Obsah (4)

§ 67§ 63§ 64§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06.01.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1235 Haldusasi J.A.i kaebus Talli

) § 67 p 1 ja Tallinna vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p-de 14.3.3 ja 14.4.7 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks. 16.03.2009 esitas kaebuse esitaja Tallinna vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustas Tallinna vangla direktori 13.03.2009 käskkirja nr 173-d ning taotles selle kehtetuks tunnistamist. Justiitsministeerium 21.05.2009 vaideotsusega nr 11-7/4343 jättis kaebuse esitaja vaide rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja soovib temale Tallinna vangla direktori 13.03.2009 käskkirjaga nr 173-d määratud distsiplinaarkaristuse õigusvastaseks tunnistamist, kuna ta ei ole karistatavat tegu toime pannud. Põhjendatud huvina toob kaebuse esitaja kahjunõude esitamist tulevikus. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil (väljasõiduistung), et ta ei lükanud valvur V. Nigrovskit, vaid hoopis valvur hoidis kaebajat kätest kinni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sööklasse ei ole võimalik keelatud sissepääsust siseneda, kuna seal on ainult üks sissepääs ja teine on lokaaltsoonist väljas. Kaebaja selgitas, et ta läks piirdeaiast mööda, kuna tahtis peale kala söömist käsi pesta ja kiiresti tagasi minna, et toit ei jahtuks. Kaebaja väitel sööklas oli palju rahvast, ta ei saanud neist mööda minna. Kaebuse esitaja väitis, et vangla videolindil peaks olema selgelt näha, et ta ei tõuganud teda, kuid seda videot alles ei jäetud. Kaebaja isoleeriti 13.02.2009, karistus määrati talle 13.03.2009 ning vaide kirjutas käskkirjale 17.03.2009. Vaides kirjutas, et videosalvestusel on selgelt näha, et ei tõuganud valvurit, samas aga ta ei taotlenud, et Justiitsministeerium nõuaks nimetatud videolindi välja ja ei nõudnud ka selle läbivaatamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

§ 67

p. 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna vangla kodukorra p.14.3.3 kohaselt on kinni peetaval isikul saatmise ajal keelatud rääkida kõrvaliste isikutega, hõigelda, visata maha või üles korjata esemeid ja prahti, kalduda vanglaametniku loata kõrvale marsruudist, vajutada nuppudele, lülititele ning segada liikumist. Tallinna vangla kodukorra p. 14.4.7 sätestab, et teenistujate või teiste isikutega suhtlemisel peab kinni peetav isik järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestlustes ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Tulenevalt

§ 63

lg-st 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: noomitus; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on raske distsipliinirikkumise korral vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel juhindutakse

§-s 64 sätestatust.

§ 64

lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab distsiplinaarmenetluse asjaolud välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Lõike 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt lg-le 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Lõike 5 2 kohaselt lisatakse materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 97 lg 1 kohaselt koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises. Sama paragrahvi lg 2 sätestab protokolli kantavad andmed, sh peab protokollis sisalduma viide kinnipeetavalt võetud seletusele, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta, viide tunnistajatelt võetud seletustele. VSKE § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohtaja õiend kartserisse paigutamise kohta. Tallinna vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebuse esitajat Tallinna vangla direktori 13.03.2009 käskkirjaga nr 173-d

§ 67

p-i 1 ja Tallinna vangla kodukorra p-de 14.3.3 ja 14.4.7 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja rikkumine selles, et ta 13.02.2009 kell 19.15 sisenedes kinnipeetavate sööklasse kaldus marsruudist kõrvale ja püüdis siseneda sööklasse kinnipeetavatele keelatud sissepääsu kaudu ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Käskkirja kohaselt tõukas kinnipeetav seejärel vanglaametnikku ning sisenes keelatud sissepääsu kaudu sööklasse. Samuti ei allunud kaebuse esitaja peale õhtusööki vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning tõukas vanglaametnikku vastu õlga. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametnik Vassili Nigrovski 13.02.2009 ettekandega nr 211, millest nähtub, et 13.02.2009 kinnipeetav J.A. püüdis siseneda kinnipeetavate sööklasse kinnipeetavatele keelatud sissepääsu kaudu, ei allunud vanglaametniku korraldusele siseneda kinnipeetavatele lubatud sissepääsu kaudu ning tõukas vanglaametnikku. Samuti nähtub ettekandest, et vanglaametnik küsis seejärel kinnipeetava nime, mida kinnipeetav ei öelnud, vaid tõukas vanglaametnikku teist korda. Saatmisel marsruudist kõrvalekaldumine, vanglaametniku korralduse mittetäitmine ning vanglaametniku tõukamine on vastuolus

