.08.2008 esitatud kaebuse täiendusega taotles kaebuse esitaja tunnistada kehtetuks või õigusvastaseks Haapsalu Veskiviigi sadama kaide paigutuse kooskõlastus nagu see on ette nähtud VTA 16.07.2008.a. kirjas nr 6-1-3/1897 , tuginedes samadele argumentidele mis akvatooriumi piiride vaidlustamisel. III VASTUSTAJATE VASTUVÄITED Vabariigi Valitsus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu
9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
10. Suur-Holmi ja Veskiviigi sadamate akvatooriumid asuvad kõrvuti, seega ühest küljest on neil ühine piir. Õigusaktid ei keela sellisel kujul akvatooriume eraldamast ning Vabariigi Valitsus on korduvalt määranud akvatooriume, mille tulemusel on tekkinud ühiste piiridega akvatooriumid või olukord, kus üks akvatoorium paikneb teise akvatooriumi sees , näit. Paljassaare sadama akvatooriumi sisse on määratud teiste sadamate valdajate akvatooriume, millesse sisenemisel tuleb neisse sadamatesse suunduvatel alustel läbida Paljassaare sadama akvatoorium.
11. Käesoleval hetkel on olukord, kus VTA ei ole Suur-Holmi akvatooriumi paigutatud ujuvkaide asetust kooskõlastanud ning kooskõlastamata jätmise on kaebaja halduskohtus vaidlustanud. Kooskõlastamata jätmise põhjus seisneb selles, et ujuvkaid sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel, mistõttu Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad alused on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. 12.

§ 10

lg 2 alusel moodustatud komisjoni poolt sadama laevaliikluseks avamise aktis väljatoodud puuduste kõrvaldamine ja Haapsalu Veskiviigi akvatooriumi piiride määramine on eraldiseisvad teemad. Kaebaja järeldus nagu takistaks kõrvalasuv akvatoorium tema sadama kasutamist, on meelevaldne. Kaebaja ei saa lähtuda eeldusest, et tema on ja jääb ainsaks sadamavaldajaks Haapsalu Tagalahe piirkonnas. Jääb selgusetuks, kuidas saab Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramine takistada Suur_Holmi sadama kasutamist.

1. Sadama akvatooriumi piiride määramine ei anna sadama valdajale õigust asetada akvatooriumi alale mistahes ehitisi või rajatisi, vaid tuleb lähtuda selliseks tegevuseks kehtestatud nõuetest. Asjaolu, et kaebajale kuuluvale sadamale on määratud akvatooriumi piirid, ei tähenda, et neis piirides võib ta tegutseda omal äranägemisel.
2. Ujuvkaide paigutuse näol on tegemist hüdrotehniliste töödega, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kuid seni ei ole sadama valdaja kooskõlastust saanud. 3 Meresõiduohutuse seadus (MSOS) § 2 p 10 määratleb üldkasutatava veetee mõiste. MSOS ei määratle veetee mõistet, ent viidatud sättest järelduvalt on veetee mõiste üldkasutatava veetee mõistest laiem, hõlmates ka sadamasse sissesõiduteed ja akvatooriumi veeala. VTA tagab laevaliikluse ohutuse üldkasutataval veeteel, sadama akvatooriumi piires tagab laevaliikluse ohutuse sadama valdaja. 15.

§ 4

lg 2 alusel määrab meresadama akvatooriumi piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Majandus-ja kommunikatsiooniminister ei ole teinud Vabariigi Valitsusele ettepanekut Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride muutmiseks.

