← Eesti

2-09-15651/51

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 168

2-09-15651 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-15651 Määruse kuupäev Jõhvi, 08. märts 2010.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi M.M. hagi A.P.`i vastu elatise nõudes A.P.`i vastuh

§ 661lg 4.

kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtu menetluses on M.M. hagi A.P.`i vastu elatise nõudes.
  2. aprillil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on 08.08.2008.a sündinud tütar S.P., kes on hageja ülalpidamisel. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks summas 3 500 krooni kuus alates 01.01.2009.a ning hageja enda ülalpidamiseks summas 5 300 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni tütre kolmeaastaseks saamiseni. 2

(5)2-09-15651
  1. Anton Putjatin esitas 19.10.2009.a Viru Maakohtule vastuhagi M.M. vastu abielu lahutuse nõudes, milles palus lahutada poolte vahel
  2. jaanuaril 2008.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talituses sõlmitud abielu.
  3. M.M. esitas kohtule 30.10.2009.a taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohtu 08.12.2009.a kohtumäärusega rahuldati riigi õigusabi taotlus, riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaat Sergei Politšev.
  4. 16.12.2009.a esitatud vastuses vastuhagile M. M. nõustus vastuhagiga abielu lahutamises. M. M. täpsustas oma hagi ja palus välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks alates 01.01.2009.a kuni abielu lahutamiseni summas 3 500 krooni kuus ja edasi summas 6 000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatis enda ülalpidamiseks summas 5 300 krooni alates hagi esitamisest kuni abielu lahutamiseni.
  6. jaanuaril 2010.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega. Tütre ülalpidamiseks nõustus kostja maksma elatist summas 2 175 krooni kuus alates 2009.a maikuust.
  7. Viru Maakohtu 22.02.2010.a osaotsusega rahuldati vastuhagi abielu lahutamise osas ja jäeti abielu lahutamisega seotud kõik vastuhageja menetluskulud tema enda kanda.
  9. veebruaril 2010.a esitatud taotluses palusid pooled kinnitada poolte kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi kohaselt jääb hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu elatise nõue lapse ülalpidamiseks. Hageja loobub elatise nõudest enda ülalpidamiseks. Kostja kohustub maksma igakuiselt elatist M.M.`le poolte ühise alaealise lapse S.P. ülalpidamiseks alates 01.01.2009.a summas 3 000 krooni kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre täisealiseks saamiseni. Pooled kinnitavad, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiskulusid jaanuaris 2009.a 3 500 krooni, märtsis 2009.a 2 500 krooni, aprillist 2009.a kuni jaanuarini 2010.a 2 175 krooni kuus. Kokku on teostatud makseid summas 27 750 krooni. Arvestades, et kostja nõustus tagasiulatuvalt, alates 01.01.2009.a tasuma suuremat summat lapse ülalpidamiseks, siis kostja teostab hagejale elatise juurdemakse
  10. aasta eest summas 10 425 krooni ja
  11. aasta jaanuari kuu eest 875 krooni, kokku 11 250 krooni ja kannab seda üle M.M. arveldusarvele nr. 17002552109 Nordea Pangas ühekordse maksena 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Pooltel ei ole teineteisele mitte mingeid varalisi pretensioone ja nõudeid.
  12. Kuna kostja elab väljaspool Eesti Vabariigi piire, siis soovib kostja reguleerida osaliselt ka lapsega suhtlemise küsimust ning pooled leppisid, et lapsevanema õiguste ja kohustuste teostamisel kohustuvad pooled lähtuma esmajärjekorras lapse huvidest. Kostjal on seadusest tulenev õigus lapsega suhelda ja osaleda tema kasvatamises. Hageja ei tee takistusi lapse poolt oma isaga suhtlemisele ning kohtumisele ja koosviibimisele ning teeb kostjaga heas usus koostööd, võimaldamaks lapse huve silmas pidades A.P.’il veeta aega koos lapsega. Pooled arutavad heas usus läbi ja kooskõlastavad oma vahel lapse elukorraldust puudutavad küsimused - huvialaringide, koolide, jms. küsimused, millistes mõlema vanema seisukoht ja heakskiit on mõistlikult oluline lapse võimalikuks harmooniliseks ja heaks arenguks. Pooled 3
(5)2-09-15651 ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning nad kohustuvad omavahelistes suhetes käituma lapsega viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet. Hageja võimaldab lapse isal suhelda lapsega skype’i teel ning suhelda vahetult ja koos olla isaga tema Eestis viibimise ajal. Hageja ei tee takistusi kostja vanemate suhtlemiseks lapsega.
  1. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Nad palusid kinnitada kompromissilepingu ilma pooli kohtistungile kutsumata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Samuti palusid pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 (viie) päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikuga ja esitatud taotlusega, leidis, et poolte taotlus kompromisslepingu kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuigi pooled ei ole esitanud nõuet lapsega suhtlemiskorra kindlamääramiseks, ei välista see kompromissi kinnitamist. Kuna kompromissilepinguga reguleeritakse PkS § 60 lg1 ja § 61 sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustuste täitmist kostja poolt, siis PKS § 50 sätestatud lapse õiguste kaitsmise ja lapse eest hoolitsemise kohustuse kompromissiga reguleerimine kuidagi ei sattu vastuollu lapse huvidega. Seega pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega ja kompromiss ei riku poolte, lapse ega lapse vanavanemate õigusi. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse M. M. hagis A. P. vastu elatise väljamõistmise osas. 12. Kuigi pooli esindavad advokaatidest esindajad, kooskõlas

§ 431

lg 1, selgitab kohus pooltele menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui üks pool ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on teisel poolel õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 13. Pooled on taotlenud lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega.

§ 661

lg 4 alusel kohus rahuldab taotluse ja lühendab määrukskaebuse esitamise tähtaega poolte poolt taotletud 5 (viie) päevani. Menetluskulud 14. Pooled ei ole menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jätab kohus kummagi poole elatise hagiga seotud menetluskulud tema enda kanda. 15. Viru Maakohtu 08.03.2010.a kohtumäärusega maksti hageja M. M. esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 6 480 krooni. Kuna Viru Maakohtu 08.12.2009.a 4

(5)2-09-15651 kohtumäärusega määrati hagejale menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.. 16. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 428lg1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.