) § 115 lg-ga 3, mis sätestab, et intressinõudes tuleb näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Selline oluline puudus on intressinõude tühistamise iseseisvaks aluseks.
lg-st 1 tulenevalt arvestatakse intressi igalt tasumata jäänud maksusummalt eraldi, arvates sellest päevast, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Seega tuleb intressiarvestus esitada iga konkreetse maksu tasumise tähtaja järgi eraldi, mida pole tehtud. Intressinõudele ainult kontokaardi lisamine ei ole piisav, kuna kontokaardilt ei nähtu, milliselt ja millal tekkinud maksuvõlalt on intresse arvestatud; 2) Tasumata maksuvõlalt intressi arvestamisele kohaldub
lg 2 alusel
, mille lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Aegumistähtaeg on nii eelmise kui kehtiva
järgi 3 aastat ja maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral 6 aastat. Intressinõudes ei ole maksuhaldur põhjendanud, et tegemist oleks tahtlikult tasumata jäänud maksusummadelt arvestatud intressiga. Kuna intresside määramine aegub koos maksusumma määramise aegumisega, peab maksukohustuslane saama kontrollida intressi määramise aegumistähtaja algust iga konkreetse maksu ja selle tasumise tähtaja puhul, seda rõhutatakse ka Riigikohtu 29.11.2006 otsuses haldusasjas nr 33-1-74-06. Intressinõude alusel ei ole tuvastatav, millised olid asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad. Seega ei ole võimalik aru saada, millal algab iga konkreetse tasumata maksusummalt arvestatud intressi aegumistähtaeg; 3) Põhivõla tasumise korral kohaldub
§-s 118 kasutatud mõiste „intressi arvestamise aegumine“ tähendab ka intresside määramise aegumist. Selline järeldus tuleneb
Kui intressi ei pea enam arvestama (intressi arvestamise aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata (vt Riigikohtu 29.03.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-706).
lg 3 kohaselt ei esitata intressinõuet pärast sama paragrahvi lg-s 1 või 2 nimetatud tähtaja saabumist. Vastavalt
lõikele 4 arvatakse maksukohustuslase tasutud summad tema poolt tasumisel näidatud rahaliste kohustuste katteks nende tekkimise järjekorras. Kontokaardilt nähtub seisuga 30.06.2002 maksuvõlg põhivõla osas 3 204 795 krooni ning see on vahepeal suurenenud ja vähenenud. Seega on kontokaardilt näha, et osaliselt on varasemad (ka maksuotsusega määratud) maksusummad tasutud. Riigikohus on 29.11.2006 otsuses nr 3-3-1-74 märkinud, et aegumise kohta põhjendatud seisukoha võtmiseks tuleb kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks, millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud; vastavad andmed peab kohtule ja kaebajale esitama maksuhaldur; 4)
lg 2 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg maksukohustuse osas, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, üks aasta; kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, siis neli aastat. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Intressikohustuse puhul ei pea deklaratsioone esitama ning intressi esitamine on seetõttu igal juhul aegunud; 5) Intressinõue on eeldatavalt esitatud suuremas osas enne 30.06.2002 tekkinud maksuvõlalt. Seega on maksuvõlg tekkinud kuni 30.06.2002 kehtinud
kehtivuse ajal. Kaebuse esitaja leiab, et enne 30.06.2002 tekkinud maksuvõla suhtes kuulub kohaldamisele maksuvõla ja intressivõla tekkimise ajal kehtinud
. Kuni 30.06.2002 kehtinud
lg 2 kohaselt võis maksumaksja varale pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul, alates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda. Järelikult on sel alusel nendelt maksusummadelt arvestatud intresside sissenõudmise võimalus lõppenud. Vaideotsuses toodud viide
lg-le 1, mille kohaselt maksuvõlg nõutakse sisse kehtivas
-s sätestatud korras, puudutab maksuvõla sissenõudmise protseduuri, kuid maksuvõla sissenõudmise aegumisele tuleb kohaldada maksuvõla tekkimise ajal kehtivat seadust. Maksude määramisel ja sissenõudmisel tuleb arvestada selle olukorraga, mis kehtis maksu tasumata jätmise või valesti deklareerimise ajal. Isiku olukorda ei saa raskendada hilisemate seadusemuudatustega, mis ei kehtinud maksuvõla tekkimise ajal. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti kehtib see negatiivseid tagajärgi tekitavate, õigusi ja vabadusi piiravate või kohustusi panevate aktide kohta; 3. Tallinna Halduskohtu 17.10.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Intressinõudes (koos selle lisaks oleva kontokaardiga) on kõik
