2. Tagastada kaebuse pealt tasutud 250-kroonisest riigilõivust pool s.o 125,00 krooni M. T.-L. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx pangas AS Swedbank (
3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale Rivo Kaldveele, vastustajale Harku Vallavolikogule ja kolmandatele isikutele L. T., M. T.-L. ja L. K. T. Määrus saata täitmiseks ka Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu käesoleva määruse kättesaamisest kolme tööpäeva jooksul (
MS § 64 lg 2).
23.12.2009 määrusega andis kohus menetlusosalistele kohtuväliste läbirääkimiste pidamiseks kompromissleppe sõlmimise eesmärgil tähtaja (tl 73–74) märkides, et kohus ei saa kompromissi kohtulikult kinnitada enne, kui menetlusosalised esitavad ühiselt allkirjastatud kompromissi, millest nähtub kõikide menetlusosaliste nõusolek kompromiss kohtule esitatud kujul sõlmida. I 3. 28.12.2009 saabus kohtule kõigi menetlusosaliste vahel sõlmitud ja nende poolt allkirjastatud kompromissleping ühes menetluse lõpetamise taotlusega (tl 78–83). Kompromisslepingu ja menetluse lõpetamise taotluse kohaselt paluvad menetlusosalised kompromiss vastu võtta ja haldusasja 3-09-1233 menetlus lõpetada. Ühtlasi taotlevad menetlusosalised kompromisslepingu kajastamist käesolevas kohtumääruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 1 kolmanda lause kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused. Menetlusosalised on kohtule esitanud järgneva sisuga kohtuliku kompromisslepingu: 1) kompromissiga loobub M. T.-L. kaebusest Harku Vallavolikogu 29.04.2009 otsuse nr 42 „Detailplaneeringu algatamisest keeldumine Tabasalu alevikus Juhani 2 ja Juhani 2A kinnistutel” tühistamiseks; 2) Haldusasja keerukust ja kestust arvestades jäävad Harku Vallavolikogu kanda kaebuse esitaja kantud kulud õigusabile 7 500 krooni, millise summa kohustub Harku Vallavolikogu kandma M. T-L.i AS-I Swedbank kontole nr xxxxxxxxxxxx hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kompromissi jõustumisest. 3) Kaebuse esitaja palub, et vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 kohus määraks tagastada kaebuse esitajale pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ja kanda 125 krooni kaebuse esitaja AS-is Swedbank asuvale arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx. 4) Kompromiss jõustub selle allakirjutamisest kõigi menetlusosaliste poolt. Kompromissileping on kohtulik kompromiss TsMS § 4 lõike 3 mõttes ja kuulub kohtumäärusega kinnitamisele. 2 5) Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 24 lõikes 2 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 6) Menetlusosalised kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt ei ole neil haldusasjas nr 3-09-1233 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu mingeid pretensioone ega vastuväiteid. 7) Menetlusosalised lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lõike 2 alusel TsMS § 661 lõikes 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele. Menetlusosalistel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 8) Eeltoodu alusel ja lähtudes
lõikest 3 esitavad menetlusosalised Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad
lg 1 punkti 3 alusel menetluse lõpetamist haldusasjas nr 3-09-1233 ning kompromissi kajastamist kohtumääruses. Menetlusosalised paluvad teha kohtumäärus kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata. 4. Vastavalt
lõikele 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi punkti 3 kohaselt palub kaebuse esitaja küll TsMS § 150 alusel riigilõivu osalist tagastamist. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja saab riigilõivu tagastamist antud juhul taotleda
-i alusel ning kohus tõlgendab kaebuse esitaja riigilõivu osalise tagastamise soovi eraldiseisva taotlusena, mis pooltevaheliseks kompromissi esemeks olla ei saa, ei pea kohus kompromissi punkti 3 kompromissi kinnitamist välistavaks asjaoluks, kuivõrd kompromissi on pooltel võimalik täita, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Seega ei ole kohus antud juhul tuvastanud
lõikes 3 loetletud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid.
lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse.
lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Seega kuulub esitatud kompromisslepe määrusega kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. Kompromissleppest nähtuvalt on kaebuse esitaja teadlik, et kompromissleppe määrusega kinnitamisel asja menetluse lõpetamisel ei saa ta
5. Vastavalt kompromisslepingus kokku lepitule jäävad kaebuse esitaja menetluskulud 7500 krooni ulatuses vastustaja kanda. 6.
lõike 3 kohaselt on menetlusosalistel menetluse lõpetamise määruse peale õigus määruskaebus esitada. Sellest seadusega tagatud õigusest tulenevat tähtaega on menetlusosalistel siiski võimalik TsMS § 64 lõike 2 ja § 661 lõike 4 kohaselt omavahelisel kokkuleppel lühendada. Kuivõrd menetlusosalised on käesoleva määruse menetluse lõpetamise osas määruskaebuse esitamise õigust kolmele tööpäevale lühendanud, saavad menetlusosalised määruskaebuse käesoleva määruse peale esitada üksnes kolme tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. II
lg 5 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool enam kui 200-kroonisest menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi ja kohus võtab selle vastu.
Juhindudes eeltoodust ning
lg 5 punktist 1 ja § 84 lõikest 7, leiab kohus, et riigilõivu osalise tagastamise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Aili Maasik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.