1. Sadama akvatooriumi piiride määramine on kaalutlusotsus. Kõnealusel juhul on haldusorganid leidnud, et Veskiviigi sadama piiride määramine on taotletud ulatuses võimalik. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja oli Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisel menetlusosaline, ei ole ärakuulamispõhimõtet rikutud. HMS § 40 lg 3 p 3 tulenevalt ei pea menetlusosalist ära kuulama, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Vaidlustatud korraldusega ei otsustatud asja kaebaja kahjuks, vaid selle tulemusena on Haapsalu Tagalahe äärde tekkinud veel üks sadam.Tegelikult on kaebaja oma arvamust väljendanud, esitades 11.06.2008 Vabariigi Valitsusele oma seisukohad Veskiviigi sadama piiride määramise korralduse eelnõu suhtes. 17.Vastustaja ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt ei ole arvestatud kõiki huve ja rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Vastustaja Veeteede Ameti (VTA)seisukohad 18.Vastavalt sadama laevaliikluseks avamise akti nr 61
2. juuli
3. a redaktsioonile on Suur-Holmi sadam laevaliikluseks avatud ning sadamapassi kinnitamine majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt vastavalt sadamaseaduse § 10 lõikele 3 on teostamata sadamavaldaja enda tegematajätmiste tõttu. Alates
4. juulist
5. a puuduvad igasugused objektiivsed takistused sadama kasutusele võtmiseks osas, kus komisjon ei avastanud mittevastavusi. Seega puudub kaebuses esitatud väidetel kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta igasugune sisu ning põhjendatus.
6. Arusaamatuks jääb vastustaja väide kaebuse punktis 2.5 teises lauses: Antud juhul tuleb Korraldus tühistada osas, milles see ei võimalda VTA-l anda kooskõlastust sadama avamise aktile, / .../, kuivõrd sadama laevaliikluse komisjoni töös osalenud Veeteede Ameti esindajatest mõlemad on ka sadama laevaliikluseks avamise akti allkirjastanud. Senise praktika kohaselt ning tulenevalt sadamaseaduse §-st 2 ei kohaldata seadust sadamatele, kus ei osutata sadamateenuseid (sadamateenuste loetelu on antud paragrahvis 41). Seega on alusetud kaebuse esitaja väited, et sadamavaldaja omandi kasutamine on mingil moel piiratud.
7. Põhjendatud ei ole kaebuse väited, et Veskiviigi sadama ujuvkai takistab Suur-Holmi sadama „A“ kai kasutamist. Kaebuses ja selle täienduses ning kaebuse lisas I esitatud sadamakapteni seletused on otseses vastuolus Evore OÜ omaniku V. S.
8. juuli
9. a e-kirja punktides 2 ja 3 avaldatud seisukohtadega. Veeala Suur-Holmi sadama „A“ kai ning Veskiviigi sadama ujuvkai vahel on oluliselt suurem kirjavahetuses küsimuse all olevast. Seega ei ole põhjendatud kaebuses esitatud väited, et Veskiviigi sadama ujuvkai takistab Suur-Holmi sadama „A“ kai kasutamist.
10. Sadama akvatooriumi määramise küsimuses on pädev vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ent VTA juhib tähelepanu sellele, et ettevõtja oli teadlik Veskiviigi sadamale akvatooriumi eraldamise menetlusest ning avaldas selle kohta oma arvamust ning seda arvamust ka olulisel määral arvestati. Asjaolu, et erinevalt menetlusest, mille käigus määrati Suur-Holmi sadama akvatooriumi piirid ning kus Vabariigi Valitsus lähtus otsuse tegemisel täies ulatuses kaebuse esitaja seisukohtadest ja taotlusest ja jättis arvesse võtmata Veeteede Ameti seisukohad, ei tähenda vaidlustatava menetluse tulemuseks 4 kaalutlusõiguse alusel tehtud kompromiss erinevate menetlusosaliste seisukohtade vahel, et haldusorgan ei ole kohaselt kaalutlusõigust kohaldanud. 21.Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramisel lähtus Vabariigi Valitsus sadamavaldaja taotluses esitatud koordinaatidest. Veskiviigi sadama ujuvkai eksisteeris reaalselt ka taotluse esitamise ajal. Suur-Holmi sadama valdajal puudusid objektiivsed takistused esitada akvatooriumi määramise taotluses Vabariigi Valitsusele sellised koordinaadid, millega oleks tagatud tema arvamuse kohaselt piisav veeala laevade ohutuks manööverdamiseks. Samuti on arusaamatu kaebuse esitaja soov paigutada Suur-Holmi sadama lõunapoolsesse ossa suure süvise ja gabariitidega väikelaevu nüüd, kui on Veeteede Ametiga kooskõlastatud Veskiviigi sadama ujuvkai ning Vabariigi Valitsus on kinnitanud Veskiviigi sadama akvatooriumi piirid, samas ei näe sadamavaldaja tellimisel koostatud „Suur-Holmi sadama asendiplaan sildade ja ujuvvahendite paigutusega“ selliste laevade paigutust Suur-Holmi sadama „A“ kai äärde ette ning sadamavaldaja on ujuvkai paigutamisega laevateele selliste laevade sisenemise SuurHolmi sadama lõunaosasse välistanud. 22.Tõele ei vasta kaebuse esitaja väide, et Suur-Holmi sadamale ei saa anda sadamaseaduse § 10 lg 2 kohast sadama liikluseks avamise akti johtuvalt Veeteede Ameti suuliselt avaldatud seisukohast. Laevaliikluse avamise akt on Suur-Holmi sadamale välja antud
11. juulil
12. a. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 23.Kolmas isik toetab vastustajate seisukohti ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.Lisaks on kolmas isik seisukohal, et kaebuse esitajale on Vabariigi Valitsus oma
13. veebruari
14. a korraldusega nr 71“Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramine” määranud tema valduses oleva Suur-Holmi meresadama teenindamiseks eraldi akvatooriumi, mida kaebuse esitaja saab kasutada nimetatud meresadama teenindamiseks.Kui kaebuse esitaja kasutamiseks määratud akvatoorium ei võimalda tal Suur-Holmi sadamat kasutada, tulnuks vaidlustada korraldus, millega määrati Suur-Holmi akvatooriumi piirid ning ainult kaevatava korralduse vaidlustamine ei võimalda Suur-Holmi sadama kasutamist selle praegusest suuremas ulatuses .
15. Kaebuse esitajale HMS 40 lg-s 1 ette nähtud ärakuulamisõigust ei ole rikutud ning osundatud väide on pahauskne ja kohut eksitav. Kaebuse esitaja on esitanud kaevatava korralduse andmise haldusmenetluses
16. juunil
17. a oma kirjalikud seisukohad, millega on ka korralduse andmisel ka arvestatud. Juhul, kui kohus peaks hoolimata eespool käsitletust asuma seisukohale, et kaebuse esitajale ei ole tagatud kaevatava korralduse andmise menetluses ärakuulamisõigust, ei tingi selline menetlusnõuete rikkumine kaevatava korralduse tühisust, sest kaebuse esitaja ei ole esile toonud, milliseid täiendavaid seisukohti oleks viimane üldse esitada soovinud.
18. Lisaks leiab kolmas isik, et kaevatav Vabariigi Valitsuse korraldus ei riku kaebuse esitaja Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadust ega riiva ka kaebuse esitaja omandiõigust. Kaebuse esitajale määratud akvatoorium lubab Suur-Holmi meresadamas vastu võtta kuni 12 m pikkuseid väikelaevu, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et sadama kasutus oleks takistatud. Täiendavalt rõhutab kolmas isik, et kaebuse esitaja Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive on proportsionaalne ning selle aluseks on muuhulgas kolmanda isiku õigused. Ka kolmas isik on Haapsalu lahes asuva sadama valdajaks ning viimase ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ei saa põhjendamatult piirata kaebuse esitajale tagatud samad põhiõigused. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5
20. Sadamaseaduse (