§ 67

p-st 1 ning Tallinna vangla kodukorra p-dest 14.3.3 ja 14.4.7 tulenevate nõuetega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras. Tallinna vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebuse esitajat karistati vanglaametniku seadusliku korralduse mittetäitmise eest. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et vanglaametnik V. Nigrovski andis kinnipeetavate sööklasse sisenemisel marsruudist kõrvale kaldunud kaebuse esitajale korralduse minna sööklasse ettenähtud sissepääsu kaudu. Nimetatud korraldust kaebuse esitaja ei täitnud, vaid tõukas vanglaametnikku ning sisenes sööklasse kinnipeetavatele mittelubatud sissepääsu kaudu. Samuti nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et sööklast väljumisel andis vanglaametnik kaebuse esitajale korralduse öelda oma nimi, mida kaebuse esitaja ei teinud. Samuti tunnistab kaebuse esitaja ise, et ei öelnud vanglaametnikule oma nime, kuna tahtis väidetavalt näidata oma nimesilti. Seega tunnistab kaebuse esitaja ka ise, et ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kinnipeetava kohustus alluda vanglaametniku seaduslikule korraldusele tuleneb vangistusseadusest, mida kaebuse esitajale on tutvustatud Tallinna vanglas 03.10.

1. Samuti on Riigikohus oma 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Riigikohus märgib oma antud otsuses ka seda, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kaebuse esitaja agressiivne käitumine füüsilise vastupanu näol vanglaametniku suhtes on tõendatud vanglaametnik V. Nigrovski 13.02.2009 ettekandega nr 211 ning valvur Ülle Raiase seletuskirjaga, mille kohaselt kaebuse esitaja 13.02.2009 kell 19.15 kinnipeetavate sööklas keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust ning tõukas vanglaametnikku. Tulenevalt eeltoodust seisnes 3 kaebuse esitaja Tallinna vangla kodukorra p-de 14.3.3 ja 14.4.7 rikkumine saatmisel marsruudist kõrvalekaldumises ning agressiivses käitumises. Seega on kaebuse esitaja väide, et ta ei ole Tallinna vangla kodukorras sätestatut rikkunud, paljasõnaline. Kaebuse esitaja ei nõustu talle määratud kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks, seega vaidlustab kaebuse esitaja sisuliselt talle määratud kartserikaristuse proportsionaalsust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11
2. lausest. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikuliselt kolmel astmel - kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Vaidlustatava käskkirja kohaselt on kaebuse esitajale karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvestatud seda, et kinnipeetav ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Käskkirja kohaselt on süüd raskendavaks asjaoluks vanglaametnikule füüsilise vastupanu osutamine seoses vanglaametniku seadusliku korralduse andmisega. Distsiplinaarmenetluse käigus on arvestatud, et vanglaametniku seadusliku korralduse andmise eesmärk on tagada vangla sisekorraeeskirjade täitmine ja üldise julgeoleku tagamine vanglas. Seega vanglaametniku seadusliku korralduse mittetäitmine on vangla üldist julgeolekut ohustav rikkumine, mis näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning lugupidamatust vanglaametnike suhtes. Samuti on arvestatud, et kinnipeetava saatmisel marsruudist kõrvalekaldumine ohustab vangla julgeolekut. Käskkirja kohaselt on distsiplinaarkaristuse valikul võetud arvesse kinnipeetava ükskõikset suhtumist vangla julgeolekut ohustavatesse asjaoludesse ning leitud, et tegemist on raske distsipliinirikkumisega. Kartserisse paigutamise eesmärgiks on isikule selge signaali andmine, et ta on toime pannud tõsise rikkumise. Kinnipeetavas peab kujunema veendumus, mille tulemusena ta edaspidi hoiduks distsipliinirikkumistest, eriti kui ta teab, et tema tegu on käsitletav rikkumisena. Lisaks on karistuse määramine antud teo eest hoiatava iseloomuga teistele kinnipeetavatele, mis peaks neid suunama hoiduma sarnastest rikkumistest. Tulenevalt eeltoodust on vangla direktor pidanud proportsionaalseks karistuseks kartserisse paigutamise 40 ööpäevaks. Kartserikaristus määratakse ööpäevades. Kaebajale määrati 40 ööpäeva kartserit, paigutasime ta sinna 13.03 kell 17.45 ja vabastati 22.04 kell 17.45, kui sai täpselt 40 ööpäeva täis. Käskkirja allkirjastas siis direktor, nüüd teeb seda vangistusosakonna juhataja. Kaebaja puhul olid karistuse määramisel kergendavad asjaolud need, et tal puudusid distsiplinaarkaristused. Raskendavad asjaolud olid, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja tuli talle füüsiliselt kallale. Käskkirjas on kaalutlustes kirjas, et vangla peab seda raskeks distsipliinirikkumiseks ja on peetud õigeks paigutada ta selle eest 40 ööpäevaks kartserisse. Direktor otsustas seekord nii, see ei olnud ebaproportsionaalne karistus, sest rikkumine ohustas vangla julgeolekut. Maksimumkaristus oleks olnud 45 ööpäeva. Direktor pidas karistuse määramisel silmas ka seda, et sellel on ka üldpreventiivne mõju. Mitmed vaidlusaluses intsidendis osalenud kinnipeetavad said käskkirjad, mida osad on ka vaidlustanud. Vaidemenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks viidanud tõendina