← Eesti

2-07-49553/17

Obsah (7)§ 884§ 198§ 200§ 9§ 1018§ 197§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruar 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-49553

) § 1027, § 1028 lg-t 1, 1041 ja § 1042 lg-t 1 ja leidis, et kuivõrd hageja täitis kostja kohustuse, olemata selleks kohustatud, võib ta nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. 2

(4)Apellatsioonkaebus
  1. Kostja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata.
  2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja avalduses toodud väidete tõestamiseks esitanud dokumentaalseid tõendeid. Hageja väitel on ta esitanud kostjale korduvaid meeldetuletusi, kuid ta ei ole neid hagiavaldusele lisanud. Kostja ei ole meeldetuletusi saanud. Nende esitamine tõendaks, et hageja ei olnud nõus hoiulepingu sõlmimisega.
  3. Kostja ei ole hagejalt saanud mitte midagi ilma õigusliku aluseta. Rahaline suhe on tasaarvestatud hoiutasuga hagejale kuuluva mööbli hoidmise eest. Maakohus on otsuse tegemisel ebapiisavalt tuvastanud hoiulepingu olemasolu tõendavaid asjaolusid ning rikkunud

884 sätteid. Kostja leiab, et poolte vahel on sõlmitud hoiuleping, mis kehtib käesoleva ajani.

§ 884

kohaselt on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Käesoleval juhul on kostja teavitanud hagejat soovist sõlmida hoiuleping, mis on tasuline. Hagejale kuuluv mööbel on kostja valduses ning hageja keeldus seda vastu võtmast. Kostja teatas hagejale, et kui ta mööblit ära ei vii, soovib ta hoidmise eest tasu ning tegi ettepaneku jätta laenu osamaksed hoiutasu ettemaksuks. Hageja vastas kirja teel, et ei soovigi mööblit, kuid kirjas ei ole sõnagi selle kohta, et ta soovib laenumakseid saada. Kohtu väide nn lähedussuhte kohta on eksitav, kuna selline suhe puudub. Ainukesed suhted on hageja esitatavad rahalised nõuded ja hoiulepingust tulenev suhe. Kostja teatas hagejale hoiulepingust ja hoiutasust ning hageja ei vastanud sellele eitavalt. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal kujunenud arvamus, et hoiuleping on sõlmitud. Seega on põhjendatud kostja eeldus, et hageja nõustus hoiutasu ettemaksuga. Kostja ei ole kohustatud hoidma hageja vara enda juures tasuta. Hea usu põhimõttest tulenevalt on kostjal õigus eeldada, et hageja kannab tehtud kulutused ja tasub hoiutasu.

  1. Maakohus leidis ebaõigesti, nagu oleks hagejal puudunud kohustus laenumakseid tasuda. Hageja oli kohustatud laenulepingut täitma nii pangaga sõlmitud lepingu kui ka jõustumata kohtuotsuse alusel. Ka kohtuotsuse jõustumine ei teinud olematuks hageja ning panga vahelisi suhteid. Hageja nõue on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, ära kuulanud kostja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
  4. Kostja tugines hagiavaldusele vastuväiteid esitades kahele teineteist välistavale asjaolule. Kostja väitis nii seda, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma hoiutasu nõudega, kui ka seda, et hageja tasus vaidlusaluseid laenumakseid enda, mitte kostja kohustuse täitmiseks. 15.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kui hageja on esitanud kohtusse rahalise nõude ja ta vaidleb kostja tasaarvestusele vastu, 3

(4)siis on vaidluse esemeks tasaarvestava poole (kostja) nõue, so selle olemasolu ja tasaarvestuse lubatavus, mitte aga hageja enda nõude põhjendatus, kuivõrd tasaarvestus eeldab teise poole (antud juhul hageja) nõude tunnustamist. Seega ei saa kostja tugineda samaaegselt hageja nõude puudumisele ja selle tasaarvestamisele. Ringkonnakohtu istungil selgitati kostjale õiguslikku olukorda ja ta jäi väite juurde, et on hageja nõude tasaarvestanud. 16. Tasaarvestuse vastuväite korral kontrollib kohus, kas tasaarvestava poole nõue oli kehtiv ja lubatav.

§ 200

lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 17. Vaidlust ei asjaolu üle, et hageja mööbel on kostja valduses. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et pooltevahelise laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Poolte e-kirjavahetus (t lk 42-45) sellise lepingu sõlmimist ei tõenda, nagu kostja ekslikult leiab. Asjaolu, et kostja teatas 17.07.2007 e-kirjas (t lk 44) hagejale, et laenu osamaksud jäävad hageja asjade hoidmise hoiutasu ettemaksuks ning et hageja sellele ettepanekule ei vastanud, ei võimalda lugeda hoiulepingut

§ 9lg 1 järgi sõlmituks.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tuvastatav ka kostja nõue, mis tuleneks käsundita asjaajamisest

§ 1018lg 1 tähenduses ja §-s 1023 sätestatud alusel.

Kostja väitel on ta teinud seonduvalt hageja asjade hoidmisega kulutusi, kuid nende olemasolu ja suurust ei ole ta tõendanud. Ka ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis võimaldaks tuvastada kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõude olemasolu. Kuna kostjal puudub hageja vastu tasaarvestuseks kasutatav nõue, ei ole tema tasaarvestuse avaldus kehtiv ega oma õiguslikke tagajärgi. Hageja nõue kostja vastu ei lõppenud

§ 197

lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena ja kostja on kohustatud hagejale hüvitama

§-de 1027 ja 1041 alusel 6984,43 krooni, mille hageja on tasunud kostja kohustuse täitmiseks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, millises seisukorras mööbel on. 19. Tuvastanud, et pooled ei ole hoiulepingut sõlminud, ei pidanud maakohus eraldi käsitlema

§ 884järgi hoiutasu küsimust, nagu kohus vaidlustatud otsuses tegi.

Kui hoiulepingut ei ole sõlmitud, ei saa hoiutasu maksmises küsimus tõusetuda. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest hoiutasu käsitlevad põhjendused välja ega vasta sellekohastele apellatsioonkaebuse väidetele. Samuti tuleb kohtuotsuse põhjendavast osast välja jätta viited materiaalõiguse normidele, mis vaidlusalust õigussuhet ei reguleeri (

§ 1028lg 1, 1042 lg 1).

20. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja. G. Kivinurm K. Paal A. Tänav 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.