) § 4 lg 1 kohaselt on sadama akvatoorium piiritletud püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks. Sama seaduse 2.lõike kohaselt määrab meresadama akvatooriumi piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et 10.01.2008 esitas Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ taotluse Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Veeteede Amet kooskõlastas piiride koordinaadid 26.02.2008 kirjaga.Haapsalu Linnavolikogu kooskõlastas 28.03.2008.a. otsusega Haapsalu sadama akvatoooriumi piiripunktid. 28.Kaebuse väitel on Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a korralduse nr 285 menetluses rikutud haldusmenetluse norme, nimelt kaebuse esitaja HMS § 40 lg-st 2 tulenevat ärakuulamisõigust. Viidatud sätte kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Järgnevalt on kaebuse esitaja väitnud, et teda ei kaasatud Veskiviigi sadama akvatooriumi menetlusse ning on sealjuures märkinud kaasamata jätmise põhjusena, et selleks ajaks ei olnud Veeteede Amet veel avaldanud seisukohta, mille kohaselt Veskiviigi sadama territooriumi selline määramine mõjutab kaebuse esitaja õigusi. Seega on kaebuse esitaja ka ise kaebuses leidnud, et Veskiviigi sadama akvatooriumi määramise kohta haldusakti vastuvõtmine lähtuvalt faktilistest asjaoludest kaebuse esitaja õigusi puudutada ei saanud. Sadamaseadusest, Meresõiduohutuse seadusest (MSOS) ega nende alusel vastuvõetud haldusaktidest ei tulene, et Veskiviigi sadama akvatooriumi määramisel oleks kaebuse esitaja sadama valdaja naaberkinnistu valdajana tulnud haldusmenetlusse kaasata . Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul sellist järeldust teha ka HMS § 11 sätestatust tulenevalt ning asjaolu, et kaebuse esitaja menetlusse kaasamiseks vajadus puudus, on sisuliselt möönnud ka kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses. Kohus on järelduse tegemisel selle kohta, et kaebuse esitaja antud juhul menetlusosaliseks ei olnud, pidanud muu hulgas oluliseks asjaolu, et kaebuse esitajale olid juba Vabariigi Valitsuse
3. veebruari
4. a korraldusega nr 71 “Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramine” määratud kaebuse esitaja valduses oleva Suur-Holmi meresadama akvatooriumi piirid ning kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses esitanud vastuväiteid vastustajate poolt esiletoodule, et see leidis aset kaebuse esitaja poolt taotluses näidatud koordinaatidest lähtuvalt. Vaidlus puudub selles, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusega Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire, mis olid määratud kaebuse esitaja soovide järgi, ei muudetud. Eeltoodust tulenevalt ainuüksi asjaolust, et Veskiviigi sadama akvatooriumi määramisel selliselt ,et Suur-Holmi sadama akvatooriumi kõrval asudes on neil ühest küljest ühine piir, ei tulenenud kohustust Suur-Holmi sadama valdaja menetlusse kaasamiseks.
5. Kohus nõustub vastustajate ja kolmanda isikuga selles, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Evore OÜ pidi olema Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramise menetlusse kaasatud, näiteks hea halduse põhimõttest lähtuvalt, on põhjendamatu kaebuse väide haldusakti õigusvastasusest HMS § 40 lg 1 rikkumise tõttu. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et Evore OÜ on 11.06.2008 esitanud Vabariigi Valitsusele oma seisukohad Veskiviigi sadama piiride määramise korralduse eelnõu kohta ja seega on ta saanud oma arvamust avaldada ( tl 73). Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, nagu oleks kaebuse esitaja Vabariigi Valitsusele saanud vaid avaldada soovi ärakuulamise võimaldamiseks koos põhjendusega, miks see on vajalik ning et oma seisukohtade avaldamiseks, eriti küsimuses, mis puudutab Veskiviigi akvatooriumisse sissesõidutee kulgemist läbi kaebaja akvatooriumi , äriühingule võimalust antud ei ole. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja neid küsimusi käsitlenud ja sellekohaseid seisukohti avaldanud juba 28.04.2008 Vabariigi Valitsusele saadetud kirjas ( tl 72). Asja arutamisel on selgunud, et Veskiviigi sadama akvatooriumi määramise menetlusega samaegselt toimus menetlus Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride muutmiseks eesmärgiga taastada Haapsalu Tagalahe üldkasutatava veetee lõik, mis oli Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramise korraldusega määratud Suur- 6 Holmi sadama akvatooriumiks. Ka nähtub asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et kaebuse esitaja taotles 07.04.2008 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt Holmi 14 kinnistu ees oleva veeala eraldamist Evore OÜ akvatooriumi koosseisu, leides, et olukorras, kus kavandatakse Suur-Holmi sadama akvatooriumi vähendamist ja eraldamisel