KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1
) § 7 lõikest 1 ja § 9 lõikest 1 tulenevad alused kahju hüvitamiseks.
- O. Bortnik esitas 16.01.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt allkirjade mittevõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 000 krooni, jäädes 21.11.2008 Tallinna Vanglale esitatud avaldustes toodud väidete juurde. Allkirjade mitteandmine tõi kaasa kaebajat tugevasti rusunud teadmatuse, kas kirjad on edasi saadetud või ametnike poolt varastatud. Tekitati kahju kaebaja psüühilisele ja füüsilisele tervisele, kuna ta närveeris ja kannatas oma seaduslike õiguste õigusvastase piiramise tõttu.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata ja jäi 23.12.2008 O. Bortnikule antud vastuses esitatud seisukohtade juurde.
- Tallinna Halduskohtu 16.02.2009 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud – ajavahemikus 05.01.2006 - 20.01.2006 kambri nr 345 inspektor-kontaktisiku poolt O. Bortnikult allkirjade mittevõtmine tema 7 kirja adressaatidele edastamiseks üleandmise kohta. Rahalise hüvitise nõude osas jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Vanglalt mõisteti riigituludesse riigilõiv 250 krooni. Põhjendused: 1)
§ 7
lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
§ 9
lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral; 2) justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 48 lg 1 kehtis
- aasta jaanuaris alljärgnevas redaktsioonis: „Kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga.“ Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et O. Bortniku poolt
- aasta jaanuaris erinevatele asutustele adresseeritud 7 kirja on vanglatöötaja poolt vastavas žurnaalis registreeritud, kuid võetud ei ole kinnipeetava allkirja saadetise üleandmise kohta. Seega rikkus vangla „Vangla sisekorraeeskirja“ § 48 lõiget 1 ja allkirjade mittevõtmise osas on vangla toimingud õigusvastased vaatamata sellele, et vaidlustamata asjaolude kohaselt jõudsid O. Bortniku üleantud kirjad adressaadini. Kuna allkirjade võtmise nõue on muuhulgas kehtestatud ka kinnipeetava huvide kaitseks, rikub see õigusvastane toiming kinnipeetava õigusi; 3)
§ 9
lg 1 alusel eeldab kahju rahaline hüvitamine seda, et isikule on tekkinud tervisekahjustus (s.o kahju). Käesoleval juhul põhistab O. Bortnik, et Tallinna Vangla õigusvastane toiming pani teda tugevasti närveerima. Kohus leidis, et antud vaidluse asjaolusid arvestades ei ole tegemist sellise tervisekahjustusega, mis õigustaks kaebaja kasuks avalike vahendite arvelt rahalise hüvitise väljamõistmist. Tegemist ei ole meditsiiniliselt tuvastatud raske või püsiva terviserikkega. Puuduvad igasugused tõendid füüsilise tervisekahju tekkimise kohta. Riigivastutuse seadus lähtub põhimõttest, et rahaliselt, s.o avalike vahendite ehk maksumaksja raha eest hüvitatakse ainult raskemad isikuõiguste riived ning kehtiv õigus ei välista väikese mittevarali2
(4)3-09-104 se kahju hüvitamist teiste sobivate vahenditega. Seda kinnitavad ka Riigikohtu 05.10.2006 otsuse nr 3-3-1-44-06 p-s 13 avaldatud seisukohad; 4) samas on usutav, et vanglaametniku poolt kinnipidamistingimustes viibiva isiku seaduslike õiguste teostamise (ametiasutustele kaebuste, avalduste kirjutamine) käigus toimepandud õigusvastase toimingu tõttu teadmatusest ja ärevusest tingitud psüühiline pingeseisund ja närvilisus võib vastavalt asjaoludele olla tuntav ning mõjutada teatud (siiski mitte olulisel) määral kinnipeetava tervislikku heaolu. Sellises ulatuses tekkinud ebaõiglus on proportsionaalne kompenseerida mitte rahaliselt, vaid kohtuotsuse alusel vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamisega, millega antakse avalikult hukkamõistev hinnang vangla õigusvastasele tegevusele, kinnitatakse kaebaja õiguste rikkumist (rehabiliteeriv efekt) ja hoitakse ära analoogiliste õigusrikkumiste toimepanemine.