kohtuistungil nimetatud videolindile. Isikule anti võimalus kirjutada seletuskiri kohe pärast rikkumist, aga ta kirjutas selle kuu aega hiljem. Videolindi teema ei ole enne tõusetunud, üheski materjalis seda ei ole, tunnistaja esmakordselt mainis seda 03.12.2009 kohtuistungil. Vastustaja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, tunnistaja ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: 4 Kohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud distsiplinaarmenetluse käigus on vastustaja õigesti tuvastanud kaebuse esitaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise ning on valinud kohase distsiplinaarkaristuse. Kaebaja väidab oma kaebuses, et ta ei ole vaidlustatud käskkirjas märgitud rikkumist toime pannud. Ta ei ole lükanud ega tõuganud valvurit, samuti ei keeldunud ta näitamast oma nimesilti. Sööklasse saab siseneda vaid ühe ukse kaudu, kuna teine uks, mis on mõeldud vanglaametnikele, on pidevalt lukus. Kohtus vande all üle kuulatud tunnistaja V. N. ütluste kohaselt oli ta sööklas valvur. Valvuritele oli antud ülesanne jälgida, et kõik kinnipeetavad liiguvad korralikult mööda kindlat marsruuti. Sööklasse olid sel ajal pandud uued piirded, mis olid umbes inimesekõrgused. Igal pool selliseid piirdeid ei olnud, seal oli umbes 1,5 m tühemik. Tunnistaja seisis selle vahe juures, et keegi sealt läbi ei läheks, kõige madalama koha peal, kus ei olnud piiret. Osad kinnipeetavad üritasid rohkem sõnadega, mitte füüsiliselt, sealt kohast mööda minna, nalja tegid selliselt. Tunnistaja nägi, et üks kinnipeetav tahtis sealt päriselt läbi minna, nimesildi järgi oli see J.A.. Tunnistaja ütles kaebajale, et sealt ei tohi läbi minna ning selle peale kaebaja müksas tunnistajat ja läks temast mööda. Ta ütles ainult, et tahab sealt läbi minna, aga ei öelnud miks. Tunnistaja ise ka ei küsinud põhjust. Kaebaja ütles, et ei hakka ootama kuni teised väljuvad. Kuna ei tohtinud sealt ära minna, ei läinud tunnistaja kohe kaebajale järele vaid ootas kuni kõik olid söönud. Peale sööki läks tunnistaja kaebajaga rääkima, oodates lokaaltsooni värava juures. Nähes kaebajat palus tunnistaja, et kaebaja näitaks oma nimesilti. Kaebuse esitaja küsis miks ta peab seda näitama ning ei näidanud oma nimesilti üritades oma sektsiooni tagasi minna. Tunnistaja selgitas, et peale seda kui ta keelas kaebajal lahkuda tõukas kaebaja teda, võttes käsivarrest kinni, nii et tunnistaja liikus paigast. Tunnistaja eesmärk oli kaebajaga lihtsalt rääkida ja selgitada, et nii ei tohi teha, mitte teda karistada lasta. Kaebaja aga hakkas karjuma ja valvurit solvama kasutades vene keelseid ebatsensuurseid sõnu. Teised kinnipeetavad tulid ka sinna, hakkasid kaebaja ja valvuri ümber kogunema ning karjuma. J.A. jooksis ära eluosakonda, valvur ei järgnenud talle, sest ümber oli liiga palju kinnipeetavaid. Tunnistaja tegi kohe raadiosaatjaga ettekande oma ülemustele. Kaebaja kasutas solvavaid väljendeid ainult lokaaltsooni ukse juures, sööklas mitte. Tunnistaja selgitas, et kohe, kui piirdeaeda hakati ehitama, seletas ta korduvalt kinnipeetavatele, et tuleb käia mööda kindlat rada ja sealt avast läbi minna ei tohi kuna see on ajutine ava ja aed ei ole veel lõpuni ehitatud. Sisekorraeeskirja järgi peab nimesilt olema nähtav. Tunnistaja tahtis pärast õhtusööki küsida kaebaja käest selgitust juhatades kaebajat ukse juurest kõrvale, kuid kaebaja keeldus selgitusi andmast. Antud juhtum oli ka turvakaamera videolindil. Sööklas toimunu oli kaamera eest varjatud kohas, aga lokaaltsooni ukse juures oli kõik nähtav. J.A. ei soovinud rääkida ja tahtis ära minna. Kui kaebaja liikus edasi, et minna oma sektsiooni, üritas tunnistaja teda takistada, käed laiali, kuid ei puudutanud teda. Kaebaja tõukas tunnistajat selle peale ja läks jooksuga oma sektsiooni. Kaebuse esitaja oli agressiivselt meelestatud. Teine valvur Ülle Raias, kes ka toimunut sööklas nägi, kirjutas ka ettekande. Vanglaametnik Vassili Nigrovski 13.02.2009 ettekandest ja väljasõiduistungil Tallinna vanglas tunnistajana antud ütlustest selgub, et 13.02.2009, kui vaidlusalune sündmus toimus, paigaldati sööklasse uued piirded, mis olid umbes inimesekõrgused. Osaliselt piirded puudusid ning seal oli umbes 1,5 m tühemik. Tunnistaja V. N. seisis selle vahe juures, et keegi sealt läbi ei läheks ehk siis kõige madalama koha juures, kus ei olnud piiret. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et ta oli alates piirete panemisest kinnipeetavatele korduvalt selgitanud nii eesti kui ka vene keeles sööklas liikumise korda. Ka kaebuse esitaja ise on kohtus kinnitanud, et ta oli teadlik sööklas liikumise korrast. Tunnistaja ettekandest ja ütlustest nähtub, et kaebuse esitaja püüdis siseneda kinnipeetavate sööklasse kinnipeetavatele keelatud sissepääsu ehk siis piiretega märgitud ava kaudu ning ei allunud vanglaametniku korraldusele siseneda kinnipeetavatele lubatud sissepääsu kaudu, tõugates seejuures 5 vanglaametnikku. Kaebaja keeldus ka peale sööklast väljumist vanglaametnikule ütlemast oma nime ja tõukas vanglaametnikku teist korda. Seda intsidenti nägi pealt teine valvur Ü. Raias (ettekanne).