on veeala moodustamisjärgus olevale Veskiviigi sadamale, oleks võimalikuks lahenduseks Suur-Holmi sadamalt äravõetava akvatooriumiosa kompenseerimine moodustatavale Veskiviigi sadamale eraldatava akvatooriumi arvelt selliselt, et Evore OÜ-le eraldataks Holmi 14 kinnistu esine veeala, mis on „ senini toiminud ka Suur-Holmi sadamasse lõunapoolse sissesõidualana AS Evorele Suur-Holmi sadama laiendamiseks” ( tl 74). Suur-Holmi sadama akvatooriumi Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisel muudetud ei ole, kuigi Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 22.04.2008 avaldatud seisukohas jätkuvalt leidnud, et Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramisega eraldati sadama akvatooriumiks Tagalahe kaguosa sildumiskohtadele juurdepääsu tagava üldkasutatava veetee osa ( tl 117-118). Kohtuistungil on vastustajad seletanud , et kaebuse esitaja arvamusega Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisel ka arvestati , sest lähtuvalt kaebuse esitaja seisukohtadest lisati korralduse eelnõule tingimus, mille kohaselt tuleb sadama valdajal teenindavate veesõidukite süvise määramisel arvestada Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiridega. Viimatinimetatule kaebuse esitaja asja arutamisel vastu ei vaielnud. Lisaks eespooltoodule tuleb märkida , et kaebuse esitaja on oma
6. augusti
7. a kaebuse täpsustuses ( tl 21-22) esile toonud, et tema esindaja on tegutsenud kaevatava korralduse menetluses eesmärgiga kehtestada kaevatav korraldus lisatingimusega, mille kohaselt arvestataks Veskiviigi meresadama akvatooriumi määramisel Suur-Holmi meresadama senise akvatooriumiga. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja saanud Veskiviigi sadama akvatooriumi menetluses esitada oma seisukohti ja vastuväiteid ning Vabariigi Valitsus on kaalunud erinevaid huve ning on kaebuse esitaja seisukohtadega otsustuse tegemisel ka arvestanud. Vaidlustatud korralduse tekstist selgub, et Veskiviigi meresadama akvatooriumi määramisel on juhindutud varem Suur-Holmi meresadamale määratud akvatooriumi piiridest ning kaebuse esitaja on ise kinnitanud, et sellisel eesmärgil on ta osalenud haldusmenetluses. 30.HMS § 58 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Viidatud säte lähtub muu hulgas menetlusökonoomia ja efektiivsuse põhimõttest, nähes ette, et sisuliselt õiguspärase haldusakti tühistamist selle vaid formaalse õigusvastasusega kaasnema ei pea. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht , et Riigikohtu praktikast lähtudes on ärakuulamisõiguse rikkumine alati oluline rikkumine, mis välistab HMS § 58 kohaldamise. Kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu 19.06.2008 otsuse nr 3-3-1-25-08 p. 24 esitatud põhjendustest sellist järeldust teha ei saa. Nimetatud kohtulahendis on tuvastatud, et riigi omandisse jäetava maa tagastamisest huvitatud isikud on menetlusosalistena jäetud maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasamata ning kuna asjas ei tuvastatud, et oleks mingilgi määral kaalutud nende huvisid,leidis halduskolleegium, et nende menetlusse kaasamata jätmine võis mõjutada asja otsustamist ning seega ei olnud tegemist rikkumisega, mis HMS § 58 alusel ei too kaasa haldusakti tühistamist. Käesolevas haldusasjas on leidnud tõendamist, et kaebuse esitaja oli enne asja otsustamist oma seisukohad Vabariigi Valitsusele esitanud, sealhulgas Veskiviigi akvatooriumisse sissesõidutee kulgemise kohta läbi kaebaja akvatooriumi ning asja otsustamisel nendega ka arvestati. Samuti nähtub Veskiviigi sadama valdaja 10.06.2008 kinnitusest ( tl 115), et ta on teadlik Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiridest ning asjaolust, et raskendatud on ligipääs Veskiviigi sadamale ning sõltuvalt veeseisust saavad sadamasse praegu siseneda veesõidukid sügavvusega kuni 1, 5 meetrit. Kaebuse esitaja väide, mille kohaselt avaldub menetlusnormi rikkumise mõju menetlustulemusele käesoleval juhul ka selles, et kaebuse esitaja ei saanud midagi öelda selles osas, et Veskiviigi akvatooriumi tõttu ei saa kaebaja paigaldada oma akvatooriumisse 7 ujuvkaisid, on esiteks sellisel kujul toodud alles kirjalikult esitatud kohtukõneteesides, teiseks aga tuleb ujuvkaide paigutuse projekt esitada enne tööde algust vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002.a. määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ kooskõlastamiseks VTA-le . Vabariigi Valitsus ei pidanud ja ei saanud akvatooriumi piiride määramisel, mis antud juhul toimus kõigiti vastavalt kaebuse esitaja soovidele, arvestada võimaliku hilisema ehitustegevusega sadamateenuste pakkumise õiguse tekkimiseks toimingute sooritamisel. Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisel ei lahenda Vabariigi Valitsus

§ 10

lg 2 alusel moodustatud komisjoni poolt Suur-Holmi sadama laevaliikluseks avamise aktis väljatoodud puuduste kõrvaldamise küsimusi. Sadama laevaliikluseks avamise akti punktis 1 tehti ettepanek kõrvaldada avastatud puudused, sealhulgas kooskõlastada kaid E, F, G ja H. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt on ta on haldusasjas nr 3-08-1424 „vaidlustanud sadama mitteavamise, ujuvkai mittekooskõlastamise ja sadamapassi mittekinnitamise ja nõuab selleks kohustamist“. 31. Kaebuse väitel on Veeteede Amet ( VTA) suuliselt avaldanud seisukohta, et Vabariigi Valitsuse korralduse nr 285 tõttu ei saa nad väljastada kaebuse esitajale Suur-Holmi sadama liikluseks avamise akti, ent ilma

§ 10

lg 2 aktita sadamat kasutada võimalik ei ole, mistõttu on vaidlustatud korraldusega riivatud kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust , samuti õigust omandit vabalt kasutada. Kohus on juba 19.08.2008 kohtumääruses ( tl 14-17), millega kohus jättis kaebuse käiguta, juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et sadamaseadusest ega selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 17.03.1998.a. määrusest nr 63, millega kinnitati sadama laevaliikluseks avamise kord ,ei tulene, et sadama laevaliikluseks avamine või sellest keeldumine toimub suulise otsustuse, mitte aga kirjaliku haldusakti alusel ning et asjaolude selgitamiseks kohtu poolt VTA-st välja nõutud 15.06.2008 aktist nr 61 ei nähtu ühtegi viidet, mis annaks avastatud puudusi seostada korraldusega nr 285. Käesoleval juhul on selgusetu vaidlustatud korraldusega kaebuse esitaja õiguste riive olemasolu ehk siis kaebeõiguse olemasolu. Kaebuses vaid VTA suulisele põhjendusele viitamine on ilmselgelt ebapiisav, sest kehtiva korra kohaselt väljastatud olemasolevast aktist kaebaja väidetud riivet ei nähtu. /../ Käesoleval juhul on kaebuses esile toodud asjaolude pinnalt lähtudes kaebus esitatud ennatlikult ja kaebus on perspektiivitu. Eduväljavaadet ei ole kaebusel ka põhjusel, et kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumisel on tuginetud paljasõnalistele väidetele( samas kui kehtiv kord näeb ette kirjalikud haldusaktid ja olemasoleva 15.07.2008 akti sisust kaebuse esitaja väidetud keeldumise põhjendusi ei nähtu). Asja arutamise käigus ei ole kaebuse esitaja väiteid, mille paljasõnalisusele ja vastuolule kohtu poolt selleks hetkeks kogutud informatsiooniga osundas kohus selgitamiskohustuse täitmisel viidatud määruses, tõendanud ega esitatud dokumentaalseid tõendeid ümber lükanud. Tulenevalt sadamaseaduse (

) § 10 lõikest 1 kehtestab sadama laevaliikluseks avamise korra Vabariigi Valitsus. Vastavalt

§ 10

lõikele 2 koostab sadama laevaliikluseks avamise akti Vabariigi Valitsuse moodustatud komisjon. Vabariigi Valitsuse