§ 9
lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Antud juhul on proportsionaalne hüvitada kahju kohtu näidatud viisil. Puuduvad muud kahju hüvitamist välistavad asjaolud: kaebajale ei saa ette heita teiste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist, kuna vaidlusaluste toimingute lühiajalist iseloomu arvestades polnuks kaebajal tõenäoliselt võimalik muid nõudeid efektiivselt esitada; samuti esineb vangla toimingu ja kaebaja heaolu languse vahel põhjuslik seos. MENETUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- O. Bortniku apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus kaebuse rahuldamata jätmise osas ja rahuldada uue otsusega kaebus ka selles osas järgmistel põhjendustel: 1) kohus pole piisavalt õigesti hinnanud tõendeid kaebaja füüsilise tervisekahju tekkimise kohta, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 243 p
- Kohus viitab sellele, et kui konkreetset tervisekahju kaebajale tekkinud ei ole, siis ei saa kaebaja ka oma psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Ka mõnitamine ja avalik solvamine on seadusega keelatud; 2) ekslik on kohtu arvamus, et toimingute õigusvastaseks tunnistamisest piisab. 11.01.2007 otsuses nr 3-06-1838 kohustati Tallinna Vanglat vastama kõikidele kaebaja kirjadele, kuid vangla jättis neljale kirjale vastamata (haldusasi nr 3-09-443). Pelgalt õigusvastaseks tunnistamisega analoogiliste õigusrikkumiste toimepanemisi ära ei hoita. Kaebajat hoiti kinnises kambris, mõnitati, võeti ära kirju ja ei lastud kirjade eest allkirju anda. Sellega tekitati kahju nii kaebaja psüühilisele kui ka füüsilisele tervisele (teadmatus rõhus tugevasti).
- Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud põhjendatult rahuldamata kaebuse osas, milles taotleti kaebuses vaidlustatud vangla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega mittevaralise kahju hüvitamiseks alust. Kohus on kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- TsMS § 243 p 1 kohaselt uurib kohus tõendeid vahetult ja hindab neid lahendi tegemisel. Kaebaja selgitas halduskohtule esitatud kirjalikus kaebuses, kuidas vaidlustatud vangla toimingud tema tervist kahjustasid, esitamata tervise kahjustamise kohta ühtegi tõendit (näiteks arstitõend tervisliku seisundi kohta kõnealusel perioodil). Arvestades eeltoodut ja seda, et kaebaja 3
(4)3-09-104 taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses, sai kohus asja lahendamisel hinnata vaid kaebaja kaebuses toodud põhjendusi tema tervise kahjustamise kohta vaidlustatud vangla toimingutega, ning kohus on seda ka teinud. Halduskohus leidis õigesti, et teadmatusest ja ärevusest tingitud psüühiline pingeseisund ja närvilisus võis kaebajale olla õigusvastaste toimingute tõttu tuntav ja mõjutada teatud määral tema tervislikku heaolu, kuid tegemist ei olnud kaebaja tervise sellise kahjustamisega, mida tuleks kompenseerida rahaliselt.
- Kuna kaebaja on käesolevas haldusasjas nõudnud mittevaralist kahju üksnes tervise kahjustamise eest, siis ei ole apellatsioonkaebuse väited mõnitamise ja avaliku solvamise seadusega keelamise kohta asjakohased.
- Halduskohtu seisukoht, mille kohaselt käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel piisab toimingute õigusvastaseks tunnistamisest, on põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-44-06 väljendatud seisukohtadega. Asjaolu, et Tallinna Vangla ei ole kaebaja väitel vastanud kõikidele tema kirjadele, milleks halduskohus vanglat kohustas, ei anna alust arvata, et Tallinna Vangla võiks edaspidi hoiduda kinnipeetavatelt kirja üleandmist kinnitava allkirja võtmisest. Muid toiminguid käesolevas haldusasjas kaebaja ei vaidlustanud.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 4
(4)