§ 67

p. 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna vangla kodukorra p.14.3.3 kohaselt on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud rääkida kõrvaliste isikutega, hõigelda, visata maha või üles korjata esemeid ja prahti, kalduda vanglaametniku loata kõrvale marsruudist, vajutada nuppudele, lülititele ning segada liikumist. Tallinna vangla kodukorra p.14.4.7 sätestab, et teenistujate või teiste isikutega suhtlemisel peab kinnipeetav järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestlustes ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Saatmisel marsruudist kõrvalekaldumine, vanglaametniku korralduse mittetäitmine ning vanglaametniku tõukamine on vastuolus

§-st 67 p. 1 ning Tallinna vangla kodukorra p-st 14.3.3 ja p-st 14.4.7 tulenevate nõuetega. Kinnipeetava kohustus alluda vanglaametniku seaduslikule korraldusele tuleneb Vangistusseadusest, mida kaebuse esitajale on tutvustatud Tallinna vanglas 03.10.2008. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et kaebuse esitaja eiras nähtuvalt kogutud tõenditest ja kohtus antud selgituste kohaselt talle vanglaametniku poolt antud korraldusi ning kaldus piiretega tähistatud marsruudilt kõrvale, tõugates seejuures vanglaametnikku. Samuti keeldus ta andmast vanglaametnikule selgitusi ning ütlemast oma nime ning tõukas ametnikku. Riigikohus on 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS §-s 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Tallinna vangla direktori käskkirja nr 173-d kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist 40 ööpäevaks

§ 67

p 1 ja Tallinna vangla kodukorra p 14.3.3 ja 14.4.7 rikkumise eest ning piiratud kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal täielikult

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt

§ 48

kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja rikkumine selles, et ta 13.02.2009 kell 19.15, sisenedes kinnipeetavate sööklasse, kaldus marsruudist kõrvale ja püüdis siseneda sööklasse kinnipeetavatele keelatud sissepääsu kaudu ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Käskkirja kohaselt tõukas kinnipeetav seejärel vanglaametnikku ning sisenes keelatud sissepääsu kaudu sööklasse. Kohtu poolt korraldatud väljasõiduistungil kohus kohapeal tutvus vangla söökla ruumidega ning sinna paigaldatud piiretega, mis vastab vaidlustatud käskkirjas kirjeldatule. Samuti ei allunud kaebuse esitaja peale õhtusööki vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning eluosakonna väravate ees tõukas vanglaametnikku vastu õlga, väljendus ebatsensuurselt, käitudes väljakutsuvalt ning jooksis eluosakonda. Selline käitumine kinnipeetava poolt on lubamatu. Vastavalt Haldusmenetluse seadus (HMS) §-le 56 lg 2 tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb märkida kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud käskkirjas selguvad nii haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus, tehtud on viide asjakohastele sätetele ning viidatud on karistuse kohaldamise põhjustele, samuti on põhjendatud distsiplinaarkaristuse valikut. Kohus on seisukohal, et vangla direktor on käskkirja andes teostanud temale seadusega antud kaalutlusõigust õigesti. Käskkirja andes on arvestatud faktilisi asjaolusid, rikkumise laadi, s.o raske distsipliinirikkumine, mis ohustab vangla julgeolekut, arvestatud on samuti kinnipeetava suhtumist 6 rikkumise toimepanemisse ja vangla julgeolekut ohustavatesse asjadesse. Kaebuse esitajale karistuse määramisel kergendava asjaoluna on arvestatud seda, et kinnipeetav ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Käskkirja kohaselt on süüd raskendavaks asjaoluks vanglaametnikule füüsilise vastupanu osutamine seoses vanglaametniku seadusliku korralduse andmisega. Distsiplinaarmenetluse käigus on arvestatud, et vanglaametniku seadusliku korralduse andmise eesmärk on tagada vangla sisekorraeeskirjade täitmine ja üldise julgeoleku tagamine vanglas. Seega vanglaametniku seadusliku korralduse mittetäitmine on vangla üldist julgeolekut ohustav rikkumine, mis näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning lugupidamatust vanglaametnike suhtes. Samuti on arvestatud, et kinnipeetava saatmisel marsruudist kõrvalekaldumine ohustab vangla julgeolekut. Lisaks on võetud arvesse ka asjaolu, et kaebaja poolt vanglaametniku seadusliku korralduse eiramine toimus teiste kinnipeetavate juuresolekul, mis võib provotseerida intsidendi võimendamise, mis otseselt ohustaks vangla julgeolekut. Tulenevalt

§-st 63 lg 3 on raske distsipliinirikkumise korral vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Tallinna vangla esindaja selgituste kohaselt on kaebuse esitaja

§ 63

lg 3 alusel Tallinna vangla peaspetsialist-korrapidaja Valeri Pesnja 13.02.2009 korraldusega paigutatud seoses raske distsipliinirikkumisega distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse. Tallinna vangla on esitanud kohtule ka vastava 13.02.2009 korralduse.

§ 64lg 3 alusel distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse.

Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Kinnipeetava õigus protokolliga tutvuda ja selle kohta märkusi esitada on tagatud VSKE §-dega 97 ja 98, mis määravad kindlaks protokolli kohustuslikud andmed ja lisad, nõudes muuhulgas protokollil kinnipeetava allkirja ning protokollile kinnipeetava seletuse ja kirjalike märkuste lisamist. Vastavalt VSKE §-le 98 p 3 lisatakse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Tallinna vangla poolt kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et kaebuse esitaja on nimetatud protokolli allkirjastanud 12.03.2009. Kaebaja ei ole protokolli kohta esitanud ühtegi märkust ega ka märkinud protokolli allkirjastades, et see ei ole talle arusaadav või et teda ei ole selle sisuga tutvustatud vms. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt on kaebuse esitaja 03.10.2008 allkirjastanud teatise, millest nähtub, et ta on tutvunud Vangistusseaduse §-s 67 sätestatuga ning et kaebuse esitaja on teadlik, et õigusakte on tal võimalik saada kontaktisiku vahendusel. Seega on kaebuse esitajale selgitatud tema õigusi ja kohustusi, samuti oli tal võimalik kontaktisiku vahendusel õigusaktidega tutvuda vastava sooviavalduse esitamisel. Kohus leiab, et käesolevas asjas distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele, seega õiguspärane. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 7 8