1. märtsi
2. a määruse nr 63 „Sadama laevaliikluseks avamise korra kinnitamine“ (Sadama laevaliikluseks avamise kord) punkti 4 järgi esitab sadama valdaja taotluse sadama ülevaatuseks VTA peadirektorile. Sadama laevaliikluseks avamise korra punkti 5 kohaselt vormistatakse sadama ülevaatus korrale lisatud vormi kohaselt, sadama laevaliikluseks avamise aktiga. Akt koostatakse ning edastatakse sadama valdajale hiljemalt kahe nädala jooksul pärast sadama ülevaatust komisjoni poolt. Sadama laevaliikluseks avamise korra punkti 9 kohaselt koostab sadama valdaja sadama laevaliikluseks avamise akti alusel sadamapassi ning esitab selle VTA-le, kes, kontrollinud sadamapassi vastavust aktile, teeb hiljemalt ühe nädala jooksul pärast sadamapassi saamist sadama valdajalt teede- ja sideministrile ettepaneku sadamapassi kinnitamiseks. Teede- ja sideminister kinnitab sadamapassi hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast selle esitamist kinnitamiseks. Sadamapassi kinnitamine teede- ja sideministri poolt tõendab, et sadam vastab õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja sadama 8 funktsionaalseks tegevuseks. Sadama laevaliikluseks avamise korra punkti 10 järgi kantakse sadamapassi alusel sadam riiklikusse sadamaregistrisse. Seega väljastab Vabariigi Valitsuse moodustatud komisjon sadama valdajale sadama laevaliikluseks avamise akti, mille alusel koostatud sadamapass kinnitatakse ning sadam kantakse riiklikusse sadamaregistrisse. Vastavalt sadama laevaliikluseks avamise akti nr 61
3. juuli
4. a redaktsioonile on Suur-Holmi sadam laevaliikluseks avatud ning kohus märkis ka eespoolviidatud määruses, et sadamapassi saamiseks Suur-Holmi sadamale kogu ulatuses on menetlus käesolevaks ajaks pooleli, sealhulgas ei nähtu kohtu kogutud dokumentide pinnalt, et vaidlustatud korraldus muudaks võimatuks sadamapassi väljastamise kaebuse esitajale või alustatud haldusmenetluse lõpule viimise. Kaebuse esitaja väited on jäänud paljasõnaliseks ning asjas esitatud dokumentaalsed tõendid , sealhulgas sadama laevaliikluseks avamise akt nr 61
5. juulist 2008.kinnitavad, et nimetatud ajast puuduvad kaebuse esitajal objektiivsed takistused sadama kasutusele võtmiseks osas, kus komisjon ei avastanud mittevastavusi. Märgitud akti kohaselt vastavad sadam ja sadama dokumentatsioon Eesti õigusaktide nõuetele avastatud mittevastavuste kõrvaldamisel ja tunnistatakse avatuks rahvusvaheliseks laevaliikluseks, sealjuures välispiiri ületamine toimub vaid rahvusvaheliseks liikluseks avatud piirivalvepunkti kaudu. Sadama laevaliikluseks avamise akti punktis 1 tehti ettepanek kõrvaldada avastatud puudused, sealhulgas kooskõlastada kaid E, F, G ja H. Akti punktiga 2 otsustas komisjon , et Veeteede Amet teeks majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku sadamapassi kinnitamiseks pärast avastatud mittevastavuste kõrvaldamist või enne seda sadama mittevastavusteta osas. Seega kaebuse väide, mille kohaselt VTA-l ei ole võimalik anda kooskõlastust sadama avamise aktile tulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 285,on põhjendamatu, kuna sadama laevaliikluseks avamise akt on kaebuse esitajale väljastatud, sealjuures on sadama laevaliikluse komisjoni töös osalenud Veeteede Ameti esindajatest mõlemad nimetatud akti ka allkirjastanud. Kohus nõustub VTA-ga selles, et sadamapassi kinnitamine majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt vastavalt sadamaseaduse § 10 lõikele 3 on teostamata sadamavaldaja enda tegematajätmiste tõttu ning eeltoodust tulenevalt väited subjektiivsete õiguste riive kohta põhjendamatud.
6. Kaebuse kohaselt takistab Vabariigi Valitsuse korraldus nr 285 Suur-Holmi sadama ja seal asuvate kaide kasutamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et käesolevas haldusasjas ei käsitle kohus väiteid, mis seonduvad kaebuse esitaja poolt Suur-Holmi sadama akvatooriumisse paigutatud ujuvkaide kooskõlastamata jätmisega VTA poolt ning sellega kaebuse esitaja õiguste väidetavast rikkumisest, kuna nende ujuvkaide kooskõlastamata jätmise õiguspärasus või õigusvastasus selgitatakse välja teises haldusasjas.
9. a kohtule esitatud kaebuse täpsustuses on kaebaja väitnud, et Veskiviigi sadama teenindamiseks määratud akvatoorium takistab kaebuse esitaja valduses oleva Suur-Holmi sadama kasutamist, millise väite kinnituseks on kohtule esitatud Suur-Holmi meresadama sadamakapteni kirjalik arvamus, mille kohaselt võib Veskiviigi sadama ujuvkai jääda ette tugevas tuules manööverdavatele Suur-Holmi kai äärde poordiga silduvatele või lahkuvatele üle 12 m pikkustele pikkustele väikelaevadele ( tl 23). Esmalt tuleb märkida, et kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt pidi kaebuse esitaja olema teadlik ujuvkai olemasolust Veskiviigi sadamas juba sel ajal, kui Vabariigi Valitsusele esitati taotlus Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramiseks, kuna kõnealune kai on seal asunud pikema perioodi jooksul enne enne VTA poolt 16.07.2008 Haapsalu Veskiviigi sadama kaide paigutuse kooskõlastamist. Asjaolu, et Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramise taotlemisel pidi kaebuse esitaja olema vaidlusalusest ujuvkaist teadlik, kinnitavad VTA poolt esitatud dokumendid: Haapsalu Linnavalitsuse
10. märtsi
11. a otsusega nr 105 kinnitatud Suur-Holmi sadama kaide asendiplaan ( tl 85-86), Haapsalu projekteerimisbüroo poolt 2007.a. juulikuus koostatud joonis „Suur-Holmi sadama asendiplaan sildade ja ujuvvahendite paigutusega“ ( tl87-88), augustis
12. a OÜ Lotrell poolt koostatud hüdrograafiliste mõõdistustööde aruande lisa 4 ( tl 89), millistel on ujuvkai tähistatud, samuti on vastustaja väitel 9 ujuvkai tähistatud
13. a merekaartidel. Seega kaebuse esitaja pidi olema ujuvkaist teadlik ja järelikult pidi ta olema teadlik ning võimeline ette nägema sellest tulenevaid Suur-Holmi sadama võimalikke laevaliikluse piiranguid. Kaebuse esitaja on Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramisel pidanud laevade ohutuks manööverdamiseks piisavaks veeala, mis tema taotluse alusel sadama akvatooriumiks ka eraldati.
14. Sadama akvatooriumi piires tagab laevaliikluse ohutuse sadama valdaja, sealjuures reguleeritakse sadama eeskirjaga (