§-s 46 nimetatud nõuded täidetud. Intressinõue sisaldab maksuhalduri nimetuse ja aadressi; haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanime ning ametikoha; haldusakti andmise kuupäeva; haldusakti adressaadi nime ja aadressi; haldusaktiga tehtava ettekirjutuse intressinõude täitmiseks (summad ja kontod, kuhu summad kanda); haldusakti täitmise tähtaja ja vaidlustamisviite. Intressinõudes on ära toodud haldusakti andmise faktiline alus (maksukohustuslane jättis täitmata
lõikes 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi), intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja valem, mille järgi intressi arvestamine toimub. Välja on toodud, millisele kontole, millises summas ja millise tähtaja jooksul tuleb intressivõlg tasuda. Viidatud on asjakohastele õigusnormidele, millest tulenevalt on intress arvestatud. Intressinõude 3
lg-st 2, mille kohaselt intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele
, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Kuna intresside arvestamisel lähtutakse summeeritud arvestusest, esitatakse intressiarvestus kronoloogilises järjestuses kõikide maksuliikide lõikes koondina. Kontokaardilt on näha maksude tasumise tähtajad, mille möödumisel algas ühtlasi intressiarvestus. Kaebuse esitajal on õigus selles, et kontokaardil ei ole märgitud, millise maksu liigi eest intressi arvestatakse. Selguse huvides peaks kontokaardil näha olema, kas tegemist on näiteks käibe- või sotsiaalmaksu võlalt arvestatud intressiga. Samas, kuna maksu tasumise tähtpäevadeks on kontokaardil märgitud kas
lg 3 nõuetele ning on intressinõudes sisalduvat valemit kasutades kontokaardil kajastuvate andmete põhjal kontrollitav, mistõttu tuleb teda lugeda nii faktiliselt kui õiguslikult piisavalt motiveerituks; 4) Põhjusel, et intressinõue ei kajasta 23.02.2005 maksuotsusega määratud intresse, ei ole kuni 30.06.2002 kehtinud
asjassepuutuv. Intressinõudega kohustatakse OÜ-d Noktett tasuma intresse, mis on kogunenud pärast 23.02.2005 maksuotsuses arvestatud intresse; 5) Riigikohus märkis 28.11.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-07, et
lg 1 on rakendatav teadaolevale maksuvõlale, mis tähendab, et intressi määramiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas. Maksuhaldur kontrollib vaid maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse. Ühe-aastane aegumistähtaeg on kirjeldatud toimingute läbiviimiseks piisav. Kui aga maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsioonis väärandmeid, mille tulemusel on maksuhalduril õigus vastavalt
§-dele 92 ja 95 määrata maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma, tuleb intresside aegumisele kohaldada
lg-t 2, mille kohaselt määratakse intressid sama tähtaja jooksul, mis kehtib maksusumma määramisele. Seetõttu on maksuhalduril õigus selles, et intressinõude puhul on oluline tuvastada, 4
lg-s 1 sätestatud intressisumma aegumistähtaja kulgema hakkamise algusena tuleb käsitleda põhivõla lõpliku tasumise eeldatavat aega. Vaidlus puudub selles, et OÜ Noktett tasus lõplikult põhivõla käibemaksu osas 23.04.2007 ja kinnipidamisele kuuluva tulumaksu osas 26.02.2008, mistõttu on nõue põhikohustustelt arvestatud intresside tasumiseks esitatud
Sotsiaalmaksu ja ettevõtte tulumaksu puhul on maksuhaldur intressi arvestamisel lähtunud
lg 2 kaudu kohalduva
lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtajast, mille kulgemine oli
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Noktett apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse kaebuses toodud seisukohti, märkides täiendavalt järgmist: 1) Asjaolu, et intressinõudele on lisatud kontokaart, ei ole piisav. Kontokaardilt ei nähtu, milliste maksude eest intressi arvestatakse ja millised on nende maksude maksudeklaratsioonide tähtajad. Põhjendamatu on kohtu väide, et maksuliigid on maksuseadustes sätestatud tasumistähtpäevade järgi tuvastatavad. Maksukohustuslane ei pea haldusakti faktilisi ja õiguslikke aluseid ise kusagilt otsima, vaid need peavad tulenema üheselt haldusaktist. Kohtumenetluse käigus ei saa vaidlustatud haldusaktile omistada uut sisu; 2) Ebaõige on kohtu väide, et kui maksusumma on määratud maksuotsusega, tuleb intresside aegumisele kohaldada
Tasutud maksusumma puhul intresside arvestamisele kohaldub
lg 1.
