lg 4); Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (
ASJAOLUD Paldiski Linna Valimiskomisjoni 09.11.2009 otsusega nr 29 kinnitati Paldiski Linnavolikogu esimehe valimistulemused ja K. Kallas tunnistati valituks volikogu esimeheks. Sama kuupäeva Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 2 (vaidlustatud haldusakt) tunnistati valituks Paldiski Linnavolikogu aseesimees E. Toonverk. Harju Maakonna Valimiskomisjoni 16.11.2009 otsusega nr 18 vaadati läbi J.M.i poolt Paldiski Linna Valimiskomisjoni 09.11.2009 otsuse nr 29 peale esitatud kaebus. Paldiski Linna Valimiskomisjoni 09.11.2009 otsus nr 29 tühistati. Sama otsuse punktiga 2 tehti Paldiski Linna Valimiskomisjonile ettekirjutus viia uuesti läbi Paldiski Linnavolikogu esimehe valimistoimingud, tagades volikogu liikmetele KOKS § 45 lõike 3 kohase salajase hääletamise võimaluse. 18.11.2009 saabus Tallinna Halduskohtule J.M.`i kaebus Paldiski Linnavolikogu 09.11.2009 otsuse nr 2 tühistamise nõudes, millega tunnistati valituks Paldiski Linnavolikogu aseesimees. Koos kaebusega esitas J. M. ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada sama otsuse kehtivuse kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu 19.11.2009 määrusega jäeti J.M.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 17-18). 08.01.2010 esitas avaldaja kaebuse menetlusse võtmise taotluse ning ühtlasi ka taotluse menetluse koheseks lõpetamiseks lähtuvalt
Taotluses juhiti tähelepanu asjaolule, et linnavolikogu on ise oma 09.11.2009 otsuse nr 2 kehtetuks tunnistanud. Taotlusest nähtub, et eesmärgiks on ka vastavate menetluskulude väljamõistmine vastustajalt. KOHTU PÕHJENDUSED Eelnevalt nimetatud 19.11.2009 määrusega lahendati üksnes kiireloomuline õiguskaitse taotlus ja kaebuse nõuetelevastavust otseselt ei hinnatud. Seega ei ole kaebust ka menetlusse võetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt, kontrollib kaebuse saanud halduskohus muuhulgas ka seda kas kaebus üldse kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on erinevate volikogu liikmete tegevusest tekkinud haldusorgani sisene vaidlus ühelt poolt volikogu liikme kui kollegiaalse organi ühe osa ning teiselt poolt volikogu teiste liikmete kui kollegiaalse organi teise osa vahel. Antud juhul on üks volikogu liige vaidlustanud volikogu otsustust aseesimehe valimisel. Selline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, vaid tuleb üldjuhul lahendada kohases haldusmenetluses. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse liikme huvide kaitsmiseks esitatud kaebuste lahendamine. Mis puutub võimalikku kaebuse esitamisse lähtuvalt avalikest huvidest, siis
lg-s 1 sätestatud igaühe kaebeõigust avaldajal antud juhul olla ei saa, sest volikogu aseesimeheks saab valida ainult volikogu liikmeid ning üksikisikuna omakorda ei saaks vaidlustada volikogu tegevust avalikes huvides. Varem lahendatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtus, et kaebuse esitaja soovis vältida linnavolikogu istungi kokkukutsumist aseesimehe poolt. Avaliku võimu organi sisemisi vaidlusküsimusi on võimalik lahendada linnavolikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Volikogu otsuste läbivaatamist on võimalik taotleda volikogult. Nimetatud põhimõtteid ja et taolistel juhtudel on tegemist organitüliga, on selgitatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2007 lahendis nr 3-07-1193. Kuna käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse
Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebust menetlusse võtta ega seejärel vastavat menetlust lõpetada, sest kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Menetluskulude võimaliku hüvitamise küsimus
lg 1 p 4 alusel seonduvalt vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega ning sellest tulenevalt eesmärgi saavutamisega oleks asjakohane sel juhul kui vaidlus iseenesest kuuluks halduskohtu pädevusse. Samas oleks ka see käesoleval juhul vaieldav, sest vaidlustatud haldusakt küll tühistati aseesimehe valimist puudutavas osas, kuid 16.12.2009 otsusega tunnistati sama isik uuesti valituks ja nimelt volikogu aseesimeheks. Seega oleks küsitav kas kaebuse esitaja saavutas eesmärgi
Kaebuse tagastamise korral on võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist, kuid selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude asjakohaste andmetega (
Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.