3-10-306/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-306 Haldusasi Eesti Omanike Keskliit MTÜ kaebus Keskkonnaameti vastu materiaalse kahju hüvitamise nõudes. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja seaduslikule esindajale Priidu Pärnale (Pärna). Edasikaebamise kord Määruse peale on Eesti Omanike Keskliit MTÜ-l õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8; § 471).
3. 05.02.2010 esitas Eesti Omanike Keskliit MTÜ kaebuse Keskkonnaametilt materiaalse kahju hüvitamiseks summas 70 512 krooni. Kaebuse kohaselt on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kui jahipiirkonna kasutaja jätnud korraldamata kehtestatud ulukite küttimise kvootide miinimumnõuete täitmise Hageri jahipiirkonnas. Selle tulemusel on Hageri jahipiirkonnas (Rapla maakonnas Märjamaa vallas) asuva Lusthoone maaüksusel aastatel 2005–2008 tekkinud ulatuslikud ulukikahjustused rikkudes sellega
4. aasta mais rajatud metsakultuurid. Kaebuse esitaja leiab, et tekkinud varalise kahju eest vastutab Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu põhjusel, et viimane ei ole jahipiirkonna kasutajalt (RMK-lt) ära võtnud jahiluba, kuigi küttimiskvoodid on olnud täitmata ning ulukite arvukuse kohta on esitatud valeandmeid. Samuti ei ole Keskkonnaamet kehtestanud piisavaid küttimiskvoote ega rakendanud erakorralisi abinõusid ulukikahjustuste ärahoidmiseks, vaatamata sellele, et ulukiloendus ja elanikkonna pidevad kaebused viitavad ulukikahjude kestvale olemasolule ja ulukite arvatust suuremale arvukusele. Seega seisneb kaebuse esitaja hinnangul riigi süüline tegevus ka tegevusetuses. Alemaa ja Mets OÜ poolt 08.11.2009 hinnapakkumise kohaselt on hukkunud metsakultuuri uuendamise kuluks 70 512 krooni. Kaebuse esitaja märgib, et Lusthoone maaüksuse omanikuks on küll V. P., kuid viimane on oma kahju hüvitamise nõude loovutanud Eesti Omanike Keskliit MTÜ-le.
5. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb 1 tagastada HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud ning põhjendab kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt. 2.1 Halduskohtusse pöördumise õigus on üldjuhul üksnes isikul, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Märgitud põhimõte tuleneb HKMS §-st 7 lõikest 1, mille kohaselt antakse kaebusega halduskohtu poole pöördumise õigus vaid isikule, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kinnistusraamatu elektroonilisest registrist nähtuvalt on Lusthoone maaüksuse omanikeks Priidu Pärna ja V. P. Seega ei saa maaüksusele tekitatud kahju kuidagi kaebuse esitaja Eesti Omanike Keskliit OÜ õigusi rikkuda. HKMS § 7 lõikega 3 võimaldatakse isikute ühendusel küll oma liikmete või muude isikute huvides halduskohtusse pöörduda, kuid seda üksnes juhul, kui seadus talle sellise õiguse annab. Kuivõrd kaebuse esitaja näol on äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt tegemist tavalise mittetulundusühinguga, peaks HKMS § 7 lõikes 3 sätestatud õigus tulenema mittetulundusühingute seadusest (MTÜS). MTÜS-ga kaebuse esitajale aga vastavat õigust ette ei nähta. Kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus, kuivõrd ainuüksi kaevatud toimingu vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust toimingu vaidlustamiseks. Seega ei saa kaebuse esitaja teise isiku nimel ja huvides halduskohtusse kaebusega pöörduda. 2.2 Sarnaselt HKMS § 7 lõikele 1 nähakse ette riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikega 1, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Seisukohta, et RVastS § 7 lg 1 annab nõudeõiguse kahju hüvitamiseks vaid isikule, kelle õigusi on rikutud, on väljendanud ka Riigikohtu halduskolleegium näiteks 04.04.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-13-06 punktis
6. Võimalust nõudeid loovutada ning seeläbi nõude omandajal kaebeõiguse tekkimist HKMS-ga ega RVastS-ga ette ei nähta.
7. Märgitud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebuse esitaja kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Aili Maasik Kohtunik 2