lg-test 1 ja 3 tuleneb, et ka maksuotsusega määratud intressid tuleb põhivõla tasumise korral uuesti määrata; 3) Kohus on ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-7-06 ning leidnud, et põhivõlg tuleb lugeda tasutuks arvates selle viimase osamakse laekumisest. Riigikohtu selles lahendis ei olnud tegemist viimasele osamaksele määrava õigusliku tähenduse andmisega, vaid asjas tuvastati, et
lg 1 alusel aegus lõpliku intressisumma määramine hiljemalt ajaks, mil tasuti põhivõla viimane osa. Aegumistähtaja kulgemine ei alga põhivõla lõpliku tasumisega, vaid algab eraldi iga maksusumma tasumise päevast. Intressi arvestamise aegumist tuleb kohaldada eraldi iga konkreetse tasutud summa puhul; 4) Kuigi intressinõue ei kajasta 23.02.2005 maksuotsusega määratud intresse, on põhivõlg tekkinud kuni 30.06.2002 kehtinud
kehtivuse ajal. Ettevõtte tulumaks määrati 23.02.2005 maksuotsusega
ajal ning enne 30.06.2002 tekkinud maksuvõla osas tuleb kohaldada kuni 30.06.2002 kehtinud
Kuni 30.06.2002 kehtiv
ei sätestanud maksusumma aegumise peatumist ega katkemist. Intresside määramise aegumine ei peatunud viidatud maksuotsuse vaidlustamise ajaks, kuna sel ajal ei olnud vaidlusalust intressinõuet esitatud. Intressi arvestamise puhul saab aegumine peatuda vaid intressinõude vaidlustamise ajaks; 5
lg-s 2 sätestatud 1-aastane määramise tähtaeg, on intressi määramine aegunud; 6)
§-s 117 sätestatud intressimäär 0,06% päevas on vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Intressivõlg on põhivõlaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Maksuintressi määr on alates 1998. a püsinud pea muutumatuna, vähenedes 0,07%-lt 0,06%-le. Seega on
§-s 117 sätestatud intressimäär 21,9% aastas. Intressil on nii kahju hüvitamise kui ka mõjutusvahendi funktsioon. Nende eesmärkide saavutamiseks on kohane maksuintresside määra muutmine kooskõlas rahaturul toimuvate muudatustega. Aastaks 2005-2007 on rahaturu intressid langenud tasemele 3-5% aastas. Kui maksuintressi määr ületab rahaturu intresse viie- kuni kaheksakordselt, ei saa rääkida intresside üldiselt tunnustatud eesmärkide täitmisest. Taolises olukorras ei hüvitata mitte riigile tekitatud saamata jäänud tulu, vaid tegemist on riigipoolse põhjendamatu rikastumisega. Intress on minetanud kõrvalkohustuse olemuse, muutunud karistusiseloomuga sanktsiooniks ja seetõttu vastuolus PS §-dega 3, 11 ja 14 nende koostoimes. Maksuhaldur ei ole pädev määrama haldusmenetluses isikule karistust. Eesti õigussüsteemis on maksuintress määratletud kui mittekaristusõiguslik instrument. Apellandile määratud intressisummad ületavad põhivõla ja seetõttu on tegemist karistusõigusliku iseloomuga instrumendiga. Vaidlusaluse intressinõudega määratud intress 2 330 188 krooni ja 23.02.2005 maksuotsusega määratud intress 1 889 430 krooni ületavad 23.02.2005 maksuotsusega määratud põhivõla 3 377 779 krooni. Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.07.2002 otsuses Janosevic ja Vastaberga Taxi Aktiebolag v Rootsi tõlgendati ettevõttele määratud olulise suurusega lisanõuet kui karistusõigusliku iseloomuga karistust ja märgiti, et tegemist on karistusõigusliku iseloomuga sanktsiooniga just täiendavalt määratud maksusumma suuruse tõttu, mille eesmärk väljus maksuintressi tavaeesmärkide raamidest. Kui osundatud lahendis moodustas lisanõue ligikaudu 15% maksuhalduri määratud põhisummast, siis käesolevas asjas on maksuintress peaaegu sama suur, kui esialgne põhinõue. Maksuhalduri kohaldatavad karistused maksuõiguse rikkumise eest on määratletud
