Obsah (5)

§ 113§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-65752 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Hill

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks.

Menetluskulud jätta Hillar Peiti kanda. Välja mõista Hillar Peitilt riigilõiv 3250.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Hillar Peitilt viivis menetluskuludelt ( 3250.- krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras AS Swedbanki kasuks.

Edasikaebamise kord Hillar Peit võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 28.03.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 15 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtpäev 10.04.

1. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.08.
2. Alates 10.08.2007 kuni 10.07.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses osaliselt 12 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt

§ 113

. 25.09.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 10.10.2009 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 29.07.2008 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 07.08.2008 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 13 723,87 kr ja menetluskulu 250.- kr väljamõistmiseks. 16.11.2009 jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Hageja sai määruse kätte 20.11.2009. 03.12.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 14 667,40 kr: põhiosa 10 982,24 kr; intress 2136,71 kr, põhiosa viivis 1548,45 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub

§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 14 667,40 kr ja viivise alates 04.12.2009 kuni põhinõude ( 10 982,24 kr) täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 3250.-kr; viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 27.01.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik: