Kirjalikus menetluses Kaebaja K. V Vastustaja Torgu Vallavolikogu Asja läbivaatamise kuupäev
1 3-09-1690 Kaebuse kohaselt vaidlustatud korraldusega on kehtestatud detailplaneering, mis oma praegusel kujul võimaldab AÕS § 155 ja § 156 nõuete jätkuvat rikkumist Türju külateel. Riivab Torgu valla Türju külaelanike ja kinnistuomanike seaduslikke õigusi, piirab kodanikuvabadusi ning kahjustab avalikke huve, olles vastuolus Veeseaduse § 10,
13.11.200 13.11.2009 .2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta (tl 14-15). 30.11.200 30.11.2009 .2009 saabus K. V´i vastus puuduste kõrvaldamise määrusele (tl.18). KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 lg 3 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Seega tuleb järgnevalt vaadelda, kas külavanema institutsioonile annab seadus õiguse esindada tervet küla. Mõistet „külavanem“ on kasutatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 58. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt saab külavanem täita vallavalitsuse ülesandeid, juhul kui neil on omavahel sõlmitud vastav leping. Vallavolikogu, vallavalitsuse ja külaelanike koostöös on võimalik koostada külavanema statuut. Külavanema statuudi kinnitamine toimub volikogu määrusega. Külavanemal on võimalus esitada vallavalitsusele ja volikogule avaldus (taotlus) küla puudutavate küsimuste arutamiseks või otsustamiseks kas siis valitsuse või volikogu istungil. Käesoleva kaebuse lisana on esitatud Türju küla statuut, mille § 8 lg 1 p 1 kohaselt on külavanemal õigus esindada külaelanikke omavalitsuse-, riigi-ja muudes institutsioonides ning saada ja külale vahendada vallavolikogult-ja valitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi on külavanem kohustatud edastama külaelanike ühiseid soove vallavalitsusele ja muudele asjakohastele institutsioonidele ning kaitsma külaelanike seaduslikke huve koosoleku poolt antud üld- ja/või erivolituste piires. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et külavanema institutsiooni all on mõeldud isikut, kellele on antud küla poolt volitus suhelda ametiasutustega, kuid viimati nimetatud statuudist ega teistest tõenditest ei nähtu, et Türju küla elanikud oleks andnud vastavad volitused kaebuse esitamiseks halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 5 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtus asju ajada ka esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades HKMS sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 kohaselt võib Lepinguline esindaja kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise 1 seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 28 sätestatud korras; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 2 3-09-1690 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K. V omab TsMS § 218 kohaseid volitusi Türju küla elanike esindamiseks halduskohtumenetluses. Eeltoodut arvestades ei saa Kaup V´l külavanemana olla halduskohtusse pöördumise õigust 1 ning kaebus tuleb HKMS § 11 lg 3 p 5 alusel tagastada. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse 1 kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 3 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Annika Vendik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.