lg 1 kohaselt ei hakka intressi määramise õigus aeguma enne põhivõla tasumist (vt Riigikohtu 29.03.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-7-06 p 12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1234). OÜ Noktett tasus lõplikult põhivõla käibemaksu osas 23.04.2007 ja kinnipeetava tulumaksu osas 26.02.2008. Seega aegub
lg 1 kohaselt lõpliku intresssumma määramine käibemaksu osas hiljemalt 23.04.2008 ja tulumaksu osas hiljemalt 26.02.2009. Kuna intressisumma on määratud 16.04.2008, siis seega nõue nimetatud põhikohustustelt ei ole aegunud
Kuna käesolevas asjas on maksusumma põhivõlg täies ulatuses tasutud, siis ei ole vajalik kontrollida intresside määramise aegumist tasumata maksusumma alusel, nagu näeb ette
Vastavalt
lg-le 2 saab hakata intressisumma sundtäitmise aegumist lugema arvates 01.01.2008 käibemaksu puhul ja 01.01.2009 kinnipeetava tulumaksu puhul. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-7-06 selgitanud, et
lg 2 hõlmab tavapärast olukorda, kus lõpliku intressivõla sundtäitmine toimub pärast põhivõla tasumist. Ka käesolevas asjas võib intressinõude summa suurust lugeda põhivõla tasumise tõttu lõplikuks. Riigikohtu 28.11.2007 otsuses nr 33-1-44-07 avaldatud seisukohtadest tulenevalt ei ole
lg 1 rakendamisel vaja lähtuda kõigist asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegadest; 3) Intressinõue ei sisalda 23.02.2005 maksuotsuses määratud intresse, mistõttu kuulub kohaldamisele kehtiv seadus. Riigikohus selgitas 29.03.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-7-06, et
juulit 2002 tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas
-s sätestatud korras. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et
Sättes kasutatud mõiste „kord“ hõlmab ka maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega ja selle arvutamise korda. Vastuolu õiguskindluse printsiibiga puudub (vt ka Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste seisukohad haldusasjas nr 3-07-1234); 4) Deklaratsiooni esitamise kohustus puudub maamaksu ja raskeveokimaksu puhul, neilt maksudelt intressi kaebuse esitajalt käesoleval juhul ei nõuta; 5) Seadus sätestab 0,06% intressimäära nii maksukohustuslasele kui ka maksuhaldurile. Seega on määr õiglane. Intressimäär 0,06% on püsinud muutumatuna alates 01.07.
lg 2 kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Seega arvestatakse intressid summeeritud maksuvõlast, mis kujuneb erinevates maksuliikides maksumaksjal olevate maksuvõlgade ja enammaksete põhjal. Intressinõude lisaks olevalt kontokaardilt nähtub samas, milliste maksude tähtajaks deklareerimata ja tasumata jätmise tõttu on moodustunud intressiarvestuse aluseks olev maksu põhivõlg. Et kontokaardil on toodud välja asjassepuutuvate 7
“. Pole oluline, et maksu põhivõlg, millelt arvestatud intressi vaidlusaluse intressinõudega sisse nõutakse, on osaliselt tekkinud enne 30.06.2002. Vaidlusaluse intressinõude esemeks ei ole maksu põhivõlg, vaid intressivõlg. Intressivõlg, mida vaidlusaluse intressinõudega sisse nõutakse, ei ole tekkinud perioodil kuni 30.06.2002, vaid hiljem. Vaidlust pole selles, et intressinõudega kohustatakse OÜ-d Noktett tasuma intresse, mis on kogunenud pärast 23.02.2005 maksuotsuses arvestatud intresse. Seetõttu ei ole vaidlusaluse intressivõla näol tegemist ka „enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlaga“
lg 1 tähenduses, mistõttu ei tõusetu käesolevas asjas küsimust selle sätte tõlgendamisest ja kooskõlast õiguskindluse põhimõttega. Apellandi sellekohased väited, nagu ka viited kuni 30.06.2002 kehtinud
aegumise sätetele, jätab ringkonnakohus seetõttu tähelepanuta. 8. Pooled vaidlevad ka selle üle, millist
-s sätestatud aegumistähtaega kohaldada. Kaebuse esitaja on intressinõude aegumise põhjendamiseks viidanud nii
lg-le 1 kui ka sama paragrahvi lg 2 kaudu
lg-le 2.