§ 9

,) ning sadamakapteni otsustega (

§ 6

lg 3 ja 4)muu hulgas seda, missugustel tingimustel millises sadamaalas millised laevad silduvad ja manööverdavad ning milliseid ettevaatusabinõusid tarvitusele võetakse ohutuse tagamiseks. Kaebuse kohaselt kinnitab kaebuse väidet Suur-Holmi sadama kasutamise võimatusest sadamakapteni eespooltsiteeritud arvamus, kuid selles arvamuses toodud seisukohti ei kinnita vastusena Veeteede Ameti arvamusele, mille kohaselt kaide ja väikelaevade paigutus ei taga laevaliikluse ohutust Suur-Holmi sadamas manööverdamisel ( tl 93) Evore OÜ omaniku Viktor Siilatsi poolt 14.07.2008 e-kirja punktides 2 ja 3 esitatud seisukohad ( tl 91). Asja arutamisel on selgunud, et väikseim vahemaa Suur-Holmi sadama „A“ kai ja Veskiviigi sadama ujuvkai vahel on 25 meetrit ja maksimaalne vahemaa 32,5 meetrit, seega märkimisväärselt suurem kui oli kõne all viidatud kirjas. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et arvestades VTA

3. a kirja 6-1-3/1897 punktis 2 Veskiviigi sadamale antud soovitusi veesõidukite paigutamisele ei ole kaide vahele jääv veeala piisava suurusega kõigi veealale pääsevate väikelaevade ohutu manööverdamise tagamiseks. Lisaks ei nähtu Evore OÜ tellimisel Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ poolt 2007.a. juulikuus koostatud „Suur-Holmi sadama asendiplaanist sildade ja ujuvvahendite paigutusega“ ( tl 87-88) väidetud laevade paigutust Suur-Holmi sadama „A“ kai äärde ningsamuti on kaebuse esitajal pikemaid väikelaevu võimalk ankurdada SuurHolmi meresadama ujuvkaide külge, mis ei külgne Veskiviigi meresadama akvatooriumiga. Seega kaebuses esitatud väited, et Veskiviigi sadama ujuvkai takistab Suur-Holmi sadama „A“ kai kasutamist, põhjendatud ei ole. 30.Eeltoodud põhjendustele tuginevalt on kohus seisukohal, et vaidustatud haldusaktid ei riku kaebuse esitaja Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadust ega riiva ka kaebuse esitaja omandiõigust. PS § 19 lg 2 näeb, ette, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 11 lubab õigusi ja vabadusi piirata ainult kolmel tingimusel. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja piirangud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive aluseks Veskiviigi sadama valdaja samasugused õigused ning kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille põhjal tulnuks kolmanda isiku õiguste arvelt eelistada kaebuse esitaja õiguste kaitset. Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Tõendamist ei ole leidnud õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine sellega, et kaebuse esitaja valduses oleva sadama akvatooriumi kõrvale määrati Veskiviigi sadama akvatoorium. Kaebuse esitajal puudus alus eeldada, et Haapsalu Tagalahe piirkonnas jääb ta ainsaks sadamavaldajaks, kaebuse esitaja ei ole osutanud ühelegi asjaolule, millele tuginevalt võinuks tal selline ootus tekkida. Mis puutub Suur-Holmi sadama akvatooriumist läbisõitu teise sadamasse suundumiseks, siis eeltoodu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramata jätmise aluseks olla ei saanud, kuna meresõiduohutuse seadusest ega ka sadamaseadusest ega ka muust õigusaktist ei tulene, et et teise sadamasse suundumiseks sadama valdaja sadama akvatooriumist läbisõitu tagama ei pea. VI MENETLUSKULUD 10
4. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama paragrahvi lõike 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustajad menetluskulude nõuet, kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud ei ole, seda on aga teinud Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ, taotledes kaebuse esitajalt menetluskulu kokku summas 23 137, 83 krooni väljamõistmist. Kohus , arvestades kaebuse keerukust ja mahtu leiab, et menetluskulude väljamõistmisel nende vähendamiseks HkMS § 93 lg 5 sätestatu kohaselt alus puudub, kulude kandmine on tõendatud. Lea Kuuse kohtunik 11