) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kaie Nüssik ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kaie Nüssik võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Aktiva Finants OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasi nr 2-09-47770 Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid toimetati kätte kostjaga samas eluruumis elavale isikule T.Parts’ile.
lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid sellega kostjale kättetoimetatuks.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb OÜ Brenda Trade ja kostja vahel 06.10.2005.a sõlmitud järelmaksugraafikust, mille alusel kohustus kostja tasuma 1399 krooni ostetud kaupade eest ja 111.94 krooni intressi järelmaksugraafikus kokkulepitud korras ja tähtaegadel. Vastavalt OÜ Brenda Trade ja hageja vahel on sõlmitud faktooringlepingule andis hageja OÜ-le Brenda Trade nõusoleku tasuda kostja tellimuse eest ning võimaldada kostjal tasuda tellitud kaupade eest hagejale maksegraafiku alusel. Maksegraafik anti kostjale üle koos kaubaga, mille kättesaamist kostja oma allkirjaga kinnitas. Kostja oma rahalisi kohustusi maksegraafiku kohaselt ei täitnud ja seda vaatamata hageja kirjalikule meeldetuletusele. Kostjal on tasumata 1399 krooni ostetud kauba eest ja 111.94 krooni intressi. Kuna kostja on viivitanud omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisega, arvestas hageja talle viivist 1034 tasumisega viivitatud päeva eest lepingus kokkulepitud määras kokku 9380 krooni. Hagiavalduses ei nõua hageja kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid üksnes summas 1398 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava täpsusega kirjeldanud.
lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 kohaselt faktooringlepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisel isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja andmetel on tema menetluskuluks 1000 krooni riigilõivu ja 1500 krooni õigusabikulu. Maksekorraldusega nr 1811 on tõendatud, et OÜ Aktiva Finants on tasunud 15.09.2009.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221017360871 AS-s Swedbank, viitenumber 2900072699, 1000 krooni ja märkinud selgitusse „Riigilõiv hagilt Kaie Nüssik vastu“. Hageja kulu riigilõivule on hagihinda arvestades kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja Lisa 1, st põhjendatud. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 600 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Eeltoodut arvestades määrab kohus kindlaks, et hageja menetluskuluks käesolevas hagimenetluses on 1000 krooni riigilõivu ja 600 krooni hageja esindaja kulu (õigusabikulu). Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab hageja menetluskulu kostja ja seda täies ulatuses Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.