lg 1 (intressinõude esitamise ajal kehtivas redaktsioonis) sätestas: „Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast.“ Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse tasumata või tasaarvestamata maksusummalt või riigi poolt isikule alusetult tagastatud summalt intressi arvestamise aegumisele
§-des 98 ja 99 sätestatut.
Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.
lg 2 sätestab, et maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta; kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole intressinõue aegunud
Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-44-07 selgitanud: „
lg 1 on rakendatav teadaolevale maksuvõlale, mis tähendab seda, et intressi määramiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas. Maksuhaldur kontrollib vaid maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse. Üheaastane aegumistähtaeg on kirjeldatud toimingute läbiviimiseks piisav. Kui aga maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsioonis väärandmeid, mille tulemusena on maksuhalduril õigus vastavalt
§-dele 92 ja 95 määrata maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma, tuleb intresside aegumisele kohaldada
Kuna intresside määramisele ei ole kohaldatav
lg 2, ei ole asjakohane ka kaebuse esitaja viide
10. Maksuhaldur ja halduskohus leiavad
lg 1 (intressinõude esitamise ajal kehtiva redaktsiooni) kohta, et eeltoodud sätte kohaselt hakkab intresside aegumise tähtaeg kulgema põhivõla lõplikust tasumisest arvates. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 23.02.2009 otsuses haldusasjas nr 3-07-1925 ja 14.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-1427 on ringkonnakohus
lg 1 kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni kohta asunud seisukohale, et aegumistähtaja kulgemahakkamisel omab tähtsust iga põhivõla osa kustutamiseks tehtud makse või tasaarvestus. Nagu osundas ringkonnakohus juba nendes lahendites maksuhalduri viite kohta Riigikohtu lahendile nr 33-1-7-06, ei ilmne sellest lahendist Riigikohtu seisukohta, nagu algaks intresside aegumine põhivõla lõplikust tasumisest; viidatud lahendis märkis Riigikohus, et kuna põhivõlg tasuti lõplikult teatud kuupäevaks, siis nimetatud kuupäevast hiljem kui aasta määratud intressid on igal juhul aegunud. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-74-06, kus peeti ebapiisavaks, et välja oli selgitatud ja lähtutud üksnes põhivõla lõpliku tasumise kuupäevast ja rõhutati, et aegumise kohta põhjendatud seisukoha võtmiseks tuleb kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks, millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud. Kuna intressinõue esitati 18.04.2008, võis sellega nõuda intresse kõigi põhivõla summade osas, mis tasuti alates 18.04.
Maksu määramine ja sissenõudmine toob kaasa olulisi rahalisi kulutusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Janosevic v Rootsi ei ole ringkonnakohtu arvates asjassepuutuv. Viidatud lahendist ei saa tuletada, justkui tuleks maksuintress sätestada karistusõiguslikuna. Viidatud lahendis analüüsis kohus Rootsi õiguse järgi haldussanktsioonina maksuseaduse rikkumise eest kohaldatava lisamakse (surcharge) hõlmatust „kriminaalsüüdistusega“ EIÕK art 6 tähenduses. See lisamakse (mille suurus vaadeldud juhul oli 161 261 Rootsi krooni) ei ole samastatav maksuintressidega (mida antud juhul määrati isikule 859 039 Rootsi krooni).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.